KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.07.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-8938 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Asja läbivaatamise kuupäev 14.07.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalju DUBRO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kalju DUBRO sünd. 02.01.1957, isikukood 35701025223, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx – xx xxx, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 05.04.2001 ja lõpp 10.06.2014 Jätta Kalju DUBRO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalju Dubro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalju Dubro on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 05.04.2001 otsusega KrK §101 p.7, 8 järgi ning karistatud KrK §41 lg.1 ja §45 kohaldamisega vabadusekaotusega 13 aastat 2 kuud 5 päeva karistusaja algusega 05.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt omandas kinnipeetav Rummu Vanglas katlakütja kutse. Kinnipeetava suhted lähivõrgustikuga on pinnapealsed, õdedega ei suhtle, emaga suhtleb harva. Elamispind peale vabanemist puudub, kuid kinnipeetav 1 arvab, et läheb elama oma ema juurde. Vanglas ei ole kinnipeetav tööle asunud, kuid arvab, et vabaduses tal töö leidmisega raskusi ei ole. Kinnipeetaval puudub sissetulek ning keegi teda majanduslikult ei toeta. Probleeme seoses alkoholiga kinnipeetav ei näe ja sotsiaalprogrammis osalemist ei pea vajalikuks. Kinnipeetav on emotsionaalselt rahutu ja ärev, iseloomult egotsentriline. Kinnipeetaval on oht kaotada enesekontroll ja olla vägivaldne. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid mitte alati ei hinda neid objektiivselt ja ei näe oma rolli elus. Kinnipeetaval on vaenulikud hoiakud Eesti kohtusüsteemi vastu. Täiskasvanud isikud on ohustatud, kui kinnipeetav on konfliktsituatsioonis ja alkoholijoobes. Kinnipeetaval on oht muutuda agressiivseks ja ta on võimeline tekitama raskeid kehalisi vigastusi. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral alaline elukoht. Ema on nõus pojale andma ajutist elamispinda kõige kauem kuuks ajaks. Kinnipeetav ei ole ise alustanud asjaajamisega korteri saamiseks. Kinnipeetav omab erinevaid kutseoskuseid, mis aga ei pruugi vabaduses kaasa aidata töökoha leidmisele. Kindel töökoht vabaduses puudub. Emal ei ole majanduslikult võimalust oma poega toetada. Ema sõnul oli pojal vabaduses probleeme alkoholi tarbimisega, tema käitumine muutus alkoholijoobes agressiivseks, noris tüli. Vabaduses suhtles kinnipeetav isikutega, kellega koos tarbiti alkoholi ja pandi toime seaduserikkumisi. Elukoha lähiümbruses elab palju selliseid isikuid, kellega kinnipeetav varasemalt suhtles ning kellel on olnud probleeme seaduskuulekusega. Ema on arvamusel, et poeg alustab nendega uuesti suhtlemist, kui vabaneb. Sellest lähtuvalt on ka uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Ema elab raskelt läbi poja vabanemisprotsessi ja ei kujuta ette, kuidas nad ühel elamispinnal elama hakkavad, tal on hirm poja alkoholi tarvitamise ees. Emal on tervislikud probleemid südame ning vererõhuga, ta vajab rahu ja vaikust ning arvab, et kinnipeetava vabanemisel muutub tema elu raskeks ja halveneb tervislik seisund. Ema on valmis pojale andma elamispinna kuuks ajaks, alalist elukohta ei ole ema nõus andma. Ema on pensionär ning majanduslikult ei ole tal võimalik poega vabanedes toetada. Ema pension on väike. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Vabaduses võivad isiku käitumist mõjutada endised sõbrad ja tuttavad, kes lähiümbruses elavad, samuti on ohuks elukoha ümbruses elavad kriminaalse taustaga isikud. Käesolev kriminaalkaristus on kinnipeetavale kolmas kriminaalkaristus. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud isikuvastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametnik leiab, et seega ei ole kinnipeetav varasematel kordadel analüüsinud oma käitumise tagajärgi ning ei ole suhtunud piisavalt tõsiselt mõistetud karistusmäära. Sellest lähtuvalt võib uue kuriteo sooritamise riskifaktoriks pidada mõtlemist ja käitumist, puudulikku analüüsivõimet ja enda tegevuste tagajärgede mõistmist. Kinnipeetav on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei suutnud talle antud võimalust positiivselt kasutada ning karistus tuli lõpuni kanda. