← Eesti

1-06-2780/18

Obsah (4)§ 1§ 571§ 61§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-2780 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Pre

tme kohtuotsuses) Kaitsja Galina Gunditši, OÜ Kursap Prima ja Oleg Berjozovi kaitsja Raivo Bergson, Iakov Saprykini kaitsja advokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

  1. juuni 2008.a kohtuotsus Galina Gunditši, Oleg Berjozovi, Iakov Saprykini ja OÜ Kursap Prima süüdistusasjas jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  2. mail 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

JAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Galina Gunditš, Oleg Berjozov, Iakov Saprykin anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ Kursap Prima ja OÜ Alfalant süüdistatuna KarS § 376 lg 2 järgi alljärgnevate tegude toimepanemises: 1.1 OÜ Kursap Prima huvides tegutsenud juhatuse liikmed G. Gunditš ja O. Berjozov ning osaühingu juhtorgani heakskiidul ja volituse alusel tegutsenud I. Saprykin toimetasid ajavahemikul 16.-
  2. juunini 2001.a OÜ Kursap Prima registreeritud tegevuskohast Xxxxxxx x/xxxxx xx, Tallinn aadressile Xxxx-xxxxxxx xx/xxxxxxxx xx, hoone xx, Tallinn osaühingule kuulunud 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 7052,41 kg suitsetamistubakat. Tegemist oli tubakaaktsiisi seaduse (RT I 1994, 54, 901) (TubAS) § 1 ja § 2 p 2 mõttes tubakaaktsiisiga maksustatavate tubakatoodetega, mis olid Eesti maksumärkidega märgistamata ja mille müügipakend ei vastanud
  3. a tubakaseaduse (RT I 2000, 59, 379) (TubS I) §-dest 3-4 tulenenud nõuetele. Tubakatoodete kogus oli TubS I § 3 lg 5 kohaselt suur. Pärast edasitoimetamist hoidsid ja ladustasid süüdistatavad OÜ Kursap Prima tubakatooteid aadressil Xxxx-xxxxxxx xx/xxxxxxxx xx kuni 2004.a oktoobrikuuni. Eeltoodud käitumisega rikkusid süüdistatavad TubAS § 6 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt, tubakatoodete väljaviimisel tootmisettevõttest pidi nendele või nende müügipakenditele olema kinnitatud maksumärgid. Seejuures ei taotlenud süüdistatavad OÜ Kursap Prima uuele tegevuskohale Xxxx-xxxxxxx xx/xxxxxxxx xx TubS I § 7 lg 4 ja § 8 lg 2 kohaselt tegevusluba, mis andnuks õiguse hoida ja ladustada uues

ukohas aktsiisiga maksustatavat suitsetamistubakat, praaksigarette ja valmissigarette. Pärast alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (alates 1. jaanuarist 2008.a alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, käesolevas otsuses lühendatud kui ATK(E)

) jõustumist 1. aprillil 2003.a ei taotlenud süüdistatavad OÜ Kursap Prima uuele tegevuskohale Xxxx-xxxxxxx xx/xxxxxxxx xx, hoone xx aktsiisilao tegevusluba. Samuti ei märgistanud süüdistatavad OÜ Kursap Prima tubakatooteid, mis olid ATK(E)

§ 1

lg 1 ja § 16 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt jätkuvalt käsitatavad aktsiisikaubana, Eesti maksumärkidega ega viinud neid vastavusse TubS I §-de 3 ja 4 nõuetega. Tubakatoodetele ei taotletud ka ATK(E)

§-de 2627 kohaselt ajutist aktsiismaksuvabastust. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine oli OÜ Kursap Prima huvides, sest vastasel juhul oleks OÜ Kursap Prima tubakatooted erikonfiskeeritud. Oktoobris-detsembris 2004.a toimetasid süüdistatavad OÜ Kursap Prima tubakatooted Xxxxx alevikus aadressil Xxxxxxxx xxx xx paiknevasse ruumi, mille OÜ Alfalant võttis juhatuse liikme G. Gunditši sõlmitud lepinguga rendile. Seal hoiti tubakatooteid kuni 8. septembril 2005.a toimunud läbiotsimiseni. 2

(12)1.2 OÜ Alfalant huvides tegutsenud juhatuse liikmed G. Gunditš ja O. Berjozov ning osaühingu juhtorgani heakskiidul ja volituse alusel tegutsenud I. Saprykin hoidsid ja ladustasid osaühingu poolt Xxxxx alevikus renditud ruumides 2004.a oktoobrikuust kuni 8. septembril 2005.a toimunud läbiotsimiseni eelmises alapunktis nimetatud tubakatooteid, mis olid ATK(E)

§ 1lg 1 ja § 16 lg-te 1, 3 ning 4 ja Tub

S I § 2 lg 1 kohaselt aktsiisiga maksustatavad, kuid ei olnud Eesti maksumärgiga märgistatud ega pakendatud TubS I §-de 3 ja 4 ning 2005.a tubakaseaduse (RT I 2005, 29, 210) (TubS II) 2. jao nõuetele vastavatesse müügipakenditesse. Lähtudes TubS I § 3 lg-st 5, TubS II § 6 lg-st 2, ATK(E)

