KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03. 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 08 – 13885 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok, rah

§ 418lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

Süüdi

§ 414lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

Süüdi

§ 113järgi ja karistada vangistusega 9 aastat. Kar

S § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks mõista 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vahi all viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 08.05.2008.a. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Sergei Polivenkolt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri

1. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Sergei Polivenko, kriminaalasi 1 – 08 – 13885, sundraha“ Dokument sundraha tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Polivenkolt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 23 222 krooni ja 40 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Polivenkolt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 164 122 (ükssada kuuskümmend neli tuhat ükssada kakskümmend kaks) krooni Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri
2. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Sergei Polivenko, kriminaalasi 1 – 08 – 13885, menetluskulud“ Dokumendid menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: CD plaadid - 4 tk –jätta kriminaalasja materjalide juurde. Halli värvi T-särk ja lõigatud tükk ( pakk nr.30), naiste aluspüksid (pakk nr.31) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Halli värvi meeste jope (tuulejope) - pakk nr.7; sinist värvi meeste jope (pakk nr.18); musta värvi meeste viigipüksid (pakk nr.19); dressipluus Adidas (pakk nr.20); sinist värvi käisteta meeste särk (pakk nr.21) – tagastada Sergei Polivenkole kohtuotsuse jõustumisel. Riidetükk (kalts) – (pakk nr.5); pruuni värvi verekahtlaste jälgedega nuga ( pakk nr. 2) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mobiiltelefon NOKIA mudel 5210 IMEI kood on 351113/10/859433/0 koos patarei tüüp 3,7V 750 mAh. ja EMT kõnekaart (pakk nr.33)- anda üle kannatanu NK kohtuotsuse jõustumisel. Vereproov WC ruumi ukselt (karp nr.12); DNA proovid vasaku käe peopesast (karp nr.22); DNA proovid parema käe peopesast (karp nr. 23), kuulid, haavlid, padrunikestad ja 1 padrun (pakk nr 37), sütikud 1495 tk (pakk nr 36), S.Polivenko küüned (pakk nr 34), pudel Pootsmani õllega (pakk nr 9) –hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD plaat (telefonile 112 tehtud kõnede salvestusega) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Jahipüss nr 176719 ja kaks püssikotti, 503,0 g; 169,4 g ja 323,7 g püssirohtu - asuvad peale tulirelvaekspertiisi teostamist Põhja Politseiprefektuuri hoiuruumis, akt nr.236-08 –hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 1 padrun kal 6,35 Br - antud Põhja Politseiprefektuuri hoiuruumi, akt 262-08 (k 1 tl 225); Vintpüss nr 69589 Mosin-Nagant süsteemi Soome M28-30 mudeli vintpüss, kaliiber 7,62 mm.jätta EKEI kollektsiooni. 826,7 grammi suitsuga püssirohtu ja 169,4 grammi suitsuta püssirohtu - asub peale ekspertiisi teostamist Põhja politseiprefektuuri hoiuruumis –hävitada kohtuotsuse jõustumisel. IK kuulunud mobiiltelefon Samsung - jätta NK. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. 1.Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Sergei Polivenko,