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht, elukohas töö leidmine on raskendatud, kuna vabad töökohad puuduvad. Kindla sissetuleku puudumine võib anda tõuke uue kuriteo sooritamisele. Kõrgeks riskifaktoriks tuleb pidada ka alkoholi. Kuna kinnipeetav ei tunnista probleemi ning ei ole motiveeritud tegelema probleemi lahendusega, on uue kuriteo sooritamise riskifaktor kõrge. Arvestades eeltoodut ei toeta kriminaalhooldusametnik kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Keskkond ei soodusta isiku seaduskuulekust ning puudulik on ka lähedaste toetus. Kinnipeetav loodab liigselt ema toetusele ja ei vangistuse ajal teinud midagi sellist, et ennast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ette valmistada. Kinnipeetaval tuleks koostöös vangla sotsiaaltöötajaga 2 pöörduda kohaliku linnavalitsuse poole, et alustada sotsiaalpinna taotlemisega. Kinnipeetava uue kuriteo sooritamise riskifaktorid on kõrged. Kinnipeetav ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul näidanud piisavalt enda motivatsiooni vabanemise ettevalmistamisesse, tegelenud probleemilahendustega. Sellest lähtuvalt on tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Maakohtu istung Kinnipeetav Kalju Dubro taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et tegelikult ei ole üldse viimases kuriteos süüdi. Elama kavatseb ta asuda ema juurde, kuna on kindel, et ema võtab ta niikuinii vastu. Ka töökoha leidmisega ei olevat kinnipeetaval tema sõnade kohaselt probleeme, kuna töökohti olevat xxx küll. Kohtukulusid on tasumata veel umbes 3000 krooni eest. Mingite sotsiaalprogrammide läbimist (ei alkovastast ega adapteerumiseks peale pikka vangistust ühiskonda) ei pea kinnipeetava vajalikuks, kuna leiab, et saab ise hakkama. Kuigi kinnipeetav ei tunnista end viimases kuriteos süüdi, kinnitas ta siiski, et intsident toimus katseajal. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja viitas eelkõige kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemise asjaoludele ja raskusele. Samuti märkis prokuröri abi, et vabastamise teeb võimatuks ka alalise elukoha puudumine. Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm nõustus maakohtu istungil prokuröri abiga selles osas, et alalise elukoha puudumine ei võimalda vangistusest enne tähtaega vabastada. Samas palus kaitsja arvestada seda, et kinnipeetavale ei ole kogu pika karistusaja jooksul määratud distsiplinaarkaristusi, mis viitab sellele, et vangistuses on kinnipeetav hästi kohanenud, töötab. Samuti palus kaitsja arvestada, et antud kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ennetähtaegse vabanemise puhul just eriti vajaks alguses kriminaalhoolduse abi, kuna ta on vangistuses viibinud nii pikka aega, et tal ilmselgelt puudub ettekujutus elust tänapäevases Eestis. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Kalju Dubro tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Kalju Dubro on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. 16.04.1991 oli ta süüdi mõistetu Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi poolt KrK §107 lg.1, §100 ja §184 lg.2 järgi vabadusekaotusega 12 aastat, vabanes kinnipidamiskohast 04.09.1998 ennetähtaegselt 3 aastat 9 kuud 2 päeva ning vahistati uuesti juba 11.06.1999, süüdistatuna KrK §101 p.7, 8, §114 - §17 lg.5, §124-3 lg.1 ja §128 lg.1 järgi. Seega on 3 kinnipeetav sooritanud korduvalt raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning usaldust õigustanud ei ole. Maakohtul puudub veendumus, et käesoleval juhul on kinnipeetav sedavõrd muutunud ja asunud paranemise teele, et suudab järelejäänud karistusaja (kuni 10.06.2014) katseaja nõudeid järgida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Eeltoodu