1-09-4469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 juuni 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-4469 (08231600330, 09230107112, 09231500192) Kohtunik Märt T

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav Aleksandr Stankevitš Ik: 38705210236, emakeel vene keel, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 12.05.2009, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 14.05.2009 määrusega Varasem karistus: kriminaalkorras karistatud 2 korral,

1. Tallinna Linnakohtu 11.08.2005 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus: 1500 krooni;
2. Harju Maakohtu 15.04.2008 otsusega KarS § 121 järgi vangistus 2 kuud § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat. väärteokorras karistatud 27-l korras, sh.: • 25.03.2008 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni; • 21.04.2008 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1800 krooni; Kaitsja Advokaat Riine Lumiste 1 RESOLUTSIOON
3. Aleksandr Stankevitš süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Stankevitš´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 65 lg 2 ja 73 lg 4 alusel mõista Aleksandr Stankevitšile liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 15.04.2008 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 1 (üks) kuu ja 5 (viis) päeva täies ulatuses, mõistes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Aleksandr Stankevitšile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, so vangistuse 3 kuud ja 5 päeva ärakandmist alates Aleksandr Stankevitši kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 12.05.
4. Aleksandr Stankevitši suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
5. Aleksandr Stankevitš´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 90 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr Stankevitš, 1-09-4469, kaitsjatasu“.
6. Aleksandr Stankevitš´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Aleksandr Stankevitš, 109-4469, sundraha“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Aleksandr Stankevitšit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem – 22.03.2008 ja 26.02.2008 - toime pannud vargusi, viibides 16.10.2008 kella 16.25 ajal Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas A-Selver AS kaupluses Torupilli Selver, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 2 pakki sigarette Marlboro Gold, hinnaga 40 krooni pakk, koguhinnaga 80 krooni ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti Aleksandr Stankevitš, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, sealhulgas 22.03.2008, 18.04.2008, 16.10.2008, uuesti 05.05.2009 kella 16.50 ajal võttis võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt võttis Rimi Eesti Food AS-le 2 kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Aia 7 ühe pudeli Martini Bianco kogumaksumusega 91 krooni ja 90 senti, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ta oli peetud turvateenistuse poolt kinni. Samuti Aleksandr Stankevitš, olles korduvalt toime pannud vargusi, uuesti 12.05.2009 kella 13.30 paiku, viibides Tallinnas, aadressil Mustakivi tee 13 asuva Rimi Eesti Foods AS kaupluses, võttis letilt kuus suitsupakki “Kent” maksumusega 44 krooni pakk ja läks kaubasaali. Kaubasaalis peitis ta suitsupakid enda põue ja möödus kassast, jättes tasumata kauba eest kogusummas 264.00 krooni, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega Aleksandr Stankevitš, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Stankevitš seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.10.2008 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 16.10.2008 kell 16.25 peeti kauplusest aadressil Vesivärava 37, kinni isik, kes oli läbinud kassad jättes tasumata kauba eest summas 80 krooni. A-Selver AS tsiviilhagi esitada ei soovi.(kriminaalasjas nr 08231600330 t/l 2) • 16.10.2008 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et Aleksandr Stankevitš võttis kaupluse Torupilli Selver kassast kaks pakki suitsu Marlboro Gold väärtusega 80 krooni ja ei maksnud nende eest.