Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-08-7884 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 29.01.2009. a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri L.Pikma kaitsja M.Sepp osavõtul

HTINEN, isikukood 36303010275, eluk. xxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas karistatud,süüdistusasja KarS § 422 lg.1 järgi. Viktor

htineni süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta, juhtides joobnuna 12.08.2007. a. kella 03.00 paiku xxxx 6,2 kilomeetril sõiduautot xxxx, reg. nr. xxxx, sõitis valesti valitud ja teeoludele mittevastava sõidukiirusega, mille tõttu auto kaotas juhitavuse ning sõitis vasakkurvis vasakule teelt välja. Õnnetusega põhjustati kaassõitja M M surm. Eksperdi arvamuse kohaselt põhjustas M M surma pea ja kehatüve tömp trauma koljuluude ning parempoolsete roiete murdudega ning peaaju ja parema kopsu vigastused. Seega Viktor

htinen, rikkudes mootorsõiduki juhina liikluseeskirja § 76 p. 1 ja 3 ning § 123 nõudeid ja põhjustades sellega ettevaatamatusest inimese surma, pani toime KarS § 422 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Resolutiivotsus kuulutatud 29.01.2009. a. ja otsuse terviktekst antud kohtu kantseleisse 17.02.2009. a. Esitatud süüdistuses Viktor

htinen (tl. 145) end süüdi ei tunnista ja kinnitas kohtus, et oli 11.augustil 2007.a . Vergis külade võrkpallivõistlustel ja õhtul tarvitas üksinda liitrisest pudelist viina, neil oli kavatsus minna seltskonnaga Lambada baari, aga edasise kohta on tal mäluauk, ta ei mäleta juhtunust midagi, enne kui ärkas haiglas. Talle on räägitud, et ta läks koos teistega baari, tuigerdas laudadel, lõi klaasid katki, ei seisnud jalgadel. Vastates kaitsjale selgitas Viktor

htinen, et tal on alkoholi tarvitamisel ka varem mäluauke esinenud ja need tekivad, kui ta on umbes pool liitrit viina ära joonud. Tal oli sündmuskohal olles seljas tl. 77 näidatud verega määrdunud särk. Ka selgitas Viktor

htinen, et olles abielus oli tema nimi V P , kuid lahutamisel mõned aastad tagasi võttis ta oma endise nime

htinen tagasi. Kannatanu Meelis Maine kinnitas kohtus (tl. 144), et tema poeg M M helistas talle, et läheb

1. augustil
2. a. vaatama Vergis toimuvaid spordivõistlusi. Poeg kasutas Kadila Põllumajanduse OÜ sõiduautot xxxx, riiklik nr. xxxx. Juhtunud õnnetusest teatas politsei talle
3. augustil
4. a. kella 6.00 paiku hommikul. Ta teab, et poeg kellelegi juhtimist üle kunagi ei andnud, samuti ei läinud ta ise kunagi alkoholijoobes olles autoga sõitma. Neil oli teada, et kuna on tegemist liisitud autoga, siis ei tohi autot kellegile edasi anda. OÜ on autovraki tagasi saanud, see kuulus mahakandmisele. Autovrakis on paljud sees käinud, transpordiga seoses, politseinikud käisid ja tema ise ka mitmeid kordi. Tsiviilhagi suuruseks on 187 112.90 krooni sõiduauto xxxx, riiklik nr. xxxx, maksumus, millest Viktor

htinen on hüvitanud 60 000 krooni. Poja matusekulud hüvitas liikluskindlustus. Tunnistaja M K kinnitas kohtus (tl.148), et 2007. a. augustis viis ta sõbra A A ja sõbra naise koju Verki, hakkas Võsu poole sõitma, kui sõber helistas, et kuulis kõva pauku. Ta sõitis tagasi, võttis sõbra tee äärest peale ja koos sõideti ca 500 m edasi, kus nägid avariikohta. Seal oli must auto teelt välja sõitnud ja oli parema küljega vastu suurt puud põrganud. Autos oli juhi 2 kohal Viktor