5. 2008.a, viibides korteris aadressil: XXX, Tallinn, pani toime IK tapmise, ja nimelt: lõi kannatanut noaga vasakule poole rinna piirkonda, põhjustades IK rinna piirkonda vasakule poole torkelõikehaava südame vigastuse ja verekaotusega. Tekitatud eriti ohtliku kehavigastuse tagajärjel suri kannatanu sündmuskohal. Seega Sergei Polivenko pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, omamata tulirelva ja tulirelva laskemoona osas Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestatud relvasoetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks või Relvaseaduse § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annab füüsilise isikule õiguse relvaloale kantud muuhulgas relva ja selle laskemoona käitlemiseks, ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohast ja isiku(te)lt soetas tulirelva olulised osad, ja nimelt: 30 mm kaliibriga lasukomplekti, vintpüssi nr 69589 Mosin-Nagant süsteemi Soome M28-30 mudeli kaliiber 7,62 mm relvaraua koos lukukojaga, päästemehhanismi ja padrunisalve, mis vastavalt ekspertiisiaktile ТВ-145-08/3103 on tulirelv, ning samuti 8 püstolipadrunit kaliiber 7,62 mm Tokarev; ühe püstolipadruni, kaliiber 7,65 Brawning, ühe püstolipadruni kaliiber 7,65 mm Luger; 6 püstolipadrunit, kaliiber 9 mm Makarov, ühe ääretulepadruni kaliiber .22LR (5,6 mm); ühe vintpüssipadruni, kaliiber 5,6х39 mm; kaks automaadipadrunit, kaliiber 5,45х39 mm, üks neist trasseerkuuliga; ühe automaadipadruni, kaliiber 5,45x39 mm; kaks vintpüssipadrunit kaliiber 7,62х54R, mis vastavalt ekspertiisiaktile ТВ-130-08/2690 on laskekõlbulik laskemoon. Samuti tema omamata tulirelva ja tulirelva laskemoona osas Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestatud relvasoetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks või Relvaseaduse § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annab füüsilise isikule õiguse relvaloale kantud muuhulgas relva ja selle laskemoona käitlemiseks, omandas ebaseaduslikult 2003.aastal Paldiski linnas ja eeluurimisel tuvastamata isikult ja omamata vastavat luba, ВМ mudeli jahipüssi nr 176719, kaliiber 16, mis vastavalt ekspertiisiaktile ТВ-145-08/3103 on laskekõlbulik tulirelv, kaks jahipüssi padrunit, kaliiber 16, ja 32 jahipüssi padrunit, kaliiber 12, mis vastavalt ekspertiisiaktile ТВ-130-08/2690 on laskekõlbulik laskemoon. Eelnimetatud ВМ mudeli jahipüssi nr 176719 kaliiber 16, ja kahte jahipüssipadrunit, kaliiber 16, ja 32 jahipüssi padrunit, kaliiber 12, hoidis ta ebaseaduslikult ja omamata vastavat luba kuni 9.maini 2008.aastal aadressil: XXX, Tallinn. Seega Sergei Polivenko pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, omamata vastavalt Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 p-dele 2, 3, 4 lõhkematerjali käitlemise luba, mille alusel isik omandab õiguse nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral hoida, kasutada, soetada ning võõrandada lõhkematerjali omandas ebaseaduslikult ja omamata vastavat luba eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ning hoidis korteris aadressil: XXX, Tallinn, 826,7 grammi suitsuga püssirohtu ja 169,4 grammi suitsuta püssirohtu, mis vastavalt 23.05.2008 ekspertiisiaktile AL- 661-08/2689, Lõhkematerjali seaduse § 3 lg 1 ja 2 ning Majandus– ja kommunikatsiooniministri 21.aprilli 2004.aasta määrusele nr 103 § 3 lg 3 on kvalifitseeritavad kui lõhkematerjal, mis on valmistatud tehase tingimustes ning on kasutuskõlblikud plahvatuse tekitamiseks. Seega Sergei Polivenko pani toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.Kohtu seisukohad ja põhjendused. 2.
