lg 2 täitmiskohtunik määrab: 1.Rahuldada Deniss Bassovi avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas 169/2002/
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvölise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.2.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 4.3.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. 4.4.Asja materjalidest nähtub, et Deniss Bassovi suhtes tehtud väärteomenetluse asjas otsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetus otsus täitvale asutusele. Võlgnikule on arutatavas täiteasjas saadetud täitemenetluse kohustusliku osana täitekutse, mida saab käsitleda reaalse täitmise algusena. Menetluse käigus on Narva kohtutäituri asendaja kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite. Kinnisvara olemasolu ja võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kontrollitud ei ole. Kuna Deniss Bassovile suhtes oli täitemenetlus algatatud 24.novembril 1999.aastal, aga väärteoasjas otsus on jõustunud 13.detsembril 1998.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 02.detsembriks 1999.aastaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. 4-09-9206 4.5.Vastavalt Karistusseadustiku §-le 82 lg 2 p 1 peatud otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. „
näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või
kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kahtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril
s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu-või kohtuvälise menetleja otsust“. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,
lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,
lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja Deniss Bassov ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Vastupidi Narva kohtutäitur Viktoria Śabass ja Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis olid teadlikud, et Deniss Bassov kannab karistust Viru Vanglas. 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms) Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 4.8.Narva kohtutäitur Viktoria Śabass ja Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis ei ole suutnud tõendada, et Deniss Bassov oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks
s sätestatud meetmeid kasutades kohtuvölise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis ja Narva kohtutäitur Viktoria Śabass teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 3, Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1,
§-st 202 lg 1, 2 rahuldab täitmiskohtunik Deniss Bassovi avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri poolt alustatud täiteasjas 169/2002/2248. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 4-09-9206
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.