htinen, kellel seljas olnud hele särk oli paremalt küljelt verine ja juhi kõrval istus turvavööga kinnitatult kaassõitja, kes veel hingas. Turvapadjad olid avanenud. Ta avas kapoti lukustuse ja võttis auto võtmed eest ära. A A võttis maha akujuhtme. Autos teisi isikuid ei olnud. Millal juht autost väljus, ta ei märganud, kuid juht oli šokis, häälitses imelikult, selgust ei olnud. Ta nägi veelkord juhti – Viktor

htineni, kui politsei teda metsast välja tõi. Nad ei jõudnud teda tõsta, lohistasid autoni. Kui politsei ja päästeamet kohale jõudsid, lubati neil ära minna, võeti vaid andmed. Tunnistaja A A kinnitas kohtus (tl.191), et 2007. a. augustis tõi tema sõber M K ta koos naisega öösel Võsult koju. Ta läks magama, kuid kuulis kõva pauku ja sai aru, et keegi sõitis vastu puud. Ta helistas Margusele ja kutsus ta tagasi, et minna vaatama, mis juhtus. Ise läks ta koos naisega tee äärde ja kui M K tuli, siis sõideti ca 500 meetrit ning nad nägid, et must auto oli vastu puud sõitnud. Nad sättisid autotuled peale ja nägid, et kõrvalistmel istus keegi mees. Ta ilmselt oli turvarihmaga kinni. Tema kutsus kohale politsei ja päästeameti. M K läks esimesena auto juurde ja avas kapoti lukustuse juhipoolsest uksest, tema võttis maha akujuhtme. Ta nägi auto juures Viktor

htineni (keda ta varem ei tundnud, kuid oli teda näinud Lambada baaris samal õhtul), kellel oli hele pluus rinna pealt verine. Kõrvalistuja oli ka verine. Autol oli kõrvalistuja turvapadi avanenud, kas juhipoolne oli avanenud, seda ta ei mäleta. Tunnistaja J T kinnitas kohtus (tl.150), et

1. augustil
2. a.oli ta tööl Võsu päästekomando vahtkonna vanemana, kui öösel kella 03.00 paiku teatati juhtimiskeskuse kaudu väljakutsest Vihula valda Koolimäe külla liiklusavariile. Kohale jõudes selgus, et sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, oli sõitnud parema küljega vastu puud ja seejärel paiskunud peaaegu 180 kraadi tagasi. Jälgede järgi selgus, et auto oli tulnud Vergi poolt Võsu poole. Kohapeal oli politseipatrull ja kohalikud noored ühe autoga. Noored olid avariilisel autol akujuhtmed juba maha võtnud. Sõiduauto juhi uks oli lahti, teised uksed olid kinni. Ta veendus, et kõrvalistuja kohal istuv turvavööga kinnitatud noormees oli surnud. Autost 5-6 meetri kaugusel oli veel üks keskealine meesterahvas, kes tunnistas küsimustele vastates, et ta oli viina tarvitanud ja autos olid nad olnud ainult kahekesi. Sellest järeldas tunnistaja, et tegemist oli autot juhtinud isikuga. Sellel isikul oli seljas lühikeste varrukatega hele pluus ja see oli hukkunu verega koos. Ka tuvastas tunnistaja, et kõrvalistuja oli vajunud juhiistme poole, kuid turvarihm hoidis teda kinni. Tunnistaja M Ö kinnitas kohtus (tl. 152), et
3. a. augustis oli ta öösel politseipatrullis tööl ja läks sündmuskohale Vergi lähedale. Kohapeal olid juba M K , A A ja üks tüdruk. Peugeot oli sõitnud parema küljega vastu puud. Juhi uks oli lahti, teised uksed olid kinni. Autos oli juhi kõrvalistmel turvavööga kinnitatult hukkunu, juhi kohal ei istunud siis kedagi ja tema paarimees S A

idis ta eemalt. Juhil oli särk parema õla kohalt verega koos ja ta palus eksperdil vist see särk kaasa võtta. Kiirabi tuli ja vaatas juhi vigastused üle. Juht oli joobes ja kordas kogu aeg, et Marko, oota. Tunnistaja Mario Rego kinnitas kohtus (tl.153), et

