← Eesti

1-08-11527/6

Obsah (6)§ 76§ 199§ 65§ 64§ 68§ 215

Toimik nr 1-08-11527 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11527 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi s

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vitali Koptelov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Koptelovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vitali Koptelov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.03.2008 kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi (15.03.2004 V.Volkovi varguse episood) ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust Kr

MS § 238 kohaldamisega 2 kuud vangistust, mis

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kantuks 19.01.2005 Harju Maakohtu otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuulise vangistusega.

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, Kr

MS § 238 kohaldamisega mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 19.01.2005 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 aasta 6 kuulise vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 loeti 1

(4)karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva 27.-28.07.2006 ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.10.2006 ja lõpp 31.03.
  1. Viimati arutati Vitali Koptelovi ennetähtaegse vabanemise küsimust Viru Maakohtus 07.10.
  2. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Määrus jõustus 20.10.
  3. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 20.04.
  4. Kinnipidamisasutusest Vitali Koptelovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama ema juurde aadressil xxx. V.Koptelovil puudub kindel sissetulek, kuid jätkates õpinguid ja omades kindlat töökohta on võimalik, et ta suudab oma eelarvet tasakaalus hoida. Vajab tuge ja toetust rahaasjade korraldamisel. Enne vangistust töötas puidufirmas mitteametlikult. Alkoholisõltuvust ei ole, tarvitas alkoholi harva. Toime pandud kuriteod ei ole seotud alkoholi tarvitamisega. Ta on liiga enesekindel edu saavitamise suhtes. Tema silmaring on kitsas. Isik on enesekeskne, endasse tõmbunud ja oma sisemaailma kedagi ei luba. Tunnistab, et minevikus on olnud probleeme, kuid ei hinda põhjusi õigesti ja arvab, et kõik on muutunud paremaks. V.Koptelov on saanud aru oma süüst ja on valmis muutma edaspidist elu. Vabanedes on eesmärgiks leida endale legaalne töökoht ja raha teenida, et olla majanduslikult kindlustatud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik kinnipeetava Vitali Koptelovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas seadusekuuleka kodanikuna käituma. Kinnipeetav on ka varem korduvalt andnud katteta lubadusi, et jätkab õpinguid ning asub tööle, kuid on tegelenud vaid kriminaalse käitumisega. Vitali Koptelov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta avaldab, et ema on talle öelnud, et kasuisa on nõus, et ta asuks elama kasuisa korterisse, kus elab tema ema, ja kus ta ise elanud enne vangistusse sattumist. Miks kriminaalhooldusametnik leiab, et kasuisa nõus ei ole, ta ei tea. Lubab peale vabanemist asuda õppima ja Tööturuameti kaudu töökohta otsima. Kaitsja avaldas, et arvesse tuleb võtta vanglas iseloomustuses väljendatud seisukoht, et süüdimõisteti ei ole ühiskonnale ohtlik. Samuti süüdimõistetu avaldas, et ema ja kasuisa tema andmete järgi oleksid nõus, et ta peale vabenemist tuleb neile juurde elama. Seega, aluseid vabastamiseks on olemas. Prokurör leidis, et V. Koptelovi ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendamatu. Isikul ei ole kindlat töökohta, puudub eriala ja haridus on ebapiisav. Vanglas ta ei õppi ega tööta. Sisuliselt süüdimõistetu ei ole valmis vabadusse pääsema. Risk, et ta võib vabaduses uusi kuritegusid toime panna, on väga suur. Ta oli juba ühel korral määratud kriminaalhooldusele, ei tulnud sellega toime, ei käinud registreerimisel ja pani katseaja kestel toime uued kuriteod. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Vitali Koptelov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vitali Koptelovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2

(4)Süüdimõistetut on teist korda kriminaalkorras karistatud, viibib vangistuses esimest korda. Harju Maakohtu 19.01.2005 otsusega karistati süüdimõistetut

§ 215

lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

§ 64alusel 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat.

Kohtuotsusest nähtub, et Vitali Koptelov tunnistati süüdi 1 varguseepisoodis ja 3 episoodi asja omavolilise kasutamise toimepanemises, kriminaalasjas on 4 kannatanut, kellele peab süüdimõistetu hüvitama 20166 krooni. Viimase kuriteo, milles mõisteti süüdi Viru Maakohtu 20.03.2008 kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi, pani süüdimõistetu toime katseajal.

Kohtuotsuse kohaselt on tegemist jällegi 4episoodilise asjaga, kus kahjud on samuti tõsised. Mõlemad kuriteod on 2 astme kuriteod. Katseajal on süüdimõistetut karistatud ka väärteokorras liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahviga 4500 krooni. See näitab, et Vitali Koptelovi käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Vanglas viibides ei ole Vitali Koptelkov üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud Vitali Koptelkovi isikliku toimiku (lk 14) õiendist nähtub, et 11.06.2007 omas vahistatu kambris 2002 uksepoolses kapis ühte isevalmistatud veekeeduseadet. Intsidendi kohta koostati ettekanne, kuid kinnipeetaval samalaadsete intsidentside kohta distsiplinaarkaristuste puudumisel lisati vaid ettekanne iseloomustava materjalina vahistatu toimikusse. 11.04.2008 karistati kinnipeetavat noomitusega, selle eest et ta omas kambris plekkribast ihutud isevalmistatud lõikeriista (tera pikkus 8 cm). Seega on näha, et süüdistatav vanglas viibides ei ole oma käitumist kontrolli all alati hoidnud. Kohus arvestab, et peale viimast distsiplinaarkaristust aprill 2008 ei ole süüdimõistetu uusi rikkumisi toime pannud. Kinnipeetava vangistuse jooksul ei ole töötanud ega õppinud. Hetkel ei ole süüdimõistetul garanteeritud töökohta, mis tagaks talle kindla sissetuleku ja sisustaks vaba aega. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Isikul on kehtiv isiksusttõendav dokument – isikutunnistus kehtivusega kuni 15.07.

  1. Kinnipeetav soovis peale vabanemist elama asuda ema juurde aadressile Tapa, Valve 32-
  2. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava ema elukaaslasele, kes aga ei ole nõus, et kinnipeetav tema juurde elama asub. Samuti ei saa Vitali Koptelkov lähedaste majandusliku toetusega arvestada, kuna emal sissetulek puudub on vaid kasuisa palk. Samas on tal kohtupidamisega seotud võlgnevused 57776 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetul on pereliikmete tugi pigem nõrk, sest süüdimõistetu on ka varemgi toime pannud süütegusid ka katseaja kestel ja lähedaste mõju poja käitumisele oli nullilädedane. Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole Vitali Koptelkovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Vitali Koptelkovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Süüdimõistetu on süsteemselt toime panndu varavastaseid kuritegusid. Iseseisva sissetuleku ja garanteeritud töökoha puudumine ilmselt soodustavad varavastaste kuritegude toimepanemise jätkamist. Tema ei oleks vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Vitali Koptelkovi uusi kuritegusid toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud, 3

(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vitali Koptelkovi temale Viru Maakohtu 20.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.