6. Sergei Polivenko süüdistus KarS § 113 järgi. Kohus leiab, et S.Polivenko süü IK tapmises on täielikult tõendatud. Tunnistaja TV andis ütlusi selle kohta, et Sergei Polivenko on tema isa. Kui ta elas koos tema emaga olid nende suhted normaalsed siis, kui S.Polivenko ei joonud. Kui S.Polivenko tarvitas alkoholi, siis suhted olid halvad. Alkoholi tarvitanuna muutus S.Polivenko hoopis teiseks inimeseks, oli agressiivne ja kasutas vägivalda, peksis tema ema. Viimase seitsme aasta jooksul ei ole ta enam isaga suhelnud. Elu muutus kodus võimatuks, ema ja isa jõid. Ta elas koos oma õega. Kannatanu EF andis ütlusi selle kohta, et IK oli tema tütar. Esimest korda nägi ta S.Polivenkot turul, inimesed turul rääkisid, et S.Polivenko kohtub tema tütrega. Tütar elas S.Polivenkoga koos umbes 4,5 kuud enne oma surma. Turul oli neil tütrega kahepeale oma lett, mille eest tasusid mõlemad renti. Igaüks oma kauplemise päeva eest. Rendi tasumisega mingeid probleeme ega võlgu ei olnud. Tütar sai ka natuke invaliidsuspensioni, kuna oli 10 % töövõimetu. Tütrel vaenlasi ei olnud, ta oli hea inimene. Sõpru tal eriti ei olnud, kaks sõbrannat olid, aga need on surnud enne tema tütre tapmist. Kui tütar kelleltki võlgu võttis, siis maksis ka ise tagasi. Nii on tema oma tütart kasvatanud. Tütar võis võlgu võtta vaid väiksemaid summasid (10 – 25 krooni). Mõnikord tarvitas ta alkoholi, kuid joodik ei olnud. Viimasel ajal tarvitas ta peamiselt õlut, tema siis riidles tütrega, kuna tütrel oli allergia. Tema oli vastu oma tütre ja S.Polivenko suhtele, kuna kõik rääkisid, et S.Polivenko on bandiit, kes peksis oma naist süstemaatiliselt. Tema nägi ka ise S.Polivenko naist, kes nüüd surnud on, raudteeklubi juures läbipekstuna pidevalt. Ta rääkis oma vastuseisust tütre ja S.Polivenko suhtele ka oma tütrele. Aprillis või märtsis 2008.a. rääkis tütar temale, et S.Polivenkol on relv. Tema käskis tütrel S.Polivenkoga suhted lõpetada, hoiatas teda, et muidu ta loomulikku surma ei sure. Aprillis nägi ta oma tütart läbipekstuna. Tütar ütles, et peksis teda S.Polivenko. Ütles, et võttis temalt pensioni ära viimase sendini. Alkoholi jaoks. XXXoli tütrel tuba, seal oli S.Polivenko kõik segi peksnud, andis peksa ka tema tütrele. Kui tema kord hommikul kell 6 sinna läks, siis tütar oli läbi pekstud ja „bandiit Polivenko istus ja jõi õlut“. Tütar ütles, et S.Polivenko peksis teda. 07.05.2008.a. helistas ta tütrele ja palus endale tuua seljakoti. Tütar tuli 08.05 koos S.Polivenko koeraga ja tõi koti. Ütles, et läheb oblikaid korjama. Ta helistas tütrele hiljem kahel korral, tütar rääkis, et oli saanud oblikaid. ).05 oli turul lett tellitud, tütar pidi müüma tulema , aga ei tulnud. Tuli I.K tütar ja ütles, et ema ei ole enam. Aluspesus ei läinud tema tütar kunagi korterist välja, see on välistatud. Tsiviilhagist kannatanu loobus. Tunnistaja JH seletas kohtule, et tema elab koos S.Polivenkoga ühes majas. Abikaasa rääkis talle, et S.Polivenko naine on surnud. Maja välisust saab avada võtmega või magnetvõtmega. Domofon majas ei tööta. Kui keegi külla tuli, siis läks ta oma korterist välja ja avas ukse külalistele. Mõnikord oli midagi ukse vahele pandud, siis kui inimene ootas kas kiirabi vms. Kannatanu N.K (IK tütar) andis ütlusi selle kohta, et S.Polivenko elas viimasel ajal koos tema emaga, kusagil alates talvest