§ 571p-dest 1 ja 4 ning karistusseadustiku rakendamise seaduse (Kar

SRakS) §-st 8 oli tubakatoodete kogus jätkuvalt käsitatav suurena. OÜ Alfalant juhatuse liikmed G. Gunditš ja O. Berjozov ning osaühingu volitatud esindaja I. Saprykin ei taotlenud OÜ Alfalant tegevuskohale aadressil Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx aktsiisilao tegevusluba. Seejuures ei maksumärgistanud G. Gunditš, O. Berjozov ega I. Saprykin OÜ Alfalant valduses olnud tubakatooteid ega taotlenud neile ajutist aktsiisimaksuvabastust. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine oli OÜ Alfalant huvides, sest vastasel juhul oleks osaühingu valduses olnud tubakatooted erikonfiskeeritud. 2. I. Saprykinit süüdistati KarS § 376 lg 1 järgi ka selles, et tema ajavahemikul 16.18. oktoobrini 2004.a toimetas OÜ Alfalant ruumidest aadressil Xxxxx alevik, Xxxxxxxx xxx xx endale kuuluva elamu garaaži ning kuni 8. septembrini 2005.a hoidis ja ladustas seal 50 160 sigaretti "Prima Nevo". Tegemist oli ATK(E)

§ 1

lg 1 ja § 16 lg-te 1 ja 3 kohaselt aktsiisiga maksustatava tubakatootega, mis ei olnud Eesti maksumärgiga märgistatud ega olnud pakendatud TubS II 2. jao nõuetele vastavatesse müügipakenditesse. Lähtudes TubS I § 3 lg-st 5, TubS II § 6 lg-st 2, ATK(E)

§ 571p-dest 1 ja 4 ning Kar

SRakS §-st 8 oli tegemist tubakatoote suure kogusega.

  1. Lisaks eeltoodule anti I. Saprykin kohtu alla süüdistatuna KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema, selleks relvaluba omamata, hoidis kuni
  2. septembrini 2005.a enda eramus tulirelva oluliste osade hulka kuuluvat jahikarabiini relvarauda ja omavalmistatud 5,6 mm kaliibrilist vintpüssi. Samuti süüdistati I. Saprykinit KarS § 420 lg 1 järgi selles, et tema hoidis
  3. septembrini 2005.a enda eramus sellist tulirelva helisummutit, mis on relvaseaduse § 22 lg 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud.
  4. Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega tunnistati G. Gunditš ja O. Berjozov süüdi KarS § 376 lg 1 järgi ning G. Gunditšit karistati ühe aasta ja kahe kuu pikkuse ning O. Berjozovit ühe aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud vangistused jättis maakohus KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades G. Gunditši suhtes kaheaastast ja O. Berjozovi suhtes 18-kuulist katseaega. I. Saprykin tunnistati süüdi KarS § 376 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning teda karistati vastavalt ühe aasta ja neljakuulise, neljakuulise ning ühekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus I. Saprykinile liitkaristuseks vangistuse üheks aastaks ja kuueks kuuks, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega tunnistati OÜ Kursap Prima KarS § 376 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega summas 70 000 krooni. OÜ Alfalant mõisteti KarS § 376 lg 2 järgi õigeks. KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeeris kohus süüteo vahetu objektina 114 700 sigaretti, 1190,2 kg praaksigarette, 6522,66 kg tubakat, 50 160 sigaretti "Prima Nevo", 8 kasti kokkuvoltimata sigaretipaberit, 3 kaubaalust sigaretipaberi rullidega ja 63 eraldi sigaretipaberi rulli.
  7. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid G. Gunditš füüsilise isikuna ja OÜ Kursap Prisma esindajana, I. Saprykini kaitsja advokaat A. Ennok, O. Berjozovi kaitsja advokaat R. Bergson ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör K. Väling. G. 3

(12)Gunditš ja OÜ Kursap Prima taotlesid apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. O. Berjozovi kaitsja taotles kohtuotsuse tühistamist oma kaitsealust puudutavas osas ja O. Berjozovi õigeksmõistmist. I. Saprykini kaitsja palus maakohtu otsuse tühistada I. Saprykini süüditunnistamises KarS § 376 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning I. Saprykin nende paragrahvide järgi õigeks mõista. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega oli OÜ Alfalant KarS § 376 lg 2 järgi õigeks mõistetud, samuti G. Gunditšile, O. Berjozovile ning I. Saprykinile mõistetud karistuste osas. Prokurör palus tunnistada OÜ Alfalant KarS § 376 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda 70 000 krooni suuruse rahalise karistusega. Samuti taotles prokurör G. Gunditšile, O. Berjozovile ning I. Saprykinile raskemate karistuste mõistmist.
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri 2008.a otsusega tühistati maakohtu otsus G. Gunditši ja O. Berjozovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ Kursap Prima süüditunnistamises ja karistamises KarS § 376 lg 2 järgi, samuti osas, milles I. Saprykini oli KarS § 376 lg 1 järgi süüdi tunnistatud käesoleva otsuse punktis 1 (maksumärgiga märgistamata sigarettide ja suitsetamistubaka edasitoimetamine aadressilt Xxxxxxx x/xxxxx xx aadressile Xxxx-xxxxxxx xx/xxxxxxxx xx hoonesse xx, kus ta neid hoidis ja ladustas) kirjeldatud teos. Maakohtu otsus tühistati ka I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning tubakatoodete konfiskeerimise osas. Ringkonnakohus mõistis G. Gunditši ja O. Berjozovi KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ Kursap Prima KarS § 376 lg 2 järgi õigeks. I. Saprykinile mõisteti KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks kuus kuud vangistust ja KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Maakohtu konfiskeerimisotsustuse objektiks olnud tubakatooted jättis ringkonnakohus hoiule. Apellatsioonikohus lahendas ka kriminaalmenetluse kulude ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisega seonduvad küsimused. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega OÜ Alfalant õigeksmõistmisel ja luges põhjendatuks I. Saprykini süüditunnistamise 50 160 sigareti "Prima Nevo" edasitoimetamises, hoidmises ja ladustamises, sest tegemist oli juba müükipakendatud ja kiletatud plokkides sigarettidega. Samas puudusid sigarettide müügipakenditel maksumärgid ja müügipakendid ei vastanud ka teistele esitatavatele nõuetele. Seoses süüdimõistmise mahu vähenemisega kergendas kohus I. Saprykinile KarS § 376 lg 1 järgi mõistetud karistust. Seega

