Kriminaalasi nr 1-08-2581 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.august 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2581 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit

§ 76lg.1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Mihkel Safonovit Tartu Maakohtu 29.

juuni 2004.a. otsusega mõistetud karistuse 6 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on esitanud 22.07.2009a Tartu Maakohtule Mihkel Safonovi kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 18. märtsi 2009.a. määrusega pöörati täitmisele Mihkel Safonovile Tartu Maakohtu 29.juuni 2004a otsusega nr 1-263-04 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva vangistust. Vangistuse ärakandmata osa kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest: 05.veebruar 2009.a. Mihkel Safonov peeti kinni 05.02..2009 ja vahistati kahtlustatavana

§ 200lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. 1

§ 25lg 1, 2 ja § 113 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

Karistusaja alguseks loeti

1. veebruar
2. a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
3. märtsi
4. a kohtumääruse alusel vabanes M. Safonov tingimisi enne tähtaega
5. aprillil
6. a ja karistusest jäi kandmata 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust.

§ 76lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel M.

Safonovile katseaja kuni 1. veebruarini 2010.a. Karistusaja algus 05.02.2009a, karistusaja lõpp 28.11.2010a Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole Tartu vanglas töö ega hariduse omandamisega hõivatud olnud. Kinnipeetava riskitegurid ei ole võrreldes vangistuse eelse seisuga oluliselt muutunud. Puudub põhiharidus. Enne vangistust on töötanud mitteametlikult, kuid stabiilne töösuhe puudub. Lähedastest on olema ema ja õde. On kinnise loomuga, enesessetõmbunud, sõnaaher, hoiab rohkem omaette, on vaikne, tagasihoidlik. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, tunnistab endal alkoholiprobleemi ja soovib sellest vabaneda. Oma tervist peab heaks. On raskusi suhtlemisel, käitumiselt impulsiivne, ei arvesta tagajärgedega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu M.Safonovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega. M.Safonov rikkus katseajal talle kohtu poolt määratud kohustusi (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja asuda tööle 1 kuu jooksul peale vabanemist) ning on kahtlustatav uues kuriteos. Kohtuistungil 18.08.2009a süüdimõistetu avaldas, et vabanedes on ta valmis osalema sotsiaalprogrammides ja võtma endale lisakohustusi, et mitte jooma hakata. Alkoholitarvitamine on varem probleem olnud. Temale esitatud uut kuriteokahtlustust ta ei tunnista. Tõkend vahistamine on maha võetud ja uurimistoiminguid tehtud ei ole. Prokurör ei nõustu M.Safonovi tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Isik on eelnevalt ühe korra tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud ja sellise isiku vabastamine sama karistuse kandmiselt teistkordselt on äärmiselt küsitav. Kinnipeetava suhtes on uus kuriteokahtlustus ja olenemata selle kahtlustuse kohtueelse uurimise seisust ei ole see fakt tähtsusetu. Põhitakistusena näeb prokurör asjaolu, et isikule on kord juba võimalus antud ennetähtaegselt vabaneda, kuid ta pole usaldust õigustanud. Kaitsja palub vabastamistaotlus rahuldada. Uus kuriteokahtlustus on vaid kahtlustus ja isik ise eitab süüd. On olemas eeldused vabastamiseks- elukoht, ehkki töökoht puudub. On nõus võtma lisakaristusi.Vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtu seisukohad M.Safonov on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteo toimepanemises:

§ 76

lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p.2) on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 29.06.2004.a. otsusega mõisteti M.Safonovile karistus 6 aastat vangistust, millest

§ 76lg.2 p.1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) on 3 aastat.

See tähtaeg sai täis 31.01.2007.a.

§ 76lg.2 p.2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) on 4 aastat.

See tähtaeg sai täis 31.01.2008. M.Safonov vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 07.04.2008 ja karistust jäi temal kanda 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust. Seega on temal 2

§ 76lg.2 p.1 ja p.2 tähtajad.

Mihkel Safonovil pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, kuna ta rikkus katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, karistuse edasi kandmise aega arvestatakse alates 05.02.

1. Seega on M.Safonovi näol tegemist isikuga, kelle vangistusest ennetähtaegse vabastamise uuesti arutamine on võimalik ette võtta Vangistusseaduse § 76 lg.31 sätete järgi. Kuni 24.07.2009 kehtis Vangistusseaduse § 76 lg.31 sõnastus, mille kohaselt edastati materjal kohtule „… mitte varem kui kuue kuu möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt“. Alates 24.07.2009 kehtib Vangistusseaduse § 76 lg.31 sõnastuses, mille järgi edastatakse materjal kohtule „… mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt“. Kuus kuud täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest täitunuks M.Safonovil 05.08.2009a., kuid enne selle tähtaja saabumist muutus seaduse redaktsioon ja Vangistusseaduse § 76 lg.31 sätestatud tähtaeg (üks aasta täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest) saabub M.Safonovil alles 04.02.
2. Seega ei ole täidetud see seadusekohaselt nõutav tingimus. Kohus on seisukohal, et Mihkel Safonovi puhul tuleb lähtuda just sellest tähtajast, mis määrati 24.07.2009 kehtima hakanud seadusemuudatusega (üks aasta täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest), kuna ajaks, mil seadusemuudatus kehtima hakkas, ei olnud tema puhul täitunud ka tähtaeg, mille määras varemkehtinud sõnastus (kuus kuud täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest).

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et M.Safonovi vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. Mihkel Safonov on juba kord vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt koos allutamisega kriminaalhooldusele. Tema kandmata karistuse osa 1 aasta 9 kuud 24 päeva on pööratud uuesti täitmisele põhjusel, et M.Safonov katseajal ei täitnud talle pandud lisakohustusi- rikkus keeldu tarvitada alkoholi ja keeldu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel andis M.Safonov kohtule lubaduse mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta lubas ka tööle asuda, kuid ometi oli tema töösuhe kinnipidamise ajaks juba tükk aega lõppenud. Sellega oli ta rikkunud talle määratud kohustusi ja demonstreerinud, et ei täida ennetähtaegsel vabastamisel tingimuseks seatud nõudeid. Mihkel Safonov ei näidanud kohtule, ega nähtu ka toimiku materjalist mingeid asjaolusid, mille mõjul võiks kohus olla veendunud, et nüüd on teisiti. On võimalik, et katseajaks määratud keeldude rikkumised tõid omakorda kaasa põhjuse tema kahtlustamiseks uues kuriteos. M.Safonovi vahistamine kahtlustatuna uues kuriteos on küll lõpetatud prokuratuuri määrusega 13.07.2009, kuid määrusest nähtub, et kriminaalasja eeluurimine on lõpetatud ja toimub süüdistusakti saatmine kohtusse KrMS § 226 lg.3 korras. Kohus on seisukohal, et kui isiku suhtes on karistus uuesti täitmisele pööratud

§ 76

lg.5 alustel, siis tuleb tal kantava karistusaja jooksul sotsiaalprogrammides osalemisega, õppimisega vangistuses või tööga kujundada lõplikult ümber oma suhtumine alkoholi, ühiskonnaelu reeglite täitmisesse ja näha on, et seni ei ole millegagi tagatud tema seaduskuulekas käitumine edaspidi. Praeguseks on möödunud ilmselgelt liiga lühike aeg M.Safonovi käitumise mõjutamiseks ja vangistusest teistkordne vabastamine ennetähtaegselt on ennatlik. Kohtunik Ülle Raag 3