põhjal leiab maakohus, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist inimesega, kes oskab ja tahab analüüsida oma tegude tagajärgi, ning teeb neist ja mõistetud karistusmääradest vajalikke järeldusi. Võib öelda, et kinnipeetav on puuduliku analüüsivõimega ja ükskõikne saabunud tagajärgede suhtes. Olles korra juba vabanenud vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei ole ta enda suhtes üles näidatud usaldust õigustanud, mistõttu tuli karistus vanglas lõpuni kanda. Hoolimata sellest pani kinnipeetav toime uue raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetava viited oma süütusele viimases kuriteos jätab maakohus tähelepanuta, kuna asja materjalide kohaselt on kohtuotsus jõustunud ja ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel puudub vajadus hinnata kinnipeetava süütuse/süüdiolemise küsimust. Kinnipeetav on avaldanud arvamust, et asub vabanemisel elama ema juurde Tamsalusse. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et ema on kinnipeetavale nõus elamispinda pakkuma vaid ajutiselt üheks kuuks. Seega puudub edaspidi kinnipeetaval elamispind, mis teeb kriminaalhoolduse teostamise võimatuks, kuna katseaja kontrollnõuete üks tingimusi on elamine alalises elamiskohas kindla aadressi äranäitamisega. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et kinnipeetav oleks asunud endale taotlema sotsiaalelamispinda kohalikult omavalitsuselt. Kinnipeetava sõnade kohaselt maakohtu istungil ta seda ei ole teinud, kuid on kindel, et kohalik omavalitsus annab talle kindlasti korteri. Samas puuduvad maakohtul andmed ja ka asja materjalides ei ole kinnitust selle kohta, et Tamsalu linnal üldse oleks sotsiaalelamispinda, et see elamispind on käesoleval ajal vaba ning et kohalik omavalitsus on nõus selle elamispinna eraldama just kinnipeetavale tema ennetähtaegse vabanemise korral. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Samuti nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et ema pension on väike ja ta ei ole poega vabanemisel nõus üleval pidama. Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval varem vabaduses olnud erinevad töökohad, leiab maakohus, et arvestades kinnipeetava pidevat vangistuses viibitud aega on töö leidmine antud kinnipeetava puhul väga problemaatiline. Lisaks arvestab maakohus siinkohal Viru Vangla iseloomutuses märgitule, et vanglas ei ole kinnipeetav tööle asunud, mis näitab seda, et tööoskused, -harjumus ja -vilumus kinnipeetaval puudub või on väga madalal tasemel. Kindla ja regulaarse sissetuleku puudumine ja majanduslik mittetoimetulek suurendavad aga uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub lähedaste isikute toetav ring. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt elab tema lähikonnas palju neid isikuid, kellega poeg vabaduses suhtles ja kellel on endal seaduskuulekusega probleeme. Ema on arvamusel, et poeg jätkab nendega endistviisi suhtlemist, alkoholi tarvitamist ja paneb uuesti toime seaduserikkumisi. Suhtlemine vabaduses probleemse käitumisega isikutega suurendab ka kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise riski. 4 Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt suurendab kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise riski ka probleem alkoholi liigtarvitamisega. Kuna kinnipeetav seda probleemi ise ei tunnista, ei ole ta ka motiveeritud tegelema probleemi lahendusega. Maakohus leiab, et alkovastaste võõrutusprogrammide läbimine vangistuses on kindlam ja tulemuslikum kui vabaduses. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Eelkõige on mittevabastamise põhjuseks kindla elukoha puudumine ning kinnipeetava käitumine varasemalt ennetähtaegsel vabastamisel. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, ei ole astunud samme endale elu- ja töökoha saamiseks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on Kalju Dubro poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetud. Isik peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 5