( kriminaalasjas nr 08231600330 t/l 3) • 16.10.2008 koostatud tunnistaja KK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt nägi ta meesterahvast võtmas kassast 2 pakki suitsu ning peale seda jalutas sama mees tagasi saali. Kaupade eest tasuma tulles ta suitsupakkide eest ei maksnud. Turvaruumis võttis meesterahvas taskust välja kaks suitsupakki ja tagastas need kauplusele. (t/l 4) • 16.10.2008 koostatud kahtlustatava Aleksandr Stankevitš´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end täielikult süüdi ja lisab, et 16.10.2008.a. kell 16.25 kaupluses Torupilli Selver püüdis ta varastada 2 pakki sigarette Marlboro Gold, kuid ülalnimetatud kaupluse turvamehed pidasid ta kinni. Kaupa ei kahjustatud ja on tagastatud kauplusesse. (kriminaalasjas nr 08231600330 t/l 9-12) • Väljatrükk 21.04.2008 otsusest väärteoasjas nr 2315,08,003338, millega Aleksandr Stankevitš´ile mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1800 krooni. (kriminaalasjas nr 08231600330 t/l 33-34) • Väljatrükk 25.03.2008 otsusest väärteoasjas nr 2315,08,002234, millega Aleksandr Stankevitš´ile mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. (kriminaalasjas nr 08231600330 t/l 42-43) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2002- 2007 oli 0 krooni. (kriminaalasjas nr 08231600330 t/l 37) • 05.05.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 05.05.2009 peeti kauplusest aadressil Aia 7, kinni isik, kes oli läbinud kassad jättes tasumata kauba eest summas 91,90 krooni. (kriminaalasi nr 09230107112 t/l 2) 3 • 05.05.2009 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtuvalt peeti 05.05.2009 kell 16.50 Rimi Kaubahalli kauplusest kinni isik, kelle juurest leiti pudel nimega „Martini Blanco“ maksumusega 91,90 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (kriminaalasi nr 09230107112 t/l 3) • 05.05.2009 koostatud tunnistaja JL´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.05.2009 kell 16.50 oli ta tööl kaupluses Rimi Kaubahall, mis asub Aia tn 7. Müügisaalis märgati noormeest, kes käitus kahtlaselt. Kassade taga noormees kontrolliti. Avastati maksmata kaup Martini Blanco maksumusega 91.90 krooni. Koostati protokoll ja kinnipeetu anti üle politseile. Kaup pandi tagasi riiulile. (kriminaalasi nr 09230107112 t/l 4-5) • 06.05.2009 koostatud tunnistaja JL´i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et ta nägi kuidas üks kahtlane noormees läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas ta tema kinni ning kontrolli käigus avastas mehe taskust ühe pudeli Martini Bianco maksumusega 91.90 krooni. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata. (kriminaalasi nr 09230107112 t/l 6-7) • 05.05.2009 koostatud kahtlustatava Aleksandr Stankevitš´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ja lisab, et 05.2009 kella 16.50 paiku sisenes kauplusesse Rimi. Kaupluses võttis riiulilt ning pani taskusse ühe pudeli Martinit. Pärast seda läks kassast mööda, jättes kauba eest tasumata. kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning kontrolli käigus avastas tema taskust varastatud kaupa kogumaksumusega 91.90 krooni. Varastas enda jaoks. (kriminaalasi nr 09230107112 t/l 11-12) • 12.05.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 12.05.2009 peeti kauplusest aadressil Mustakivi tee 13, kinni isik, kes oli läbinud kassad jättes tasumata kauba eest summas 264 krooni. (kriminaalasi nr 09231500192 t/l 2) • 12.05.2009 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti nr 833 kohaselt 12.05.2009 peeti Mustakivi Hyper Rimi kauplusest kinni Aleksander Stankevitš, kelle juurest leiti 6 pakki sigarette „Kent“ kogumaksumusega 264 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (kriminaalasi nr 09231500192 t/l 3) • 12.05.2009 koostatud tunnistaja AR ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.05.2009 oli ta tööl Mustakivi tee 13 asuvas kaupluses Mustakivi Hyper Rimi jälgimiskaamerate ees. Kella 13.38 paiku kassast nr 7 helistas kassiir ja teatas, et noormees tumerohelises jopes, mustavalgekirjus nokamütsis ja tumesinistes teksapükstes võttis 6 pakki suitsu ja läks nendega müügisaali. Tunnistaja märkas jälgimiskaameratelt, kuidas see noormees jalutas mööda müügisaali ja korvis oli tal mitu pakki suitsu. Kui noormees jõudis kassade juurde, ostukorvis ei olnud tal enam midagi. Noormees väljus müügisaalist kell 13.41 ja teda toimetati turvaruumi kontrolliks. Kontrolli käigus võttis noormees põuest välja 6 pakki sigarette Kent kogumaksumusega 264.