7. Tema on näinud emal peksmise jälgi näos. Peksmise jäljed olid emal just enne surma. Ta küsis küll emalt, mis juhtus, aga ema vastas, et see pole tähtis. Ta rääkis oma isiklikest asjadest vanaemale (J.F ), kuid temale pigem mitte. Ema oli normaalne inimene, aluspesus ta korterist kindlasti ei väljunud. Tunnistaja S T andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema on S.Polivenkot paar korda näinud. Isiklikult teda ei tunne ja iseloomustada ei oska. IK tundis ta umbes 5 aastat või rohkemgi. Tema töötab administraatorina turul. I kauples turul, rentis seal letti. Võlgu ta kunagi ei jäänud, tasus rendi õigel ajal. Keegi tema poole ei ole mingite probleemidega seoses I.K pöördunud. Tema on näinud I peksmise jälgi näos, need tekkisid ca neli kuud enne tema surma ja peksmise jäljed olid tal mitmel korral. Sündmuskoha vaatluse protokollist ja fototabelitelt (k.1 tl.4-21) nähtub, et XXX maja on kahe trepikojaga ja neljakordne. Korter nr 29 asub neljandal korrusel. Trepikoja turvauksel on domofon ja magnetlukustus. Korter on ühetoaline. Ukselt leiti verekahtlane nire. Võetud DNA proov. Korteris on igal pool korralagedus. Riidepuul on verekahtlaste plekkidega jope. Jope paknedatud ja kaasa võetud. Sündmuskohalt on kaasa võetud nuga, õllepudelid mobiiltelefon Nokia, hõbedane tupes nuga, mobiiltelefon Nokia 5110 ja Samsung, verekahtlase määrdumisega hall riietusese. Voodil I K laip selili asendis, jalad on põlvest kõverdatud ja langevad põrandale. Pea kallutatud taha, silmad paokil. Laibal jalas heledad värvilised aluspüksid, mis on paremalt poolt õmbluse juurest katki. Seljas musta värvi T-särk, mis üles tõmmatud, rind paljas. Parema rinna all on plaaster. Vasaku rinna all on lõikehaav pikkusega 27 mm. Mõlemal käel on hulgaliselt sinist ja kollast värvi verevalumeid, mis on nii vanad kui värsked. Vaskaul pool puusa piirkonnas on sinine verevalum. Paremal jala verevalum. Ülemise huule sisepinnal vaskaul on arm. Alumise huule sisepinnal värske haav, pikkusega umbes 1 cm. Suu piirkond, huuled ja nina piirkond on verine. Kompamisel on keha soe. Asitõendi (CD plaat) vaatlusprotokollist nähtuvalt (k.1 tl 59-60) on tehtud kõnesalvestus 08.05.2008.a. kell 21.
8. Nähtub, et helistaja soovis kutsuda kiirabi aadressile XXX. Abikutsuja seletab, et tuli koju ja naine lamab toas verisena ja keegi on teda noaga löönud. Eksperdiarvamusest (k.1 t1 71) nähtub, et I.K surma põhjuseks on rinnaõõnde tungiv lõiketorkehaav vaskaul pool rindkere eespinnal südamepauna ja südame parema vatsakese eesseina vigastusega. Vigastuste tüsistusena esines äge verekaotus. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Surnukehal esineb veel mitteeluohtlik pindmine torkehaav vasakul pool rindkere eespinnal. Nimetatud vigastused on tekitatud löökidest terava torkava otsaga torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava kanali suund on eest taha. I.K surnukehal esinevad veel tömbi vägivallaga tekitatud põrutushaavad kukla piirkonnas ja alahuulel, nahamarrastus labajalal. Nimetatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga esemeid, pindu. Kõik eelpoolloetletud vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma saabumist. Surm võis saabuda orienteeruvalt mitte rohkem kui 3 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal 08.05.2008.a. kell 22.