us ringkonnakohus seisukohale, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu., milles taotleti füüsilisest isikutest süüdistatavatele raskema karistuse mõistmist ja OÜ Alfalant suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokurör K. Väling, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Prokurör vaidlustas ringkonnakohtu otsuse G. Gunditši, O. Berjozovi, I. Saprykini KarS § 376 lg 1 järgi ning OÜ Kursap Prima ja OÜ Alfalant KarS § 376 lg 2 järgi õigeksmõistmise osas.
  3. märtsi 2009.a otsusega nr 3-1-1-3-09 tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsus jäeti muutmata osas, millega jäeti maakohtu otsus muutmata, sh OÜ Alfalant õigeksmõistmises KarS § 376 lg 2 järgi ja I. Saprykini süüditunnistamises KarS § 376 lg 1 järgi käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud teo eest (OÜ Alfalant ruumidest 50 160 sigareti "Prima Nevo" edasitoimetamine oma elukoha garaaži, kus ta neid hoidis ja ladustas) ning I. Saprykini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi. Ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus 4

(12)tühistati ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Seega rahuldas Riigikohus prokuröri kassatsiooni osaliselt. APELLATSIOONIMENETLUSE ESE
  1. Tulenevalt eeltoodust on apellatsioonimenetluse esemeks G. Gunditšile, I. Saprykinile, O. Berjozovile ja OÜ Kursap Primale KarS § 376 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et nad 2001.a juunikuu keskelt kuni
  2. septembrini 2005.a käitlesid maksumärkidega märgistamata ja nõuetekohastesse müügipakenditesse pakendamata 114 700 valmissigaretti, 1190,20 kg praaksigarette ja 6522,66 kg suitsetamistubakat, so suures koguses. Apellatsioonimenetlust läbi viies juhindub kriminaalkolleegium KrMS § 364 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel ringkonnakohtule sama kriminaalasja arutamisel kohustuslik. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus peab kriminaalasja uuel arutamisel võtma muuhulgas seisukoha: 1) kas tegemist oli tubakatoodetega; 2) kas tubakatoodete kogus oli suur; 3) kas neid käideldi kaubanduslikul eesmärgil. APELLATSIOONIDE SISU
  3. Harju Maakohtu
  4. juuni 2008.a otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatav G. Gunditš füüsilise isikuna ja OÜ Kursap Prisma esindajana, I. Saprykini kaitsja A. Ennok, O. Berjozovi kaitsja R. Bergson ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör K. Väling.
  5. Süüdistatav G. Gunditš füüsilise isikuna ja OÜ Kursap Prima esindajana ning O. Berjozovi ja I. Saprykini kaitsjad taotlevad oma sisult identsetes apellatsioonides kogu apellatsioonimenetluse esemeks olevas süüdistuses kõikide süüdistatavate suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 11.1 Kõik apellandid leiavad, et tegemist ei olnud aktsiisialuse suitsetamistubakaga ja ka praaksigarettidelt ei olnud vaja aktsiisi maksta. Tubakas, mida pole töödeldud, või mis pole valmis suitsetamiseks, pole aktsiisialune. Selline tubakas on koodiga
  6. Toimikus olevad dokumendid kinnitavad, et osaühing soetas ainult selle koodiga tubakat. Tubakas oli juba saades purustatud ja ta ei olnud tarbimisvalmis, sest teda tuli selleks töödelda. Millegagi ei ole tõendatud, et osaühing ise tubakat töötles. Osaühingul tubaka purustamise masinat ei olnud. Sellist masinat konfiskeeritud seadmete hulgas ei ole. Praaksigaretid tekkisid tubaka pakkimismasina seadistamise käigus. Seadistamise eesmärgiks oli masina ettevalmistamine normidele vastava jämeduse ja pikkusega sigarettide tootmiseks. Praaksigaretid ei olnud mõeldud hilisemaks kaubastamiseks ja seetõttu kasutati seal mittekvaliteetset tubakat, milles võis olla prügi, tolmu vms. Praaktoodang kuulus edaspidi ümbertöötlemisele tubakatootmise käigus. 11.2 Valmissigaretid, praaksigaretid ja suitsetamistubakas olid pakendamata, mistõttu ei pidanudki neil maksumärke olema. 11.3 Aktsiisialuseks kaubaks ei ole kaup, mille eest on aktsiis juba ära makstud. Sellist kaupa võib Eesti piires vabalt käidelda. Osaühingu konto väljavõttest nähtub, et OÜ Kursap Prima on tasunud maksuametile pangaülekandega tubakaaktsiisi summas 121 249 krooni juba
  7. septembril 1999.a. Ka on osaühingu bilansis 1999.aastast kuni 2005.aastani bilansi osas Raha ja pangakontod real 3.2 maksude ettemaksed ja tagasinõuded 80 104 krooni 5
(12)liigselt ehk ettemakstud aktsiisimaksu. Seega pole OÜ Kursap Prima riigile aktsiisimaksu võlgu. 11.4 Apellandid leiavad, et tubakatooteid ei olnud suures koguses. Käesoleval ajal on palga alammäär 4350 krooni, mistõttu on tubakatoodete kogus suur, kui selle turuväärtus ületab 435 000 krooni. Süüdistuses on tubakatoodete maksumus kindlaks tegemata. Tollideklaratsioonidest nähtub, et soetatud tubaka väärtus oli kõigest mõni tuhat krooni. Pakendatud Prima Nevo jaemüügihind on 12.50 krooni pakk ehk 62 500 krooni 100 000 sigareti eest. Praaktoodangu väärtuse kindlakstegemine on raskendatud, sest tegemist ei ole valmistoodanguga. Seega jääb tubakatoodete maksumus tunduvalt alla 4350 krooni ega moodusta suurt kogust. 11.5 Tubakatooteid ei käideldud kaubanduslikul eelmärgil. 1. aprillist 2003.a kuni 30. aprillini 2004.a kehtinud ATK(E)

§ 61

lg 6 redaktsiooni kohaselt oli keelatud maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine üksnes juhul, kui see toimus kaubanduslikul eesmärgil. Tulenevalt KarS prg 5 lg-st 2 ei saa isikut karistada KarS § 376 järgi selle eest, et ta käitles tubakatooteid ilma kaubandusliku eesmärgita enne 1. aprilli 2003.a. Oma esialgsel aadressil tegutsedes oli OÜ-l Kursap Prima tegevuse eesmärgiks tubakatoodetega kauplemine, kuid pärast sealt ärakolimist enam mitte. Hiljem oli firma tegevuse eesmärgiks tubakatoodete säilitamine, ajutine hoidmine ja ladustamine kuni selle ajani, kui saadakse tootmiskorda uus tubakatöötlemise vabrik ja vastavate litsentside saamisel jätkata legaalselt tubakatoodete tootmist ja müümist. Uutele ruumidele oli tellitud projektdokumentatsioon, teostati ehitus- ja remonditöid. Keegi ei teadnud, millal saab tubakatootmisega uuesti tegelema hakata ja kas selleks ajaks tubakas veel üldse kasutamiskõlbulik on. Küll sai seda tubakat aga kasutada masinate seadistamisel. Kuna tubakavabrikut ehitas OÜ Alfalant, siis OÜ-l Kursap Prima puudus tubaka ja tubakatoodete osas kaubanduslik eesmärk. Puuduvad tõendid selle kohta, et firma või selle töötajad oleksid pärast esialgsest

ukohast ärakolimist tegelenud kaubandusliku tegevusega. Seega on apellandid seisukohal, et kaubanduslik eesmärk olemasoleva tubaka, praaktoodangu ja valmissigarettidega oli ajutiselt peatatud. 11.6 Süüdistatavaid ei saa süüdi mõista aktsiisilao loa taotlemata jätmises, kuna olemasolevate tingimuste juures seadus välistas sellise loa saamise võimaluse. Lisaks sellele kehtestati aktsiisilao süsteem alles 1. aprillil 2003.a jõustunud seadusega (ATK(E)

). 11.7 G. Gunditšilt ja O. Berjozovilt on põhjendamatult välja mõistetud kohtukuludena vastavalt 25 000 ja 30 000 krooni

itõendite hoidmise eest. Põhiliselt koosneb see osaühingult konfiskeeritud tubaka ja seadmete hoiukuludest ning konteinerite rendikulust, mis oli tarvis tubaka ja seadmete ladustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

  1. novembril 2005.a maakohtu poolt
  2. oktoobril 2005.a koostatud vara konfiskeerimise määruse. Seega puudus alus konfiskeeritud vara edasi hoida ja selleks konteinereid rentida ning selle kõige eest üle 200 tuhande krooni tasuda. Määruses märgitakse, et kohaldades ebaõigesti kriminaalmenetluse käigus konfiskeerimist, tekitas riik endale põhjendamatult menetluskulusid. Konfiskeerimisele mittekuuluv vara oleks tulnud tagastada selle omanikule. 11.8 KarS § 39 lg-le 1 tuginedes leitakse apellatsioonides, et süüdistatavad ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli neile vältimatu, sest nad pidasid tubakatootmise jätkamise teemadel avalikku kirjavahetust riigiasututega ja ametiisikud olid nende tegevust kontrollinud. Keegi nende tegevuses õiguserikkumisi ei tuvastanud. Järelikult puudub nende tegevuses süü. Kui ringkonnakohus ei pea aga võimalikuks sellel alusel süüdistatavate õigeksmõistmist, siis oleks see vähemalt KarS § 39 lg 2 kohaselt aluseks neile mõistetud karistuse kergendamiseks. 6

(12)11.9 G. Gunditši ja O. Berjozovi osas märgib kaitsja, et KarS § 376 lg 1 näeb alternatiivse karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus on lähtunud karistuse mõistmisel enneolematult suurest tubakatoodete kogusest. Siinjuures aga jättis kohus tähelepanuta, et selline kogus tubakatooteid oli ostetud ja praaksigaretid toodetud ajal, kui OÜ Kursap Prima omas selleks vastavat luba. Kui mingist rikkumisest saaks üldse rääkida, siis oli tegemist seaduslikul alusel saadud tubakatoodete hilisema hoidmisnõude rikkumisega. Arvestades süüdistatavate isikut ning nende osa tubakatoodete hoidmisel, peab kaitsja nende karistamist vabaduskaotusliku karistusega liiga rangeks. 12. Prokuröri apellatsioonis vaidlustatakse esimese

tme kohtuotsust süüdistatavatele mõistetud vangistus- ja katseaja pikkuste osas. Prokurör taotleb G. Gunditšile, I. Saprykinile ja O. Berjozovile rangema karistuse mõistmist prokuröri poolt esimese

tme kohtus taotletud määras. Apellatsiooni motiivide kohaselt oli tegemist mitme tonni, so ülisuure koguse tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega, mistõttu süüdistatavate karistamine sanktsiooni alampiiri lähedase karistusega ei ole kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud karistamise alustega. Samuti on neile määratud katseaja pikkus liialt lühike. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 13. Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et esitatud apellatsioonid ei anna alust esimese

tme kohtuotsuse tühistamiseks. Seejuures märgib kohtukolleegium järgmist: 13.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt tähendab kohtuotsuse põhistatus seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2000. a otsus

jas nr 3-1-1-85-00 RT III 2000, 23, 253, p 5.2 ja 19. juuni 2008. a otsus

jas nr 3-1-1-33-08 - RT III 2008, 31, 211, p 8). Eelöeldu tähendab, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised

jaolud kohus tõendatuks luges ja millistele konkreetsetele tõenditele ning miks ta seejuures tugines (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. mai 2005. a otsus

jas nr 3-1-1-43-05 - RT III 2005, 22, 223, p 6). Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõendeid piisava põhjalikkusega analüüsinud, näidates süüdistatavaid süüstavad tõendid ning kummutades veenvalt nende erinevad kaitseversioonid selle kohta, et tegemist ei olnud tubakatoodetega, neid ei olnud suures koguses ning neil ei pidanudki olema maksumärke. Lisaks on hinnatud KarS §-le 39 lg 1 tuginevat kaitseväidet, mille kohaselt puudus süüdistatavatel süü, sest süüdistatavad ei saanud aru oma teo keelatusest, kuna nad pidasid tubakatootmise jätkamise teemadel avalikku kirjavahetust riigiasutustega ja ametiisikud olid nende tegevust kontrollinud. Süüdistatavate süüditunnistamisel näitas kohus tõendid, mis kinnitavad süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemist ja põhjendas, miks tuleb tõenditele omistada selline tähendus. Kirjeldatud põhjustel ei anna apellatsioonides esitatud väited alust kohtuotsuste tühistamiseks ja süüdistatavate õigeksmõistmiseks. 13.2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. märtsi 2009.a otsuse punktis 13 väljendatud seisukoha kohaselt tunnistab KarS § 376 ("Tubakatoodete käitlemise korra rikkumine") esimene lõige karistatavaks maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega kauplemise, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui teo objektiks olid tubakatooted suures koguses, samuti maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise suures koguses. Paragrahvi teine lõige sätestab sellise teo eest juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse. Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete suures koguses hoidmine, ladustamine 7

(12)ja edasitoimetamine, mida süüdistatavatele käesolevas

jas ette heidetakse, oli kuriteona karistatav ka

  1. märtsini 2007 kehtinud KarS § 376 redaktsiooni järgi. Enne karistusseadustiku jõustumist sätestas sellise teo eest füüsilise isiku kriminaalvastutuse peaaegu samasuguses sõnastuses kehtinud KrK § 1492, mis jõustus
  2. mail 2001, s.o enne süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise algust. 13.3 KarS § 376 lg 1 kohaselt on selle kuriteo objekt maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoode. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt otsuse punktis 15 väljendatud seisukoha kohaselt tuleb KarS §-s 376 sätestatud tubakatoote mõiste avamisel aluseks võtta TubAS § 2 p 2 (enne
  3. aprilli 2003

et leidnud käitumise puhul) ja ATK(E)

§ 16

ning võtta seisukoht küsimuses, kas süüdistuses kirjeldatud tooted on käsitatavad tubakatoodetena. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt antud suunise täitmiseks tubakatoote mõiste avamise kohta märgib kriminaalkolleegium, et

  1. jaanuaril 2001.a jõustunud Tubakaseaduse § 1 p 1 kohaselt on tubakatoode suitsetamistubakas, sigaretid, paberossid, sigarid ja sigarillod, nuusktubakas, närimistubakas ja muud tubakatooted tubakaaktsiisi seaduse mõistes (RT I 2000, 59, 379).
  2. jaanuaril 1995.a jõustunud ja kuni
  3. märtsini 2003.a kehtinud tubaaktsiisi seaduse § 2 p 2 käsitles tubakatoodetena suitsetamistubakat, sigarette, sigareid, sigarillosid, nuusktubakat ja muid sarnase otstarbega loetelus nimetamata tubakatooteid. Seaduse sõnastuse kohaselt mõisteti suitsetamistubaka all peeneks lõigatud valmistubakat, mis oli kõlblik tarvitamiseks piibus või sigarettides. Sigarettide all mõisteti peeneks lõigatud valmistubakat, filtriga või filtrita paberkestas suitsetamistarbeid, sealhulgas paberosse (RT I 2001, 51, 296).
  4. aprillil 2003.a jõustunud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus (ATKAS, käesoleval ajal ATK(E)

) § 16 lg 3 sätestab, et sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on 1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo, 2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või 3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse. Sama seaduse § 16 lg 4 sätestab, et suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on 1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või mull viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta, 2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mida on võimalik suitsetada ja mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toodete hulka (RT I 2003, 2,17). Seaduse hilisemates muudatustes ei ole tubakatoote tähendus muutunud ja hetkel kehtiv ATK(E)

§ 16on samasuguse sõnastusega.

