4-09-5661/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2009, Rapla Väärteoasja number 4-09-5661 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Ott Sõnajala kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 13.03.2009 otsuse nr 2700,09,001192 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Ott Sõnajalg ( isikukood 38510092721, elukoht xxxxxxx, xxxxx-xxxxx xx-x, töökoht AS Eesti Energia, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 13.03.2009 otsus nr 2700,09,001192 osaliselt karistuse mõistmise osas ning karistada Ott Sõnajalga Liiklusseaduse § 742 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, trahvi suurus 6000.- krooni. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Ott Sõnajalal advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Asjaolud Kaebuse esitaja leiab, et otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud seda, et väärtegu toime pannes ei teadnud kaebuse esitaja asjaolu, et tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud, mistõttu esineb väärteoasjas karistust kergendav asjaolu, mida oleks pidanud karistust tehes arvesse võtma ja määrama väiksema rahatrahvi. Kaebuse esitaja leiab, et tuleb tuvastada, kas esineb subjektiivse süüteokoosseisu tunnusena tahtlus või ettevaatamatus. Käesoleva aasta 08.
2. sõitis kaebuse esitaja Tai Kuningriiki. Vastavalt lennupileti kinnitusele invoice/confirm nr. 8383334 jõudis ta Taist Helsingisse 16.02.hilisõhtul. Järgmisel päeval tuli Eestisse. 18.12.2008 kiiruse ületamise kohta vormistati otsus 13.01.
3. Otsust kaebuse esitajale elektrooniliselt ei saadetud. Sellest tulenevalt ei olnud ega saanudki olla ta teadlik Tai Kuningriigist naastes, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Seoses suure töökoormusega peale pikka reisi, ei olnud tal ka võimalik otsusele järele minna 18.02.2009 ega ka järgneval kahel tööpäeval. Otsusele järele minemine oli komplitseeritud ka asjaolust, et otsus vormistati Pärnus. Kaebuse esitaja plaanis otsusele järele minna 23.02.
4. Seega on antud juhul tegemist kergemeelsusega – juhtis mootorsõidukit hooletusest, sest ei teadnud, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahv 9000.- kr ei ole vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas ning vähendada trahvimäära 75 trahviühiku võrra. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel J.Peitre nõustub rahatrahvi vähendamisega 6000.- kroonini. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Otsusega väärteoasjas nr 2700,09,001192 13.03.2009 karistati O.Sõnajalga Liiklusseaduse § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000.- kr. O.Sõnajalg tunnistab, et ta juhtis mootorsõidukit 22.02.2009 kella 18.45 ajal TallinnPärnu-Ikla maantee 63.kilomeetril, kuid ta ei teadnud, et temalt on karistusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Otsusega väärteoasjas nr 2500,08,003669 13.01.2009 loeb kohus tuvastatuks, et O.Sõnajalga karistati Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 1200.- kr ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 1 kuuks. Kohtuotsus jõustus 31.01.
5. O.Sõnajalg otsust ei vaidlustanud. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. O.Sõnajalg on kohustatud ise minema kohtuvälise menetleja juurde otsuse kättesaamiseks. O.Sõnajalg seda ei teinud. Toimiku materjalidest ei nähtu, millal O.Sõnajalg Tai Kuningriiki sõitis. Sõidupiletilt on näha, et ta tuli tagasi Tai Kuningriigist 16.02.
6. O.Sõnajalal oli võimalus kohtuvälise menetleja otsust vaadata riigiportaalist riik.ee või helistada kohtuvälisele menetlejale. Peale Tai Kuningriigist naasmist puudus tal seaduslik takistus kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks. Seaduslikuks takistuseks on nii isikuvälised asjaolud, näiteks loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, näiteks raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Tööülesannete täitmist ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks kohtuvälise menetleja otsusega mittetutvumiseks. Kohus leiab, et O.Sõnajalal puudus huvi kohtuvälise menetleja 13.01.2009 otsusega tutvumiseks. Asjaolu, et O.Sõnajalg ei olnud teadlik 13.01.2009 otsusega mõistetud karistusest, ei andnud talle õigust 22.02.2009 juhtida mootorsõidukit, kuna tal oli 13.01.2009 otsusega juhtimisõigus ära võetud alates 31.01.2009 kuni 28.02.
7. Seega on O.Sõnajalg toime pannud väärteo Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi. Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 7441 lg 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Seega Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 22.02.2009 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel VTMS § 74 lg 1 toodud nõudeid. Karistamise aluseks on isiku süü. O.Sõnajalga on karistatud rahatrahviga keskmises määras. Kohus leiab, et võib määratud karistust kergendada. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Raskeid tagajärgi väärteo toimepanemisega ei kaasnenud. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsuse. O.Sõnajalg on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole põhjendatud karistuse vähendamine O.Sõnajala poolt palutava määrani. O.Sõnajala mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga alla keskmise määra, s.o 100 trahviühikuga. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtunik: