Kriminaalasi nr 1-09-11240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.august 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-11240 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margi

§ 76

lg.1, maakohus m ä ä r a s: Mitte vabastada Nikolai Tõštšuk*ki temale Harju Maakohtu 05. detsembri 2008.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 3 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Uus arutamine ei toimu mitte enne kui

§ 76lg.2 p.2 tähtaja möödumisel, s.o.

30.05.2010.a. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. 1 Tartu Vangla esitas 27.07.2009a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Tõštšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Nikolai Tõštšuk mõisteti süüdi Viru Maakohtu 05.12.2008 otsusega

§ 199

lg.2 p.4,7,8, § 200 lg.2 p.7, § 263 p.1, § 415 lg.1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Mõistetud karistusele liideti

§ 65lg.2 alusel Harju Maakohtu 16.04.2008.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud 17 päeva vangistust- ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Eelvangistust arvestades jäi karistust kanda 2 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistusaja algus 28.11.2008. Nikolai Tõštšuk mõisteti süüdi Harju Maakohtu 16.04.2008.a. kohtuotsusega

§ 263

p.1,4, § 275 ja § 331 järgi ning karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 65lg.2 kohaldamisega koos Viru Maakohtu 07.04.2006.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 8 kuud 1 päev vangistust- liitmisega mõisteti liitkaristus 1 aasta 2 kuud 1 päev vangistust karistusaja algusega 16.04.2008.a. Karistuse kandmise lõpp 30.05.

1. Võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla tekkis 17.07.2009 ja võimalus vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta tekib 18.12.
2. Tartu Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et N.Tõštšukki on kinnipidamiskohas olles karistatud distsiplinaarkorras vähemalt 10 korral (arvestades kehtivaid karistusi). Kinnipeetav on kergesti mõjutatav, mistõttu vajaks toimetulekuks head sotsiaalset toetust. Uue kuriteo riski vähendamiseks oleks vajalik keskkonna ja tutvusringkonna vahetus. Vabanemisel kavatseb asuda elama kaksikvenna juurde, kellega varem elas koos lastekodus. Varasema lastekodus elamise tõttu puudub iseseisva toimetuleku kogemus. N.Tõštšukil on elukaaslane. Vabaduses on olnud tõsised probleemid tulenevalt alkoholi kuritarvitamisest, on sellega alustanud varases nooruses. On alkoholitarvitanuna agressiivne, pöördunud probleemist jagu saamiseks spetsialisti poole. Sõltuvust narkootikumidest eitab, ehkki vabaduses neid tarvitas. Vangistuses on osalenud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammis. Sõnades on motiveeritud elama seaduskuulekalt, senist kuritegevust on soodustanud kasvukeskkond. Ta on valmis oma käitumist muutma, vajab selleks tugiisiku abi. Kriminaalhooldusametnik oma ettekandes ei toeta Nikolai Tõštšuki tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Praegusel ajal oleks võimalik vabaneda vaid elektroonilise järelevalve alla, kuid kavandatavas elukohas venna juures Kivila 2-52 Tallinnas puuduvad elektroonilise järelevalve tingimused-ühetoaline korter on juba praegu ülerahvastatud, üks elanikest on väikelaps. Lisaks sellele on korteri elanike nõusolek elektroonilise järelevalve paigaldamiseks antud 2-4 nädalaks, mis on ebapiisav tähtaeg. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub, lähedaste materiaalne toetus saaks olla minimaalne. Tööle tuleks asuda väga kiiresti ja lühikese aja möödudes hakata ennast ise ülal pidama. Lastekodus kasvanuna oleks N.Tõštšukil edaspidi võimalus taotleda elamispinda linnavalitsuselt. Suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid ja nõrk toetav sotsiaalvõrgustik. Kõiki neid riske ja rohkeid distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal arvestades ei toeta kriminaalhooldusametnik N.Tõštšuki ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil 12.augustil 2009a. N.Tõštšuk avaldab, et ta asub elama venna juurde ainult seni kui saab elukohaprobleemi selgeks ja selle aja jooksul leiab ka töökoha. Suhtleb ka elukaaslasega ja vabanemisel saavad suhted kindlasti paremad olema. Palju distsipliinirikkumisi tuleb vanglaametnike tujust, kui neile valesti otsa vaatad või kuidas nad kirja panevad. Alkoholiprobleemi ei ole, suudab ennast kontrollida. Kaitsja nõustub, et puuduvad elektroonilise järelevalve alla vabastamise tingimused, kuid kriminaalhooldaja oleks pidanud rohkem selgitustööd tegema. Tuleb ka isiku tausta vaadatategemist on lastekodulapsega. Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. Kui aga kohus ei pea 2 võimalikuks vabastada elektroonilise järelevalve alla, siis tuleks määrusesse märkida, et võimalus on taotleda enda vabastamist 6 kuu päevast. Prokurör on seisukohal, et N.Tõštšukki ennetähtaegselt vabastada ei saa, kuna puuduvad elektroonilise järelevalve tingimused. On palju kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole vangistuses õppinud ega töötanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Nikolai Tõštšuk on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest.