9. Kohtukeemilisel uuringul leiti I.K surnukehas alkoholi koguses, mis vastab raskele joobele elaval inimesel. I.K surnukehal tuvastati veel hulgalisi vigastusi (nahamarrastusi, verevalumeid, mis võisid olla tekitatud mitte vähem , kui 2-3 ööpäeva enne surma saabumist tömbi trauma tulemusel löökidest kõva tömbi esemega. Mõned neist tervisekahjustustest võisid olla saadud kukkumisel vastu kõva tömpi pinda. Eksperdiarvamuse kohaselt / (k 1 tl 83) võis surnukehal rindkere eespinnal tuvastatud lõiketorkehaav olla tekitatud mõlema ekspertiisiks esitatud noaga, kuid tõenäolisem on tervisekahjustuse tekitamine noaga pakendis nr 2 (tumeda peaga nuga, mis võeti sündmuskohal kööginurgast). Asitõendi vaatlusprotokollist (S.Polivenko ja laiba riided) (k 1 tl 114-115) nähtub, et laibal seljas olnud T-särgil on kahes kohas sisselõiked ja verekahtlane määrdumine. Verekahtlane määrdumine on aluspükstel, halli värvi meeste jopel, sinist värvi meeste jopel, musta värvi meeste viigipükstel, dressipluusil Adidas, sinist värvi meeste maikal ja riidetükil, samuti pruuni värvi noal (pakend nr 2)Nimetatud esemed on sündmuskohalt kaasa võetud. Eksperdiarvamusest (k.1 tl.148) nähtub, et sündmuskohalt kaasa võetud pükste säärtelt, dressipluusi varrukatelt ja hõlmalt, maikalt võetud DNA proovide analüüsil saadud tulemuse põhjal võib väita, et peamised DNA profiilid on kokkulangevad I.K võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Asitõendi (mobiiltelefon Nokia) vaatlusprotokollist (k.2 tl.1-7) nähtub, et on vaadeldud Nokia 5210 IMEI 351113/10/859433/0 telefonimärkmikust vastamata ja vastatud kõnesid, valitud kõnesid, saadetud SMS-e. Ühtegi ähvardava sisuga, vaenulikku või pretensioone esitava sisuga teadet (SMS) telefonimärkmikust ei nähtu. Tunnistaja AR andis ütlusi, mille kohaselt ta tundis IKseoses oma tööga turul. Tema on turul ühes firmas autojuht. I.K käis turul müümas metsasaadusi, mis ise korjas, seda müüs. Minghist tulutoovast äritegevusest või tõsisest kaupkemnisest tema puhul rääkida ei saanud. Mõnikord küsisi I temalt väiksemaid summasid võlgu. Alati maksis ta tagasi, kui kohe polnud võimalik, siis tuli ja ütles seda. Hiljem aga maksis võla ära. I.K l ei saanud olla mingeid vaenlasi, ta oli hea ja tore huumorimeelne inimene. Mingeid kaukaaslasi temaga küll ei suhelnud. Turul on kord majas ja mingit kohamaksu peale turu administraatori keegi ka ei küsi. Kui I.K oleksid tekkinud sel teemal mingid ebameeldivused, siis oleks ta temale sellest rääkinud, sest tema armastab inimesi ja armastab neid aidata ka. Jaanuris või veebruaris enne I.K surma nägi ta sinikaid I.K näol. Ta küsis, mis juhtus, aga I.K ei selgitanud talle. Tunnistaja LO andis ütluysi, mille kohaselt S.Polivenko on tema võõrasisa. Juba üle 10 aasta ei ole ta temaga koos elanud. Tema ema ja S.Polivenko kooselu ei sujunud , olid joomingud ja kaklused. Kainena oli S.Polivenko normaalne, aga kui alkoholijoobes oli, siis käitus agressiivselt ja ebaadekvaatselt. Kunagi oli juhtum ,kus S.Polivenko tulistas ema püssist, aga selles asjas menetlus lõpetati. Oletab, et ema survel. S.Polivenko töötas miilitsas ja seoses selle juhtumiga ta vabastati töölt. Mingi aeg elas ema tema juures kaks nädalat, sest elu S.Polivenkoga muutus väljakannatamatuks. S.Polivenko jõi ja peksis ema. Seda rääkis ema ise talle. Tunnistaja HM andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tema elab S.Polivenkoga samas majas, see on XXX. Tema elab esimesel korrusel. I.K tuli S.Polivenko juurde elama 2007.a., millal täpselt, ei mäleta. S.Poliveko korteri all elav naaber rääkis, et