Seega on sigarettide ja suitsetamistubaka mõiste jäänud süüdistatavatele etteheidetavast teost kuni käesoleva ajani samaks. Kriminaalkolleegium märgib, et apelleeritud kohtuotsuses on väga põhjalikult motiveeritud, miks jõuab kohus järeldusele, et tegemist on tubakatoodetega ja aktsiisialuse toodanguga. Lisaks sellele rõhutab kriminaalkolleegium, et

jas ei olegi vaidlust selle üle, et osaühing soetas tubakat koodiga 2401. Selle koodiga tubakalt ei pea tõepoolest aktsiisi maksma, sest see on töötlemata. Kuid pärast töötlemata tubaka soetamist töödeldi tubakas osaühingu esialgses

ukohas ümber ning edaspidi käideldi seda edasi osaühingu järgmistes

ukohtades, mistõttu see toodang kuulus aktsiisiga maksustamisele. 13.4 Kriminaalkolleegium ei nõustu apellantide kaitseväitega, et kuna valmissigaretid, praaksigaretid ja suitsetamistubakas olid pakendamata, siis ei pidanudki neil maksumärke olema. Apelleeritud kohtuotsuses on põhjendatult märgitud, et seaduse kohaselt tekkis süüdistatavatel tubakatoodete maksumärgistamise, aktsiisi maksmise ja pakendamise 8

(12)kohustus eelkõige juba seetõttu, et nad tegelesid tubakatoodete käitlemisega. Apellantide seisukohaga nõustudes kaotaks ATK(E)

-e vastavad sätted oma mõtte. Põhjendamatu on ka seadust tõlgendada selliselt, et kui on toodetud aktsiisialust kaupa, kuid see on jäetud pakendamata, siis ei peagi toodangult aktsiisi maksma. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et kriminaalmenetluse käigus ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid taotlenud aktsiisivabastust ja oleksid seeläbi vabanenud aktsiisimaksu tasumise kohustusest. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et OÜ Kursap Prima raames tegutsenud G. Gunditš, O. Berjozov ja J. Saprykin toimetades tubakatooteid ühest kohast teise, oleks uutele

ukohtadele taotlenud eelnevalt aktsiisipidaja õigusi (tegevusluba). Riigikohtu kriminaalkolleegium on apelleeritud kohtuotsuse motiividega selles osas nõustunud ning seetõttu ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks neil põhjalikumalt peatuda. Ka ringkonnakohtu istungil peetud kohtuvaidluses ning kohtukõne teesides süüdistatavad ja nende kaitsjad sellel kaitseväitel

ja teistkordsel arutamisel enam ei peatunud. 13.5 Kohus on oma otsuses õigustatult lükanud ümber süüdistatavate väited aktsiisimaksu ettemaksu osas. Süüdistatavate sõnade kohaselt tasus OÜ Kursap Prima 2. septembril 1999.a. Tolliametile aktsiisi ettemaksu 80 000 krooni ja seega oli kogu nende valduses olev kaup vabalt käideldav ning neil puudus vajadus tegevusloa või aktsiisilaopidaja õiguste taotlemiseks. See väide ei ole aga kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud ja kohus on seda

jaolu oma otsuses põhjalikult analüüsinud, mistõttu kriminaalkolleegium ei pea neid vastuargumente vajalikuks korrata. Eelmisel ringkonnakohtu istungil esitasid süüdistatavad täiendava tõendina pangaülekande, mille kohaselt MTA tagastas 1. juulil 2008.a. OÜ-le Kursap Prima 28 097 krooni kohta, mida süüdistatavad käsitlevad aktsiisimaksu ettemaksu tagastamisena. See väide ei ole aga õige, sest tegelikult on sel puhul olnud tegemist tagatisraha tagastamisega. Nimelt on 30.jaanuaril 2001.a. toodud tollideklaratsiooni alusel Eesti Vabariiki OÜ-le Kursap Prima tubakat, mille tolliväärtus ei olnud selle sissetoomise hetkel selge. Tolliväärtuse selgumiseni nõudis toll osaühingult tagatisraha tasumist summas 28 097 krooni, mis pärast

jaolude selgumist osaühingule tagastati. 13.6 Kriminaalkolleegium ei pea tõsiseltvõetavaks apellantide väidet, et kuna olemasolevate tingimuste juures ei olnud võimalik aktsiisilao tegevusluba taotleda, siis ei saa neid selle loa taotlemata jätmises süüdi mõista. On üldteada, et seadus on täitmiseks kohustuslik. Kui süüdistatavad ei olnud võimelised seadusest tulenevaid kohustusi täitma, siis oleks neil tulnud tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine lõpetada. Süüdistatavatele oli esitatud süüdistus ja nad mõisteti muuhulgas süüdi selles, et nad jätsid pärast 1. aprilli 2003.a, mil jõustus ATK(E)

, taotlemata aktsiisilao tegevusloa. Seetõttu peab kriminaalkolleegium eksitavaks apellantide väidet selle kohta, justkui oleks süüdistatavatele ette heidetud aktsiisilao tegevusloa taotlemata jätmist enne 1. aprilli 2003.a. väldanud ajaperioodi eest. 13.7 Kriminaalkolleegium ei nõustu apellantide väitega, et süüdistatavad ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli neile vältimatu, sest nad pidasid tubakatootmise jätkamise teemadel avalikku kirjavahetust riigiasututega ja ametiisikud olid nende tegevust kontrollinud. Apelleeritud kohtuotsuses on nendel

jaoludel põhjalikult peatutud ning kriminaalkolleegium ei pea neid vajalikuks korrata. 13.8 On tõsi, et 1. aprillist 2003.a kuni 30. aprillini 2004.a kehtinud ATK(E)

§ 61

lg 6 redaktsiooni kohaselt oli keelatud maksumärgistamata tubakatoodete käitlemine üksnes juhul, kui see toimus kaubanduslikul eesmärgil. Tulenevalt KarS prg 5 lg-st 2 ei saa isikut karistada KarS § 376 järgi selle eest, et ta käitles tubakatooteid ilma kaubandusliku eesmärgita enne 1. 9