1. augustil
2. a. oli ta Vergis võrkpallivõistlustel ja sinna tuli tema hea sõber Margus Maine ka võistlusi jälgima oma sõiduautoga xxxx. M M parkis oma auto, siis jälgis mänge ja hiljem võtsid nad rannas natuke napsu. Ta pani autosse oma palli, spordikoti ja rahakoti. M M ei sõitnud kunagi napsise peaga ja ei andnud kellelegi oma autot sõitmiseks. Nad olid koos Lambada baaris. Õhtul kui mindi Võsule, pidi M M minema autosse magama, sest oli väsinud ja purjus. Õnnetusjuhtumi kohal tuvastas ta M M isiku. Tunnistaja M P kinnitas kohtus (tl. 167), et
3. a. augustis oli ta võrkpallivõistlustel Vergis ühes võistkonnas Viktor

htineniga, keda tunneb pikemat aega hea sõbrana. Õhtul tähistati päeva alkoholi tarvitamisega Vergis Lambada baaris. Viktor

htinen jõi nagu tavaliselt 2 3 viina ja tema ise viskit. Pärast baarist lahkumist jäi Viktor

htinen ca 100 meetrit enne paneelmaja, kus nad elasid, parklas juttu ajama ühe tumeda auto juures meestega. Tema saatis sõbranna magama ja jäi eemale Viktor

htineni ootama. Umbes 10 minuti pärast istusid mehed neljakesi autosse ja sõitsid edasi Lambada baari. Ta nägi, et Viktor

htinen istus autosse juhi taha. Kellaaega ta ei tea. Tunnistaja J L kinnitas kohtus (tl. 171), et 2007. a. augustis oli ta võrkpallivõistlustel Vergis ühes võistkonnas Viktor

htineniga, keda tunneb ca 5 aastat, sest on käinud koos temaga pidudel, spordivõistlustel ja mujal. Peale spordivõistlust nägi ta Viktor

htineni Lambada baaris magamas õhtupoole. Baarist ära tulles ca 100 meetrit enne kortermaja, kus nad elasid, nägi ta uuesti Viktor

htineni juttu ajamas kahe mehega ühe tumeda auto juures. Ta kutsus Viktor

htineni ära, kuid nemad plaanisid minna Võsule. Tema hakkas koju minema, kui mehed istusid autosse ja sõitsid Lambada baari poole. Kellaaega ta ei tea, kuid väljas oli pime. Ta nägi, et Viktor

htinen istus juhi taha. Ta ei välista, et kuskil võidi autos ringi istuda. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl.3-24) tõendab, et 12.08.2007. a. kella 04.15 ajal teostati xxxx. 6,20 km juures vaatlust, kus tuvastati, et sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, oli ebaõige kiiruse tõttu sattunud külglibisemisse ja paiskunud parema küljega vastu puud. Autos hukkus juhi kõrval istunud kaasreisija M M , kes oli turvarihmaga kinnitatud. Vastavalt liiklusõnnetuse aktile nr. 1818 samast kuupäevast oli juhiks Viktor

htinen, isikukood 36303010275, kes sai ka ise viga ja viidi kiirabiga haiglasse. Kohtuarst-eksperdi Tanel Vaasi arvamuse kohaselt (kohtuarstliku ekspertiisi akt nr. 355, tl. 31-35) on M M surma põhjus pea ja kehatüve tömp trauma koljuluude ning parempoolsete roiete murdude ning peaaju ja parema kopsu vigastustega. Antud vigastused olid eluohtlikud. Kohtuarstlikul lahangul sedastati surnukehal järgmised vigastused: - pea kinnine tömp trauma: koljupõhimiku mõlemapoolne murd keskmises koljuaugus massiivse verevalumiga peaajupõhimikul, mõlema oimuluu soomusosa ning kiiruluu murd koljulael; - peaajupõrutus, koldeline pehmekelmealune vasaku oimusagara ning väikeaju ussi pinnal; verevalum vasakul pool oimulihastes, nahaalune verevalum ja nahamarrastused näol; - kehatüve kinnine tömp trauma; parema rangluu murd, parempoolse I – VII roide murd mitmel anatoomilisel joonel rinnakelme rebenditega I, II, V, VI roide murru kohal, parema kopsu rebend; verevalumid paremas kopsus ning ristikäärsoole kinnistil; nahaalused verevalumid paremal pool puusal; - mõlema üla- ja parema alajäseme kinnine tömp trauma; nahaalused verevalumid mõlemal õlaliigesel, paremal küünarvarrel ning reiel, nahamarrastused paremal õlaliigesel ja küünarvarrel. Kõik eelnevad vigastused olid elupuhused ja tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel löögist vastu autosalongi eenduvaid osi liiklusõnnetuse hetkel. Surm saabus lühikese aja jooksul, mis võib olla mõõdetav minutitega, peale vigastuste tekitamist, võimalik, et määruses näidatud ajal 12.08.2007. a. Kohtukeemilisel uuringul

iti Margus Maine surnukeha verest 2,65 mg/l ja uriinist 3,29 mg/l etanooli, mis elaval inimesel vastab tavaliselt raskele joobele. DNA ekspertiisi aktist 26.02.2008. a.nr. GE-0086-08/0263 (tl.74-75) tuleneb, et juhiukse polstrilt (pakend nr. 2) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev Viktor

htineni võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. KarS § 422 lg. 1 sätestatud süütegu seisneb käesoleval juhul mootorsõiduki ohutu liiklusvõi käitusnõuete eeskirjade rikkumises isiku poolt, kes juhtis mootorsõidukit. Kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus mootorsõidukite liikluses. Olemuselt on KarS § 422 lg. 1 kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus (liiklus) on blanketse iseloomuga (ohutu liiklus- või käitusnõuete 3 4 eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS-i jäävate õigusaktidega). Inkrimineerides kellelegi KarS § 422 lg. 1 ettenähtud kuritegu, peavad olema tõendatud 1) ohutu liiklus või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Kuriteo objektiivse külje esimene tegu on teise eelduseks, st. ilma selleta ei kaasne rasket tagajärge. Käesolevas kriminaalasjas on seega oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade nõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o. kannatanu Margus Maine surmaga. Maakohus

iab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 11.08.2007. a. toimus Vergis küladevaheline võrkpallivõistlus ja pärast võistlusi tähistasid paljud võistlejad ja pealtvaatajad kokkusaamist Lambada baaris Vergis, kus pruugiti ka piisavalt alkoholi. Teiste hulgas ka kannatanu Margus Maine ja käesolevas asjas süüdistatav Viktor

htinen. Tunnistaja M R ütlustega on tõendatud, et mingil ajal läks Margus Maine baarist välja ja pidi minema autosse magama. Maakohus

iab, et ei ole vastuolu ka selles, et tunnistajad M P ja Janel

emets nägid öösel Vergi parklas istumas kolme või nelja meest tumedasse sõiduautosse (teiste hulgas Viktor

htinen, kes väidetavalt istus juhi selja taha) ja sõidu alustamist Lambada baari poole, sest kumbki tunnistaja ei välista võimalust, et osa isikuid võis enne avariid autost väljuda ja Viktor