pidevalt toimuvad S.Polivenko korteris peksmised. Tema nägi I.K t ka ise pidevalt peksmise jälgedaga näos. Ühed jäljed ei jõudnud veel ära paranedagim, kui olid juba uued. Trepikojale pandi uus uks paar aastat tagasi, uksel on domofon, kuid seda ei ole kunagi tööle pandudki. Trepikotta pääses igaüks oma võtmega või magnetvõtmega. Väisuks on pidevalt lukus, kuna tema ise elab esimesel korrusel, siis ta pidevalt jälgib, et see nii oleks. S.Polivenko ja I.K enda juurde võõraid ei toonud. S.Polivenko eitab oma süüd, seletab, et 08.05.2008.a. oli tema kodus koos I.K . Tema tegi süüa ja I võttis jalast püksid ja ütles, et pikutab natuke teleri ees. Ta pakkus I süüa, kuid ta ei tahtnud. Tema läks tema maja lähedal asuvasse baari umbes peale kella 22, väljas oli veel enam-vähem valge. Ta sulges ukse enda võtmetega. Ta pani tähele maja juures üht heledat värvi võõrast sõiduautot, reisija kohal kindlasti kedagi ei istunud. Sõiduauto marki ei tea, aga oli AUDI-tüüpi auto, küllalt pikk auto. Baar on tema kodust ca 200 m kaugusel. Kui ta oli jõudnud 50 m kaugusele, siis pöördus ta ümber ja nägi, et kaks lühemat kasvu noorempoolset meest (spordidressides ja palja peaga) tulid välja maja trepikojast, istusid autosse ja sõitsid ära. Tema pöördus koju tagasi. Miks tagasi läks, seda ei oska seletada. Tema korteri välisuks oli praokil, seespool olid ees need võtmed, mis tema oli I andnud. Ta võttis need võtmed eest ja pani nagis oleva jope taskusse ja pani enda võtmed ukselukku. Ta lidis I voodilt verisaena. Ta hüüdis teda, kuid I ei reageerinud ja siis helistas ta kohe 112 numbrile. Maja välisuksel domofon ei tööta, sisse saab majja võtmega ja magnetvõtmega. Korteri aknad avanevad nii maja ette kui taha. Märtsikuus tulid tema korterisse kolm aserbaidžaanlase välimusega meest, kes kutsusid It endaga kaasa. Kui I tagasi tuli, siis oli ta kulmust kuni lõuani sinine. I ütles, et ta on neile võlgu ja ei soovinud, et tema asjasse sekkuks, tahtis ise oma probleemidega hakkama saada. Iga on temal olnud üks kord konflikt selle tõttu, et I tuli koju alkoholi tarvitanuna. Siis ta lükkas It, sest neil oli kokkulepe, et ta ei tule purjus peaga koju. Kohus leiab, et S.Polivenko ütlused ei ole usaldusväärsed ja on ümber lükatud tunnistajate ja kannatanute ütlustega. S.Polivenko jutt tundmatutest meestest võõra autoga ja kolmest võõrast, kes nende korteris käisid, on väljamõeldis. S.Polivenko püüab end näidata inimesena, kes oli hoolitsev kaaslane I.K le, käis temaga oblikaid korjamas, tegi talle kodus süüa, ei kasutanud tema suhtes vägivalda ja taunis seda, kui IKjoobes olekus koju tuli. Tunnistajad ja kannatanu E.F , kes töötasid turul, kinnitasid, et I.K ei jäänud leti rendi eest kunagi võlgu, vaenlasi tal ei olnud ja peksis teda pidevalt S.Polivenko ise. S.Polivenko oli tunnistajate sõnul tuntud ka varasemast, kui mees, kes oma naist peksis. Alkoholi tarvitanuna muutus ta agressiivseks ja vägivaldseks. Kui I.K leiti, siis jalas olid tal ainult aluspüksid. Kannatanute sõnul ei lahkunud I.K kunagi korterist aluspükstes. Maja välisuks oli tunnistajate sõnul lukus ja avamas tuli seda käia korterist väljudes. Seega ei ole tõenäoline, et I.K käis kellegi maja ust aluspesus avamas. Pole ka usutav, et riietus, käis ust avamas , lasi külalised korterisse sisse ja korteris riietus võõraste ees kohe lahti. Arvestades vigastusi I.K l on ilmne, et I.K oli ka mõned päevad enne surma langenud vägivalla ohvriks. Seega on alust arvata, et tunnistajate ütlused S.Polivenko poolt pideva vägivalla tarvitamise osas I.K suhtes on usaldusväärsed. Tunnistajate