(12)aprilli 2003.a. Seetõttu tuleb kriminaalkolleegiumil otsustada, kas süüdistatavad käitlesid tubakatooteid kaubanduslikul eesmärgil või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 6. märtsi 2009.a otsuse punktis 27 on märkinud, et käesolevas kriminaalasjas on prokurör sisuliselt kogu kriminaalmenetluse vältel väitnud, et süüdistatavad hoidsid, ladustasid ja toimetasid maksumärgistamata tubakatooteid edasi kaubanduslikul eesmärgil, s.o selleks, et need lõppastmes maha müüa. Samas ei ole süüdistuse tekstis teo toimepanemise eesmärki välja toodud. Riigikohtu hinnangul ei võta süüdistuse selline puudulikkus käesoleval juhul siiski kohtult võimalust kontrollida, kas süüdistatavad panid teo toime kaubanduslikul eesmärgil või mitte. Nimelt on süüdistuses kirjeldatud faktilised

jaolud, eeskätt selles nimetatud tubakatoodete kogus sellised, mille puhul ei saa küsimuse lahendamine tubakatoodete käitlemise eesmärgist olla süüdistatavatele üllatuslik. Ühtlasi märgib Riigikohus, et kaubandusliku eesmärgi olemasolu või puudumine tubakatoodete käitlemisel ei sõltu sellest, kas isikul on kavas tubakatooteid enne nende võõrandamist täiendavalt töödelda või mitte. Oluline on tubakatoodete käitlemise lõppeesmärk. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on veenvalt tõendatud, et süüdistatavad tegutsesid tubakatoodete käitlemise eesmärgil. Seda tõendab eeskätt leitud tubakatoodete ülisuur kogus, sest enda tarbeks sellisel hulgal tubakatooteid hoida ei ole eluliselt usutav. Sündmuskohalt leiti kõikvõimalikke seadmeid, mille abil sigarette valmistada, pakkida ja kiletada, et need siis realiseerida müügivõrgu kaudu. Kriminaalkolleegium ei nõustu apellatsioonide kaitseväitega, et süüdistatavate tegevus tubakatoodete käitlemisel tuleb jaotada perioodideks vastavalt sellele, millisel aadressil tubakasaadusi hoiti, mistõttu pärast esialgsest tegutsemiskohast ärakolimist Betooni tänavalt neil enam tubakatoodete käitlemisel kaubanduslikku eesmärki ei olnud. Kriminaalkolleegium on juba eespool märkinud, et juhul, kui süüdistatavad seaduse nõudeid täita ei suutnud, oleks neil tulnud tubakatoodetest seaduslikul teel vabaneda. Seda aga süüdistatavad ei teinud. Otse vastupidi – kõik süüdistatavad on andnud ütlusi, et nende eesmärk oli pärast tegutsemisloa saamist tubakatoodete käitlemist jätmata. Selliseid ütlusi andsid nad ka apellatsioonikohtu istungil. 13.9 Maksumärgiga märgistamata või tubakaseaduse nõuetele vastava müügipakendita tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine on KarS § 376 järgi karistatav üksnes juhul, kui tegemist on tubakatoodete suure kogusega. Apelleeritud kohtuotsuses hinnati varasemat kohtupraktikat järgides suure koguse olemasolu tegude toimepanemise ajal kehtinud TubS § 3 lg 5 alusel, mille kohaselt oli tubakatoodete kogus oluline, kui selle kogus ületab tubaaktsiisi seaduses sätestatud maksuvaba kogust. Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuse punktis 20 on märgitud, et ei varasemas ega kehtivas õiguses ole tubakatoodete suure koguse mõistet eraldi määratletud. TubS I § 3 lg 5 sätestas, et tubakatoodete oluline kogus on kogus, mis ületab ATK(E)

§-s 57 sätestatud aktsiisivaba kogust. Kehtivas tubakaseaduses sellist sätet enam pole. TubS II § 6 lg 2 sätestab, et isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Tubakatoodete suurest kogusest ei räägi ei tubakaseadus ega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. Kriminaalkolleegiumi praktikas on leitud, et mingi kaubakoguse suurena käsitamisel tuleb üldjuhul juhinduda KarSRakS § 8 p-s 2 sätestatud suure kahju mõistest. See tähendab, et suures koguses kaubaga on tegemist siis, kui selle kauba väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-14-03 - RT III 2003, 21, 204, p 17). Tubakaseaduse eelnõu (350 SE, Riigikogu X 10