§ 76

lg.2 p.1 ja 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ½ talle mõistetud karistusajast ja isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega, või on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Nikolai Tõštšuk on seisuga 12.08.2009 ära kandnud temale 05.12.2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistusest (3 aastat vangistust) 1 aasta 2 kuud 13 päeva vangistust ( sellest 5 kuud 27 päeva eelvangistuses ja alates 28.11.2008 8 kuud 16 päeva). Alates 28.11.2008 on karistust kanda 2 aastat 6 kuud 3 päeva. ½ karistusest on 1 aasta 3 kuud 2 päeva. 2/3 karistusest on 1 aasta 8 kuud 2 päeva. ½ karistusest ( 1 aasta 3 kuud 2 päeva) saab kantud

1. märts
2. 2/3 karistusest (1 aasta 8 kuud 2 päeva) saab kantud 30.juuli
3. Kohtuotsusega on mõistetud vangistus kestusega 3 aastat. ½ karistusest on 1 aasta 6 kuud. 2/3 karistusest on 2 aastat. Võttes arvesse ka N.Tõštšuki eelvangistuses viibitud aja - 5 kuud 27 päeva vangistust, saab tal selle kohtuotsuse järgi ½ karistusajast kantud 1 aasta 3 päeva (1 aasta 6 kuud -5 kuud 27 päeva) möödumisel karistusaja algusest (28.11.2008), seega 30.11.2009 ja 2/3 karistusajast saab kantud 1 aasta 6 kuu 3 päeva möödumisel karistusaja algusest (28.11.2008), seega 30.05.
4. Kuna viimane arvutusmetoodika on süüdimõistetule soodsam, lähtub kohus

§ 76tähtaegade arvutamisel süüdimõistetule soodsamast arvutusmetoodikast.

Karistusaja algust tuleb arvutada alates 28.11.2008, kuna kandmisele kuuluv karistus on kohtul arvutatud selle kuupäeva seisuga. Varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuste kandmiselt ennetähtaegset vabastamist on kohtud juba korduvalt arutanud (15.04.2008 ja 10.12.2008). Käesolevaks ajaks ei ole Nikolai Tõštšukil saabunud

§ 76

lg.2 p.1 ega lg.2 p.2 tähtaeg, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused ei ole täidetud.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Nikolai Tõštšuki vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud ka sisuliste eelduste puudumise tõttu Faktiliselt puudub Nikolai Tõštšukil vabaduses elukoht, millega kohus saaks siduda kriminaalhoolduse ja kus kohus võiks kohustada N.Tõštšukki elama. On küll olemas N.Tõštšuki venna ja tema elukaaslase nõusolek lühiajaliseks elamiseks nende elamispinnal, kuid see on ebapiisav kriminaalhoolduse teostamiseks, veel enam elektrooniliseks 3 järelevalveks. Ka on see elamispind elektroonilise järelevalveseadme jaoks sobimatu. Nikolai Tõštšukil puudub vabaduses töökoht, s.o. võimalus saada endale ülalpidamist legaalsetest allikatest. Ennetähtaegsel vabanemisel vabaneks N.Tõštšuk olukorda, kus tal puudavad elatusvahendid ja puuduks ka garanteeritud võimalus nende teenimiseks. Kuna N.Tõštšukil puudub õpitud amet, haridust on vaid 5 klassi ja puudub tööharjumus, on risk jääda tööta väga kõrge. N.Tõštšuk on varasemalt olnud alkoholi kuritarvitaja, narkootikumide tarvitaja. Narkootilise aine tarvitamise eest kinnipidamiskohas on ta kriminaalkorras karistatud 16.04.2008. Sellest tulenevalt on ka narkootiliste ainete tarvitamise risk vabaduses kõrge. N.Tõštšuk on vangistuses viibides karistatud distsiplinaarkorras vähemalt kümnel korral (kehtivad karistused), mis tähendab, et vangistuses viibimine ei ole taganud tema õiguskuulekat käitumist. Sellist isikut ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne tähtaega. Vangistusseaduse § 76 lg.2 sätestab alates 24.07.2009:

§ 76

lg.2 p.2 tähtaeg ei saabu N.Tõštšukil enne kui 30.05.2010, mistõttu enne seda aega kohtule ennetähtaegse vabastamise kohta materjali ei edastata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 751,§-st 76, Vangistusseaduse §-st 76 lg.2. Ülle Raag Kohtunik 4