ütluste kohaselt käitus S.Polivenko vägivaldselt ka oma endise elukaaslase suhtes. Eluliselt usutav on, et ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi S.Polivenko I.K t noaga, mille tagajärjel I.K suri. Vahetult peale noaga löömist kutsus S.Polivenko välja kiirabi. Lüües kannatanut noaga südame piirkonda möönis S.Polivenko igasuguse tagajärje, sealhulgas surma saabumist. Kuriteo pani S.Polivenko toime kaudse tahtlusega. Uurimiseksperimendi protokollist (vaadatud on kohtuistungil ka videosalvestist sellest) /k 2 tl 158-160/ nähtuvalt kulus S.Polivenkol korterist väljumise hetkest kuni tema tagasipöördumiseni korteri juurde 5 minutit ja 7 sekundit. Sellest võib järeldada, et I.K pidanuks temaga kontakteerunud inimesele (S.Polivenko kohalolekul keegi I.K le ei helistanud) või inimestele (tapjale) ukse avamisel end eelnevalt riietama, minema neljandalt korruselt välisukseni, tõusma taas koos külalistega neljandale korrusele, riietama end seejärel millegipärast aluspüksteni lahti, saama hulgaliselt kehavigastusi ja surmava haava rindkeresse ning tapjatel tuli seejärel taas esimesele korrusele välisukseni jõuda – seda kõike 5 minuti ja 7 sekundi jooksul. Isegi ehk 2 minuti ja 20 sekundi jooksul, sest nii palju kulus aega S.Polivenko kodust lahkumisest hetkeni, kui ta ümberpöördununa märkas trepikojast väljuvaid mehi (kellele S.Polivenko ilmselt viitab, kui võimalikele tapjatele), kusjuures trepikojas kodust lahkumisel S.Polivenko kedagi ei kohanud. Kohtu arvates ei ole S.Polivenko versioon tõenäoline, eluliselt usutav, võimalik. Arvestades I.K l esinenud rasket alkoholijoovet ja sellest tulenevat tavalisest ilmselt aeglasemat ja koordineerimatut liikumist, on see samuti eluliselt mitteusutav. Arvestades S.Polivenko varasemast käitumist (oma elukaaslaste suhtes pidevat vägivalla kasutamist) on olemas kaudne teave ka selle kohta, kuidas käitus S.Polivenko kuriteosündmuse ajal. Erinevatest tõenditest (tunnistajate ja kannatanute ütlused, eksperdiarvamus, uurimiseksperiment) tulenevad andmed omavahelisse konteksti asetatuna ei anna alust kahelda S.Polivenko süüs. Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluse olemasolu, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiseti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma lõppkogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. (RK 3-1-1-12-07) Antud juhul võimaldavadki hulgalised kaudsed tõendid kohtu arvates rääkida S.Polivenko süü tõsikindlast tuvastatusest. 2.2.Sergei Polivenko süüdistus KarS § 418 lg 2 p 1, 414 lg l järgi Eelnimetatud süüdistuses tunnistab S.Polivenko end täielikult süüdi. Tema süü on peale tema enda ütluste tõendatud alljärgnevaga: Täiendava sündmuskoha vaatluse protokollidest (k.1 tl 22-52,130-131) nähtuvalt leiti Sõle tn 68-29 korterist padrunitaolisi esemeid (5 tk), õhutõrje mürsu sarnane ese, karbiga oletatavaid sütikuid, haavleid, võimalikku püssirohtu ja kaheks osaks lahtivõetud tulirelva taoline ese, kolm võimalik, et automaattulirelva osa, padrunivöö jahipadrunilaadsete esemetega (20 tk), raketipüstoli 3 raketti, millel külje osal sees augud ja tikud teibiga külge kleebitud (võimalikud lõhkeseadeldised), 9 tk lõhkepakettidele sarnanevat eset, 9 jahipüssi kuulikarbis, 2 karpi oletatavaid sütikuid, 2 kotti haavleid, kinniseotud kilekotist paistavad võimalikud signaalraketid ja püstoli padrunid, karbis võimalikult püssirohu puru, jahipüssipadrunid kilekotis, pappkarbis 2 jahipüssipadrunit, puidust sahtlis erinevaid padruneid, kuule ja sütikuid, kastis tinakuulid, sütikud, riidest kotist vintpüssitaoline