(12)koosseis) seletuskirjas märgitakse muu hulgas järgmist: "Kui õigusmõisted "oluline kogus" ja "suur kogus" on sisustatavad vastavalt "Karistusseadustiku rakendamise seaduse" § 8 (vt Riigikohtu 05.06.2003 lahend nr 3-1-1-14-03; RT III 2003, 21, 204), siis seda, kas konkreetsel juhul on tegemist kaubandusliku kogusega, hinnatakse tulenevalt kohtulahenditest nr 3-3-1-16-96 ja 3-3-1-30-96 igal üksikjuhul eraldi." Eeltoodust võib järeldada, et tubakatoodete suure koguse määratlemisel ei ole seadusandja soovinud näha ette erisusi võrreldes KarSRakS § 8 p-st 2 tuletatava suure koguse mõistega. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et seega on tubakatoodete kogus suur kui tubakatoodete turuväärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Selliste tubakatoodete puhul, mille turuhind ei ole Eestis välja kujunenud (nt käibes keelatud tubakatooted), tuleb tubakatoodete koguse suuruse hindamisel lähtuda nendega tarbimisomadustelt kõige lähedasema turul saadaoleva tubakatoote hinnast. Seetõttu tuleb kriminaalkolleegiumil võtta seisukoht, kas tubakatooteid oli suures KarSRakS § 8 p-st 2 tuletatava suure koguse mõistes. Sellest tulenevalt märgib kriminaalkolleegium, et Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004.a määrusega nr 374 oli kehtestatud alates 1. jaanuarist 2005.a palga alamääraks 2690 krooni, mistõttu KarSRakS § 8 p 2 kohaselt on süüdistatavate poolt toime pandud kuriteoga varaline kahju suur, kui selle summa ületab 269 000 krooni. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide arutlustega käesoleval ajal kehtiva suure varalise kahju, so 435 000 krooni kohta, sest KarS § 5 lg 1 ja valitseva kohtupraktika kohaselt tuleb kuriteo kvalifitseerimisel lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest. 8. septembril 2005.a on sündmuskoha vaatluse ja läbiotsimise käigus ära võetud 114 700 filtrita valmissigaretti Prima Nevo. Kriminaalasja II köites tl 420

ub Maksu-ja Tolliameti poolt koostatud õiend filtrita sigarettide Prima Nevo tubakaaktsiisi väljaarvutamise kohta. Õiendi kohaselt oli 2005.aastal selliste sigarettide hinnaks jaemüügis 12.50 krooni pakk. Kõik läbiotsimisel leitud ja OÜ-s Kursap Prima kasutusel olevad seadmed (sigarettide tootmise liin, sigarettide pakendamise masin) ja muu sigarettide tootmiseks vajalik materjal (nt sigareti paber) võimaldasid toota just nimelt Prima Nevo tüüpi filtrita sigarette. Sündmuskoha vaatluse käigus toimunud

itõendite (tubakatoodete) ülekaalumise kohta koostatud protokolli kohaselt kaalub 1 sigarett 1 gramm. Kokku leiti sündmuskohalt 114 700 tk sigaretti. Kuna ühes pakis on 20 sigaretti, siis moodustaks see 5737 pakki. Kuna üks sigaretipakk maksab 12.50 krooni, siis on 5737 sigaretipaki väärtus 71 687 krooni. Lisaks sellele leiti sündmuskohalt 1190,2 kg praaksigarette ja 6522,66 kg suitsetamistubakat, millisest kogusest kokkuliidetuna, so 7712,86 kg-st on võimalik valmistada 7 712 860 Prima Nevo tüüpi filtrita 1-grammiseid sigarette so 385 643 pakki. Praaksigarettidest ja suitsetamistubakast oleks olnud võimalik valmistada sigarette jaemüügihinnaga kokku 4 820 537,50 krooni. Riigikohtu otsuses märgitud suuniste täitmiseks esitas prokurör apellatsioonikohtu istungil tubakatoodete hulgimüügiga tegeleva OÜ Sigari maja (registrikood 10808306) õiendi, mille kohaselt oli 2005.a sügisel 40 grammi suitsetamistubaka hind ilma käibemaksuta 23.60 krooni. Seega oli 7 712,86 kg suitsetamistubaka väärtus 4 550 587.40 krooni. Eeltoodust nähtub, et mõlema arvutusviisi kohaselt ületab süüdistatavate poolt käideldud tubakatoodete väärtus 2005.a kehtinud sajakordse palgamiinimumi (269 000 krooni) mitmekordselt. Seega on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud, et süüdistatavad käitlesid kuni 8. septembrini 2005.a tubakatooteid, mille väärtus oli vähemalt 4,5 miljonit krooni, so suures koguses. 11

(12)13.10. Kriminaalkolleegium nõustub esimese

tme kohtu poolt tehtud kriminaalmenetluskulude arvestuse ja jagamisega ega pea vajalikuks selles osas kohtuotsuses muudatusi teha. Lisaks sellele märgib kriminaalkolleegium, et kaitsja apellatsioonis sisalduv kriitika G. Gunditšilt ja O. Berjozovilt

itõendite hoiukulude väljanõudmise kohta ei ole

jakohane. Nimelt esitas prokurör kohtueelse menetluse käigus kohtule taotluse keelatud kauba konfiskeerimiseks ja sellega hoiukulude vähendamiseks, kuid süüdistatavad vaidlustasid selle ringkonnakohtus, millega kaasnes hoiukulude suurenemine. 13.11 Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohus on süüdistatavatele karistuse mõistmisel lähtunud KrMS §-s 56 sätestatust ning mõistnud G. Gunditšile, O. Berjozovile ja I. Saprykinile erineva pikkusega vangistused, mille täitmisele pööramisest on nad KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud. Kohus on põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks süüdistatavate, sealhulgas O. Berjozovi karistamist rahalise karistusega ja karistab süüdistatavaid just nii pika vangistusega. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta korrata. Lisaks sellele on KarS § 74 sätete kohaldamine või kohaldamata jätmine kohtu õigus, mille suhtes ei ole seadusandja kohtule erilisi piiranguid seadnud. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatavate süü ja isikuandmed ei ole sellised, mis vältimatult tingiksid neile rangema karistuse mõistmise ja pikema katseaja määramise. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole ka prokuröri apellatsiooni väited sellised, mis kindlasti tingiksid esimese

tme kohtuotsuse tühistamise.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. juuni 2008.a otsuse G. Gunditši, O. Berjozovi, I. Saprykini ja OÜ Kursap Prima süüdistusasjas muutmata ja apellatsioonid rahuldamatamuutmata. Meelika Aava Malle Preimer Igor Amann 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.