- krooni. See kaup kuulub kauplusele Mustakivi Hyper Rimi ja nende eest noormees ei maksnud, kui väljus müügisaalist, ületas kassade joone ja läbis turvavärava. Kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud. Noormees esitas dokumendid Aleksandr Stankevitši nimele. Noormees peeti kinni kuni politsei saabumiseni. (kriminaalasi nr 09231500192 t/l 4-6) • Ida politseiosakonna vanemkonstaabli ettekandest nähtuvalt said nad 12.05.2009 väljakutse aadressile Mustakivi 13 Rimi, kus oli kinnipeetud Aleksandr Stankevitš, kes möödus kassarivist jättes kauba eest maksmata. Isik toimetati politseiosakonda. (kriminaalasi nr 09231500192 t/l 7) • 12.05.2009 koostatud kahtlustatava Aleksandr Stankevitši ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 12.05.2009 läks ta Rimi kauplusesse Mustakivi teel. Raha tal kaasas ei olnud. Otsustas varastada sigaretid, et need maha müüa ja osta midagi süüa. Ta võttis kassa kohal letilt 6 pakki sigarette Kent, need olid esimesed ettejuhtunud suitsud, ise ta Kenti ei suitseta. Pani ostukorvi ja läks müügisaali. Saalis, kusagil kaubalettide vahel, tõstis suitsupakid jope taskusse. Siis pani tühja ostukorvi kassa juurde ja väljus kauplusest sigarettide eest maksmata. Peaaegu kohe pärast seda, kui ta kassast mööda jõudis, tuli tema juurde turvamees ja toimetas ta 4 ametiruumi, kus temalt võeti ära 6 pakki sigarette Kent. Kahetseb toimepandut. Ta elab üksi ja vajab toiduks raha. (kriminaalasi nr 09231500192 t/l 14-18) • 12.05.2009 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 12.05.2009 kell 13:41 kinni Aleksandr Stankevitš. (kriminaalasi nr 09231500192 t/l 9-12) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Aleksandr Stankevitš´i süüd tunnistavaid ütlusi, A-Selver AS-i ja Rimi Eesti Food AS-i avaldusi, tunnistajate KK´i, ARja JL´i ütlusi, väärteoasjades nr 2315,08,003338 ja nr 2315,08,002234 otsuste väljatrükke, õigusvastase teo toimepanemise akte, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, Ida politseiosakonna ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aleksandr Stankevitš´i käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Aleksandr Stankevitš temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust ja menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel kolme varguse toimepanemises. Seega on Aleksandr Stankevitš KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt püüdis Aleksandr Stankevitš varastada 16.10.2008 AS-ile A-Selver kuuluvat kaupa koguväärtuses 80 krooni, 05.05.2009 Rimi Eesit Food AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 91,90 krooni ja 12.05.2009 Rimi Eesit Food AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 264 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom ja ka kahtlustatavana ülekuulamisel on kahtlustatav seletanud, et varastas selleks, et varastatu maha müüa ja süüa osta. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuritegude toimepanemise eest kokku 2 korda ja väärteokorras kokku 27 korda. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Oma suhtumist võõrasse varasse on ta ilmekalt näidanud ka sellega, et pärast iga kinnipidamist kuriteo toimepanemise pani ta toime uued samalaadsed kuriteod. Peale selle pani süüdistatav temale inkrimineeritud süüteod toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mis näitab seda, et süüdistatavale ei avaldanud mõju ka see, et ta vabastati karistuse kandmiselt ning ainukeseks tingimuseks karistuse kandmist vältida oli see, et ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Sellele vaatamata pani ta toime kolm uut kuritegu. Seega on kohtu arvates muud mõjutusvahendid end ammendanud ja süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, so sellest, et süüdistatava ründed olid suunatud suhteliselt väheväärtuslike vallasasjade omastamisele ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud, kuivõrd süüteod jäid katse staadiumisse ja varastatu võeti süüdistatavalt ära. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Vaatamata sellele, et süüdistatav 5 taotles temale mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et selline asendamine ei ole süüdistatava käitumist arvestades võimalik, sest süüdistatav ei suutnud vabaduses viibides hoiduda uute varavastaste süütegude toimepanemisest. Süüdistatav küll väitis, et vangistust kandes kaotab ta töökoha, kuid süüdistatavale inkrimineeritud käitumine näitas seda, et tal töökoht ja sellest tulenevalt ka sissetulek puudusid. Seega ei saa ta kaotada kohta, mida tal ei olnud. Märt Toming kohtunik 6