ese, 2 purki võimaliku püssirohuga, pappkastist kilekotist 6 kuuli ja üks tühi padrun, suitsugranaat, kollases karbis erinevaid padruneid. Eksperdiarvamusest (k. 1 tl 162-166) nähtuvalt ei saa välistada S.Polivenko DNA sisaldumist sündmuskohalt võetud jahipüssi kukelt ja esiklotsilt, padrunikestalt , osadelt PM padrunitelt, jahipüssi padrunitelt, kilekoti sõlmeltvõetud DNA proovis. Eksperdiarvamusest (k.1 tl 196-196) nähtuvalt oli sündmuskohalt leitud ja ekspertiisiks esitatud musta värvi teraline aine kogumassiga 503 g ja musta värvi teraline aine kogumassiga 323,7 g püssirohi. Hallikasrohelise värvisega plaatjad graanulid kogumassiga 169,4 g kahes metall purgis on nitrotselluloos ehk suitsuta püssirohi. Nimetatud ained on paiskelõhkeained, mis kuuluvad lõhkematerjali hulka. Tegemist on tehasetingimustes valmistatud lõhkeainega. Eksperdiarvamuse ( k.1 tl.213-214 ) kohaselt on ekspertiisiks esitatud 180 padrunist 103 tulirelva laskemoon, neist 57 padrunit olid laskekõlbulikud. Asitõendi vaatlusprotokollist (k.2 tl.8-12) nähtuvad korterist leitud esemed, neid on fotografeeritud, samuti nähtub, et ekspertiisiks esitatud kahte vintpüssipadrunit sai kasutada laskmisel ekspertiisiks esitatud vintpüssist ja kahte jahipüssipadrunit kaliiber 16 laskmisel jahipüssist. Korrakaitseosakonna Lubadetalituse vastusest järelepärimisele /k 2 tl 14/ nähtub, et Sergei Polivenko nimele on registreeritud kaks püssi; IŽ-12 kaliiber 12 nr E0749 ja TOZ kaliiber 16 nr (vene tähestiku i )3855 ja eelnimetatud relvad on võetud hoiule 20.12.2000.a. relvade ja laskemoona vastuvõtuaktiga. Eksperdiarvamusest ( k.1 tl.219-222 ) nähtuvalt on ekspertiisiks esitatud vintpüss nr 69589 ja jahipüss nr 176719 tulirelvad, kusjuures jahipüss on laskekõlbulik, kuid vintpüss esitatud kujul mitte. Ekspertiisiks esitatud relvadest on peale viimase rauaõõnte puhastamist tulistatud. S.Polivenko kinnitas kohtule, et ta oli jahimees juba „vene ajal“, siis oli tal ametlik luba. Kui vene sõdurid lahkusid Eestist, siis pakuti talle kaheraudset müügiks. Ta ostis selle ja oma relva andis ära ametlikult politseisse. Süüdistusaktis märgitud teise episoodi relvad ostis 2003.a. Padrunid ostis relvadega mõlema episoodi puhul koos. Osa padruneid oli tema relva omad, millise ta ära andis. Püssirohu ostis vene ajal Pärnu mnt jahimeeste poest. Talle esitatud süüdistuses paragrahvide 414 ja 418 järgi tunnistab ta end täielikult süüdi. Kohus leiab, et S.Polivenko poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Vastavalt toimepandule tuleb S.Polivenkot karistada. S.Polivenko karistust kergendab § 414 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 süütegude puhul tema puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Antud kriminaalasjas ei esine õigusevastasust välistavaid asjaolusid. S.Polivenko on muuhulgas toime pannud raske esimese astme kuriteo . Tunnistajate ja kannatanute ütlustest nähtub, et mitmete aastate kestel on ta olnud vägivaldne oma elukaaslaste suhtes, pidevalt neid peksnud ja ühte neist isegi varasemalt tulistanud. S.Polivenko on varasemalt kriminaalkorras karistamata ja karistuse mõistmisel seda kohus ka arvestab. Kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid S.Polivenko karistusest vabastamise või selle määramise alla keskmise sanktsiooni määra. Kohus leiab, et S.Polivenkot tuleb karistada vangistusega. Tsiviilhagist kannatanu loobus kohtuistungil, kuid leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus oleks S.Polivenkole põhjendamatult leebe. Anne Ennok kohtunik Anne Jeedas rahvakohtunik Inge Aluve rahvakohtunik