4-09-11150/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-09-11150 (2390.09.000794) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Kaupo Känd Väärteo asi Andi Reha väärtegu süüdistuses Asja läbivaatamise kuupäev
2. august 2009.a Menetlusalune isik Andi Reha – sündinud
3. jaanuaril
4. a *, *, * kodanik, IK 37001180269, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus Andi Reha süüdistuses KarS § 278 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. KarS § 278 järgi ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Juta Lepvalts on koostanud Andi Reha kohta väärteoprotokolli selles, et tema,
5. juunil 2009.a kell 16.41, tegi Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna Hiiumaa konstaablijaoskonnale teadvalt vale väljakutse, teatades et tema sõber S. K. on üle joonud ja lõi tooliga K. K.d. Kontrollimisel selgus, et sellist tegu pole toimunud ning kaine K. K. praadis kodus kala ning tooliga pole teda keegi löönud. Andi Reha põhjustas sellise teoga Hiiumaa konstaablijaoskonna patrulli mittevajaliku väljasõidu, pannes seega toime KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo. Andi Reha ennast väärteos süüdi ei tunnista. Ta viibis
6. juuni
7. a pärastlõunal O. T. kutsel *, kus elavad K. K., tema poeg S. K. ja viimase elukaaslane M. R.. Kõik tarvitasid koos alkoholi, mille käigus tekkis S K.l emaga tüli ja ta viskas ema suunas taburetiga. Andi Reha nägi kui K. K. sai taburetiga pihta ja M. R. lubas tal kutsuda politsei, mida Andi Reha ka telefonitsi tegi, sest tema arvates oli tegemist väga räige teoga. Politsei saabus umbes veerand tunni möödudes ning selleks ajaks olid ema ja poeg juba ära leppinud ning viimase elukaaslane ei soovinud kah end enam sellesse vahejuhtumisse segada. K. K. küll tunnistas, et poeg S. on kergesti ärrituv ning viskas taburetti, kuid mitte tema pihta. Samasuguseid ütlusi andis politseitöötajale ka M. R.. Pere ei tahtnud omavahelist tüli tunnistada ning politseinikud vormistasid Andi Rehale väärteoprotokolli vale väljakutse esitamise eest. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on Andi Rehaga aeg ajalt pahandusi olnud ja kuna ta oli ka alkoholi tarvitanud, siis arvaski politseipatrull, et küllap on tegu vale väljakutsega, sest K. K. eitas poja poolt tema taburetiga löömist ning mingeid nähtavaid vigastusi väidetaval kannatanul ei olnud. Kohtuväline menetleja aga möönab, et selline pojapoolne vägivald ema kallal võis K.de korteris siiski aset leida ja perevägivalda keeldutakse hiljem politseile üles tunnistamast. Andi Rehale võis aga tõesti tunduda, et asi on tõsine ning olukord vajab politsei sekkumist. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et käesolevas asjas tuleb menetlus Andi Reha süüdistuses KarS § 278 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohtus ei ole tõendamist leidnud, et Andi Reha oleks
8. juunil
9. a teinud politseile teadvalt vale väljakutse. Sellel õhtupoolikul toimus * korteris jooming, milles osalesid korteriperenaine K. K., tema poeg S. K., viimase elukaaslane M. R. ja samuti Andi Reha ning O. T.. Joomingu käigus S. K. ärritus ning viskas köögis taburetiga. Andi Reha nägi, et taburet tabas K. K.d. Tema arvates oli tegu jõhkra teoga ning ta helistas politseisse, et see kohale tuleks ja vägivalla lõpetaks. Tema arvates oli väljakutse igati põhjendatud ja vajalik intsidendi lõpetamiseks. Politsei saabumise ajaks olid aga ema ja poeg leppida jõudnud ning arusaadavalt ema poega politsei kuuldes ei süüdistanud. Mõlemad tunnistasid küll S. K. ärritunud olekut, kuid mitte ema taburetiga viskamist või löömist. Seda ei tunnistanud enam ka M. R., kes S. K. elukaaslasena oli samuti perevägivalla mahavaikimisest huvitatud. Käesolevas asjas ei soovinud K. ja S. K. perevägivalda avalikustada, mis on täiesti tüüpiline peresiseste konfliktide puhul. Pealegi on veri paksem kui vesi. Andi Reha oli joomingule ilmunud kõrvalseisja O. T. kutsel ning segas ennast peretülli mittesoovitava isikuna. Seetõttu jäi politseile mulje, et tegu võib olla vale väljakutsega ning politseipatrulli kohalesõit ei olnud õigustatud. Kohtu hinnangul käitus Andi Reha siiski õigesti, sest kaaskodanikud pole mitte ainult õigustatud vaid ka kohustatud reageerima igasugusele, sealhulgas ka perevägivallale. Muidu polegi võimalik vägivallale vastu astuda. See, et K.de korteris mingi vägivallaakt
10. juunil
11. a aset leidis, on kohtu arvates kindlaks tehtud. Seetõttu toimis Andi Reha, vähemalt enda veendumusel, õiguspäraselt ja kodanikukohust täites ning teadvalt politseile valeväljakutset ei esitanud. Õnn, et intsident siiski juba enne politsei kohalejõudmist lõppes. Kohtul ei ole seekord alust kahelda Andi Reha sõnades, et ta püüdis tõemeeli õigusrikkumist takistada, teatades sellest politseile ja pole tema süü, et pere ema ja poja vahelist intsidenti politseipatrullile tunnistada ei tahtnud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, lõpetab maakohus menetluse Andi Reha süüdistuses KarS § 278 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik