lg 1 p 1 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Jevgeni Velitškini suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 095/2001/2393 Viru Ringkonnakohtu 24.05.2000 määrusega kriminaalasjas II-1-269-00 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Jevgeni Velitškini sissetulekud arestimisest täitemetluse 095/2001/2393 raames, millest teavitada kinnipidamiskoha juhtkonda ( Tartu Vanglat) antud kohtumääruse ärakirjaga. Määruse ärakiri saata Jevgeni Velitškinile ja kohtutäitur Kristel Maalmanile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 05.10.2000 kohtuotsusega tunnistati Jevgeni Velitškin süüdi KrK § 140 lg 2 p 1 järgi ning karistati 1-aasta 4-kuulise vabadusekaotusega. Nimetatud kriminaalasja raames mõisteti süüdimõistetult välja Viru Ringkonnakohtu 24.05.2000 kohtumäärusega menetluskulud õigusabi eest 371,70 krooni. Jevgeni Velitškin esitas 13.04.2009 Viru Maakohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 095/2001/2393 seoses nõude täitmise aegumisega. J.Velitškin viitab avalduses Riigikohtu lahendile. 1 Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Viru Ringkonnakohtu 24.05.2000 määruse 1-269/00 alusel on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2001/2393. 19.09.2006 ja 15.12.2008 on kohtutäitur saatnud nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Jevgeni Velitškini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses otsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud
sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 05.10.2000 kohtuotsusega karistati Jevgeni Velitškinit KrK § 140 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud, mis jõustus 23.10.2000. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kriminaalmenetluskulude, s.h advokaaditasu sissenõudmisel tuleb aegumistähtaega arvestada süüdimõistva kohtulahendi tegemisel. Järelikult, Jevgeni Velitškini suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 23.10.2005 (23.10.2000 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad
Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Jevgeni Velitšinski oleks aktiivselt takistanud kohtumääruse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik J.Velitšinski oleks temalt kriminaalasjas kohtumäärusega väljamõistetud kaitsjatasu tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid
2 Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele
Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab
lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Jevgeni Velitšinskile 24.05.2000 kohtu määrusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 23.10.2005 ( alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 05.10.2000 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 23.10.2000 on käesolevaks hetkeks möödunud
Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud
Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 05.10.2000 kohtuotsuse jõustumisest, s.o 23.10.2000 on möödunud
Ka 24.05.2000 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kaitsjatasu määruse jõustumisest on möödunud
Kohtunik Inna Kirsipuu 3 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-5829 Kohtunik Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna Avaldus Jevgeni Velitškini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 095/2001/2393 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Jevgeni Velitškin, isikukood 37902182218 Resolutsioon Juhindudes TMS § 207,
lg 1 p 1 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Jevgeni Velitškini suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 095/2001/2393 Viru Ringkonnakohtu 24.05.2000 määrusega kriminaalasjas II-1-269-00 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Jevgeni Velitškini sissetulekud arestimisest täitemetluse 095/2001/2393 raames, millest teavitada kinnipidamiskoha juhtkonda ( Tartu Vanglat) antud kohtumääruse ärakirjaga. Määruse ärakiri saata Jevgeni Velitškinile ja kohtutäitur Kristel Maalmanile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Ida-Viru Maakohtu 05.10.2000 kohtuotsusega tunnistati Jevgeni Velitškin süüdi KrK § 140 lg 2 p 1 järgi ning karistati 1-aasta 4-kuulise vabadusekaotusega. Nimetatud kriminaalasja raames mõisteti süüdimõistetult välja Viru Ringkonnakohtu 24.05.2000 kohtumäärusega menetluskulud õigusabi eest 371,70 krooni. Jevgeni Velitškin esitas 13.04.2009 Viru Maakohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 095/2001/2393 seoses nõude täitmise aegumisega. J.Velitškin viitab avalduses Riigikohtu lahendile. 1 Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Viru Ringkonnakohtu 24.05.2000 määruse 1-269/00 alusel on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2001/2393. 19.09.2006 ja 15.12.2008 on kohtutäitur saatnud nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Jevgeni Velitškini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses otsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud
sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 05.10.2000 kohtuotsusega karistati Jevgeni Velitškinit KrK § 140 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud, mis jõustus 23.10.2000. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kriminaalmenetluskulude, s.h advokaaditasu sissenõudmisel tuleb aegumistähtaega arvestada süüdimõistva kohtulahendi tegemisel. Järelikult, Jevgeni Velitškini suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 23.10.2005 (23.10.2000 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad
Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Jevgeni Velitšinski oleks aktiivselt takistanud kohtumääruse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik J.Velitšinski oleks temalt kriminaalasjas kohtumäärusega väljamõistetud kaitsjatasu tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid
2 Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele
Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab
lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Jevgeni Velitšinskile 24.05.2000 kohtu määrusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 23.10.2005 ( alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 05.10.2000 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 23.10.2000 on käesolevaks hetkeks möödunud
Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud
Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 05.10.2000 kohtuotsuse jõustumisest, s.o 23.10.2000 on möödunud
Ka 24.05.2000 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnenud kaitsjatasu määruse jõustumisest on möödunud
Kohtunik Inna Kirsipuu 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.