Obsah (5)

§ 424§ 75§ 70§ 82§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 13.august 2009

§ 424järgi ja karistamises rahalise karistusega 300 päevamäära, s.

o 15 000 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Helle Tamm kohtutäitur Janek Pool asenduskaristuse kohaldamine Marja – Liina Talimaa Valeri Lebedev (isikukood 36908016027 elukoht xxxxxxxxxx xxxx xx- xx, xxxxxxx, telefon xx xxx xxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused 1. Kohtutäituri avalduses Valeri Lebedevi asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 asendada Tartu Maakohtu 23.11.2005 otsusega Valeri Lebedevile mõistetud tasumata rahaline karistus 300 päevamäära, so 15000 krooni üldkasuliku tööga 200 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 kuud alates kohtumääruse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada Valeri Lebedev

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx xx- xx, xxxxxxx. Täiendavad otsustused

1. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 välja mõista Valeri Lebedevilt riigi kasuks kriminaalmenetluse kulu 81 krooni; 2.2 saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1- 334- 05); 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud Valeri Lebedev on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 23.11.2005 otsusega

§ 424järgi ja karistatud rahalise karistusega 300 päevamäära, s.

o 15 000 krooni. Kohtutäitur on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Valeri Lebedevile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 300 päevamäära, s. o 15 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu väitel puudusid tal vahendid rahatrahvi maksmiseks. Ei ole võimalik koheselt kõike summat maksta. Ei teadnud, et keegi taga otsib. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör kohtus leiab, et Valeri Lebedevi suhtes on võimalik asendada temale mõistetud rahaline karistus üldkasuliku tööga. Tähtajaks võiks olla 8 kuud.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS §
3. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdimõistetu osavõtul. 2.
4. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise

§-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. KrMS § 429 § lg 1 p 4 ja 5 kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. 2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et Valeri Lebedevil on tasumata rahaline karistus 300 päevamäära. Kohtus leidis tõendamist, et Valeri Lebedev on kõrvale hoidunud temale 23.11.2005 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumisest. Kohtutäitur on kasutanud kõik temale antud võimalused Viljandi Maakohtu 23.11.2005 a.. kohtuotsuse sundtäitmiseks. Valeri Lebedevi viibimiskoht ei olnud teada. Kohtutäitur on õigeaegselt esitanud 30.10.2007.a. taotluse V. Lebedevi vahistamiseks KrMS § 429 lg 1 p 4 alusel. Seega on Valeri Lebedev temale Viljandi Maakohtu
3. 2005 a. otsusega mõistetud karistuse tasumisest kõrvale hoidunud ja

§ 82lg 2 p 1 alusel oli nimetatud otsuse täitmise aegumine peatunud.

Vastavalt TMS § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta, kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita, kui pikendatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole järgitud, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks

§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et süüdimõistetul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtus Valeri Lebedev nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 6 kohaselt üldkasulik töö neli tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

§ 69lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

§ 69lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 15 000 krooni, s. o 300 päevamäära, seega on põhjendatud määrata Valeri Lebedevile üldkasuliku töö ajaks 200 tundi.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 kuud.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada Valeri Lebedev üldkasuliku töö tegemise tähtajaks käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx xx- xx, xxxxxxx. 2.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Postikulu on asjas 81 krooni, seega kokku on süüdimõistetult riigieelarve tuludesse väljamõistetavaks kriminaalmenetluse kuludeks 81 krooni. 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
3. peatüki §-des 383 –
4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Helle Tamm Kohtunik