htinen võis ümber istuda juhi kohale. Maakohus nõustub tunnistaja Margus Kivisaare ütlustega, et temal ei kulunud üle 5 minuti avariipaigale jõudmiseks ajast kui tunnistaja Ardi Aas talle juhtunust teatas. M K ei olnud enda ütluste kohaselt veel jõudnud Võsule. Ta keeras auto ringi ja sõitis kiiresti tagasi. Kohus kontrollis internetis olevat ja kõigile kättesaadavat Regio 2009. a. kaarti ja selle järgi on Võsu aleviku Vergi poolse serva ja Koolimäe bussipeatuse vahemaa 4,6 km ja selle läbimiseks kulub arvuti andmetel 3 minutit, seega ei kulunud M K alates teate saamisest üle 5 minuti sündmuskohale jõudmiseks. Maakohus peab M K ütlustega objektiivselt tõendatuks, et Viktor

htinen istus veel juhi kohal kui M K ja A A esimestena avarii kohale jõudsid, seejuures olid algul kõik uksed kinni. Viktor

htineni hele särk rinnal oli paremalt poolt tugevalt määrdunud verega, temal endal verejooksu rindkerel ei tuvastatud. Seega sai veri pärineda kohtu arvates kannatanu M M , kelle nägu vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodele (tl. 22) oli verine. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokolli fotole (tl. 24) ei ole võimalik, et Viktor

htinen oleks istunud avarii ajal tagaistmel, sest siis ei oleks tema särk olnud tugevalt määrdunud verega, kuna tagaistmel suuri verekahtlasi määrdumisi ei esinenud. Tunnistaja J T ütlustega on objektiivselt tõendatud, et Viktor

htinen kinnitas talle sündmuskohal, et sõiduautos oldi enne avariid vaid kannatanuga kahekesi, seega paiskus Viktor

htinen avarii momendil vastu Margus Mainet ja seejärel oma juhikohale tagasi. Maakohus

iab, et puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, et avarii momendil oleks autos olnud teisi isikuid peale Viktor

htineni ja M M . Arvestades avarii situatsiooni, kus auto paiskub suure kiirusega parema küljega vastu puud, oleksid tagaistmel istujad saanud samuti raskeid vigastusi nagu Margus M eesistmel. Midagi sellist sündmuskohal ei avastatud. Esimesena kohale jõudnud tunnistajad M Kivisaar, Ardi Aas, aga samuti J T ja M Ö nägid avariipaigal vaid kannatanu M M , kes oli turvarihmaga kinnitatult juhi kõrvalistmel, ja Viktor

htineni, seejuures olid sõiduki tagumised uksed kinni. Viktor

htineni hüüded “Marko, oota” võivad kohtu arvates tähendada seda, et Viktor

htinenile meenus, et pidi koos sõbra M P minema ööbimispaika, kuid joodud alkoholi ja avarii tagajärjel ta ei suutnud määratleda, kus ta on. 4 5 Maakohus

idis, et puudus vajadus ja võimalus kaitsja taotlusel täiendava DNA ekspertiisi määramiseks, et määratleda kelle DNA profiil oli juhi turvapadjal, sest kannatanu M M kinnitas, et autovrakis käis tema ise mitmel korral, samuti käisid seal politseinikud ja autovraki transportijad, seega võisid turvapadjale jätta oma DNA nii M K , kes võttis eest ära sõiduauto võtmed ja avas mootori kapoti, kui teised isikud, kes autos käisid. Olles tuvastanud, et mootorsõidukit juhtis avarii momendil Viktor

htinen, tuleb seega tuvastada järgnevalt, milliste ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumised Viktor

htinen toime pani, mis tõid kaasa M M surma. Viktor

htinenile on süüdistuses süüks arvatud järgmised ohutu liiklemise rikkumised: 1) auto juhtimine alkohoolse joobe seisundis (

§ 76

p.1 ja 3 nõuete rikkumine) ja 2) valesti valitud ja teeoludele mittevastava sõidukiiruse valimine (

§ 123nõuete rikkumine).

