Toimik nr 1-07-12467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-12467 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Evelyn Esing juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri Muslimovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.juulil 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Valeri Muslimov, isikukood: 37203140246, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Valeri Muslimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Muslimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Valeri Muslimov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.10.2007 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse alguseks loeti kinnipidamise päev 12.06.2007. Karistuse kandmise algus 12.06.2007 ja lõpp 12.03.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.04.2009. 1
(3)Kinnipidamisasutusest Valeri Muslimovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. V.Muslimov on avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Convictus nning õppida riigikeelt Viru Vanglas. Ta on võetud järjekorda kuid praegu ei ole osutunud see veel võimalikuks. Vabanemisel läheb elama xxx. V.Muslimov omab keskharidust ning järgmised kutseoskused: autoremondilukksepp, maaler-krohvija ja keevitaja. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed-õde Marina Muslimova, kes praegu viibib Harku Vanglas. Isik väidab, et enne 1999 tarvitas alkoholi, kuid alates 2000 aastast enam ei tarbi. Alkoholijoobes on temal esinenud vägivaldne ja enesevalitsuse kaotamisega agressiivne käitumine. V.Muslimov tunnistab, et viimast korda enne vangistust 2007 tarbis ecstasy tablette. Varem 2004 oli süstinud amfetamiini sagedusega kaks korda kuus kaheksa kuu jooksul. Narkootikumide tarvitamise põhjuseks toob psüühilise ja füüsilise pinge maha võtmise vajadust. Isiku sõnul käesoleval ajal narkosõltuvuse probleemi ei ole, samal ajal väidab ta, et praegu ei tarvita narkootilisi aineid sest on vanglas. Isik kannab karistust kinnipidamisasutuses neljandat korda varguse, röövimise, narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Isiku sõnul, ta väga väärtustab kindla töökoha olemasolu nagu võimalus oma elus muutuda ja olukorda parandada. Kriminaalhooldusesse ja vangla ametnikesse suhtub positiivselt. Respekteerib ühiskonna reeglite täitmist. V.Muslimovi sõnul, tal on olemas püüdlus loobuda kuritegelikust käitumisest ja panna oma elu õigele teele. Tema puhul on ohustatud kaudses mõttes ühiskond tervikuna, kuna kinnipeetav omas, müüs ja tarvitas narkootilisi aineid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et formaalselt sobib Valeri Muslimov kriminaalhooldusele määramisele vastavalt KarS § 75, sest tal on olemas ajutine elukoht, töökoht, kehtivad dokumendid. Kuid üsna tõenäoliselt võib taastuda endine sõltuvuslik käitumismuster, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Valeri Muslimov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu selgitas, et tal on garanteeritud töökoht xxxs ja xxx. Selle kohta on süüdimõistetul kaks tõendit, mis tõestavad garanteeritud töökoha omamist ja elukohale lubamist . Prokurör ei toeta vabastamist. Süüdimõistetu on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta oli karistatud nii reaalselt kui ka tingimisi. Peale vabanemist aastal 2006, aasta jooksul juunis 2007 pani ta toime esimese astme narkokuriteo. See näitab, et kriminaalhooldus ei täitnud isiku suhtes oma eesmärki. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Valeri Muslimov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Valeri Muslimovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Valeri Muslimovit on viiel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib neljandat korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased I ja II astme kuriteod. Viimase, esimese astme kuriteo narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamise eest karistati teda 2 aasta ja 9-kuulise vangistusega. Kohtuotsusest (kohtu toimik lk 6-8) on näha, et V.Muslimov omandas ja hoidis oma elukohas kuni 12.06.2007 erinevaid narkootilisi aineid- kolm kilekotti kokku 123,84 g sisaldava pulbriga, minigrip kilekott kokku üheksa metüleendioksümetamfetamiini sisaldava tabletiga kogukaaluga 1,70 grammi ning 2
(3)kuus fooliumvoldikut kokku 0,18 grammi 3-metüülfentanüüli sisaldava pulbriga. V.Muslimovilt leitud ja ära võetud amfetamiini sisaldavates pulbrites oli kokku 13,21 grammi puhast amfetamiini. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) nähtub, et V.Muslimovit on kolmel korral karistatud väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Valeri Muslimovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud üldiselt hea. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud kahte distsiplinaarkaristust. Mõlemad rikkumised on toime pandud oktoobris
- Peale viimast distsiplinaarkaristust 23.10.2007 ei ole süüdimõistetu uusi rikkumisi toime pannud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul ei ole töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Positiivseks tuleb aga lugeda, et isik on avaldanud soovi sotsiaalprogrammides osalemiseks ja riigikeele õppeks. Praegi süüdimõistetu sõnul osaleb ta Convictus programmis, mille lõpp on märtsis
- Kinnipeetaval on isiksusttõendav dokument Välismaalase pass kehtivusega kuni 17.03.
- Vabanedes on V.Muslimovil ajutine eluase xxx aadressil Männiku
- Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on V.Muslimovil vabanemise korral garanteeritud töökoht xxx. Garantiikirja kohtule esitatud ei ole, kuigi süüdimõistetu avaldas, et see on tema käes. V.Muslimovil puudub vabanemisel sotsiaalselt toetav võrgustik. Kinnipeetava õde kannab karistust ja endise abikaasaga suhted on katkenud Narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud ligi 8 kuud. Kriminaalhooldus ei avalda isikule sellist mõju, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Süüdimõisteti on kahel korral toime pannud esimese astme kuriteod ja korduvalt vangistuses olnud ja tema puhul kriminaalhooldus on juba puhas formaalsus mitte käitumist mõjuv faktor. Arvestades Valeri Muslimovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. V.Muslimovi puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides osalemist. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Valeri Muslimovi temale Harju Maakohtu 29.10.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)