Mõlemad need liikluseeskirja rikkumised on käsitletavad põhjuslikuna saabunud tagajärje suhtes. Liikluseeskirja § 76 lg. 1 keelab mootorsõiduki juhil olla juhtimise ajal joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt liiklusseaduse § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liikluseeskirja § 76 lg. 3 ei luba juhil olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Maakohus

iab, et Viktor

htineni joobeseisund on tõendamist

idnud, sest ta on ise kinnitanud, et tarvitas enne avariid kanget alkoholi viina ja mingil ajal tekkis tal joomisest mäluauk; ka on tal varem esinenud mälu kadumist, kui ta on ära joonud ca pool liitrit viina. Tunnistajad M P , Janel

emets jt. on samuti kinnitanud, et Viktor

htinen jõi baaris ainult viina. Vastavalt AS Rakvere Haigla teatisele liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest haiglasse toimus 12.08.2007. a. kella 03.10 paiku Vergi Koolimäe teel liiklusõnnetus ja kannatada sai mootorsõidukijuht V P (

htinen), kelle joove oli haiglasse jõudes 1,47 promilli (tl. 60 ja 64 pöördel). Haigla andmetele toetudes

iab maakohus, et Viktor

htinen ei oleks tohtinud sellises joobes olles sellel ööl üldse rooli minna. Liikluseeskirja § 123 nõuab, et juht peab kahandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Viktor

htineni süüdistatakse Vergi-Võsu teel valesti valitud ja teeoludele mittevastava sõidukiiruse valimises, mille tagajärjena ta ei suutnud autot teel hoida ja auto kaotas juhitavuse ja sõitis vasakkurvis vasakule teelt välja vastu puud. Vastavalt liiklusõnnetuse aktile 12.08.2007.a. nr. 188 (tl. 5) oli selle avarii põhjuseks ebaõigelt valitud sõidukiirus. Skeem liiklusõnnetusest, mis toimus 12.08.2007.a. kl. 03.10 Võsu-Vergi-Söeaugu maanteel (tl. 6), tõendab üheselt, et sõiduato Peugeot 307, reg. nr. 009 MFJ, Viktor

htineni juhtimisel sõitis Vergi poolt Võsu suunas algul parempoolsete ratastega paremale poole teelt välja, seejärel teele tagasi jõudes sattus külglibisemisse ja sõitis vasakule teelt välja ja paiskus parema küljega vastu puud (fototabelid tl. 7-24). Maakohus

iab seetõttu, et Viktor

htinen ei valinud pimedal ajal sõitmisel teeoludele ja oma seisundile (alkoholijoove) vastavat sõidukiirust ja tulemuseks oli ränk avarii. Avarii tagajärjel sai surma juhi kõrval istunud ja turvavööga kinnitatud M M . Samuti deformeerus auto kere täielikult ja auto tuli maha kanda. Hinnates kõiki olemasolevaid tõendeid nende kogumis peab maakohus tõendatuks, et süüdistatav Viktor

htinen 12.08.2007. a. kella 03.10 paiku juhtides Võsu-Vergi-Söeaugu 5 6 manatee 6,2 kilomeetril sõiduauto xxxx reg. nr. x suunaga Vergist Võsu poole rikkus mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirju, s.o.

§ 76lg.

1 ja 3 ning § 123 nõudeid. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus mõista Viktor

htinen esitatud süüdistuses õigeks, kuna tema süü ei olevat tõendamist

idnud, sest keegi pole näinud Viktor

htineni autot juhtimas ja kohus ei tohtivat tõenditena kasutada tunnistajate J T ja M Ö ütlusi, kuna esimene tunnistab asjaolusid, mida ta kuulis Viktor

htinenilt, ja teine ei näinud, kes oli roolis. Maakohus

iab, et mõlemad tunnistajad on kohtus üle kuulatud ja kohus peab neid tõendeid lubatavateks, sest nad haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. Maakohus

iab, et tõendatud on nii objektiivne kui subjektiivne külg Viktor

htineni tegevuses. Rikkudes sõidukijuhina tahtlikult liiklusnõudeid, põhjustas Viktor

htinen raske tagajärje – M M surma - ettevaatamatusest. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud inimese surm, ja saabunud tagajärje – M M surma ja kannatanule Kadila Põllumajanduse OÜ-

tekitatud kahju vahel. Analüüsides tõendeid kogumis

iab kohus, et Viktor

htineni süüd toimepandud kuriteos tõendavad objektiivselt kannatanu M M ja tunnistajate M K , A A , J T ja M Ö ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, kohtuarstliku ekspertiisi akt, DNA ekspertiisi akt . Viktor

htinen on varem kohtulikult karistamata, ta pani toime liiklusnõuete raske rikkumise, millega põhjustas inimese surma ning seega on tema süü tõendamist

idnud ja kvalifikatsioon KarS § 422 lg. 1 järgi on õige. Viktor

htineni poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud Viktor

htineni süü varalise kahju tekitamises kannatanu poolt nimetatud suuruses ja seega tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja tekitatud kahju süüdistatavalt välja mõista. Kadila Põllumajanduse OÜ tsiviilhagi on 120 112.90 krooni, sest Viktor

htinen on hüvitanud tekitatud kahjust 60 000 krooni (tl.104). See tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna avarii tagajärjel auto muutus vrakiks ja tuli maha kanda. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus KarS § 56 sätetest. Viktor

htineni karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendab kahetsus juhtunu pärast ja tekitatud kahju osaline heastamine - 60 000 krooni tasumine tsiviilhagi katteks. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 kohus arvestab karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. Viktor

htinenil on kindel elu- ja töökoht. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse Viktor

htineni süü ulatust, arvestades, et tema kuriteo toimepanemisel karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja tema vastutust kergendavad eelpool nimetatud asjaolud. Arvestades Viktor

htineni kuriteo raskust ja seda, et Viktor

htinen viis ise end tahtlikult alkoholi tarvitades tugevasse alkoholijoobesse, autoroolis olles sõitis ebaõigelt valitud suure kiirusega teelt välja ja põhjustas kannatanu M M surma,

iab kohus, et kohtualuse Viktor

htineni puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta KarS § 74 lg. 2 ja 3 alusel tingimisi karistuse kandmisest. Seega pole karistuse eesmärkide täitmiseks muud võimalust kui reaalne vangistus ning maakohus peab vajalikuks karistada Viktor

htineni uute kuritegude ärahoidmiseks reaalse 6 7 vabaduskaotusliku karistusega. Arvestades liiklusalaste süütegude arvukust ja käesoleva rikkumisega kaasnenud rasket tagajärge peab maakohus üldpreventiivsel eesmärgil ja selleks, et mõjutada Viktor

htineni edaspidi hoiduma analoogsete süütegude toimepanemisest põhjendatuks karistada teda reaalse vangistusega seaduses sätestatud keskmise määra lähedal. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus otsustas: Süüdi mõista VIKTOR

HTINEN KarS § 422 lg.1 järgi ja karistada teda 3 (kolme) aastase vangistusega. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta VIKTOR

HTINENILT ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada otsuse jõustumisel, kohtuotsus pöörata täitmisele ja VIKTOR

HTINENI karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamiskohta saabumise aeg. Välja mõista Viktor

htinenilt (eluk. xxxx): - 127112.90 kr Kadila Põllumajanduse OÜ (a/arve nr. 221010335531 Swedbank) kasuks tsiviilhagi katteks; - 7285 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest; - 2920 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) DNA ekspertiisi eest; - 91.40 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest ja - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Asitõendid – Viktor

htineni särk ja DNA proovid ühes pakendis, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 27. augustil 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega Nooremreferent L.Sarnet I.Golubev I.Golubev 7