Obsah (8)

§ 386§ 22§ 345§ 344§ 16§ 64§ 49§ 389

1-04-26 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 04-26 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikm

§ 386lg.1 ja § 345 lg.1 järgi; Anti Rand süüdistuses Kr

K § 186 ;

§ 22

lg.3 ja § 345 lg.1 ning

§ 22lg.3 ja § 386 lg.1 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. märtsi 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja ringkonnaprokurör Andrei Voronin Prokurör Andrei Voronin Süüdistatav Marek- Sten Läst, ik. 37304010303, eluk. Xx xxxx xxxxxxxx, xxxxx-xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, tõkendiks elukohast lahkumise keeld ; Anti Rand, ik. 36909230315, eluk. Xxxxxxxx xx xx-x, xxxxxxx, tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaadid Raivo Bergson ja Alar Neiland RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu
3. märtsi 2009.a. otsus Marek- Sten Lästi ja Anti Ranna /( Rand ) suhtes jätta muutmata ning esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Eesti Vabariigilt mõista välja Marek-Sten Lästi kasuks valitud kaitsjale makstud tasu hüvitisena 109 460 ( ükssada üheksa tuhat nelisada kuuskümmend ) krooni.
5. Ekspertiiside tegemisega seotud kulud, kokku 24 840 ( kakskümmend neli tuhat kaheksasada nelikümmend ) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
6. juunil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Kohtuotsuse peale menetluskulude väljamõistmises osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
7. märtsi 2009.a. otsusega mõisteti õigeks: Marek - Sten Lästi süüdistuses KrK § 166 lg.2; KrK § 186;

§ 345

lg.1 ja

§ 386lg.1 järgi ning Anti Rand süüdistustes Kr

K § 186;

§ 22

lg.3 ja § 345 lg.1 ning

§ 22lg.3 ja § 386 lg. 1järgi. Maksu-ja Tolliameti tsiviilhagi jäeti Kr

MS § 310 lg.2 alusel läbi vaatamata. Riikliku süüdistus esindanud prokurör maakohtus loobus M.-S. Lästi süüdistamisest KrK § 166 järgi. M.-S. Läst oli süüdistatavana kohtu all antud: KrK § 186 järgi selles, et tema, eesmärgiga tõendada vedelkütuse soetamist, selle kauba eest maksmist ja käibemaksu tasumist, 2001.a. septembris-oktoobris võltsis AS G. nimel diislikütuse müügi kohta OÜ-le B. esitatud arved ning arvete tasumist kinnitavad kviitungid, allkirjastades dokumendid T. J. nimel; 2002.a. 1.-

1. aprillini 2002.a. võltsis AS T. nimel diislikütuse müügi kohta OÜ-le B. esitatud arved ning arvete tasumist kinnitavad kviitungid, allkirjastades dokumendid B. E. nimel; 5.juunist -
2. augustini 2002.a. võltsis OÜ N. K. nimel diislikütuse müügi kohta OÜ-le B. esitatud arved ning arvete tasumist kinnitavad kviitungid, allkirjastades need tundmatu isiku nimel.

§ 345järgi süüdistati M.-S.

Lästi selle, et tema, eesmärgiga tõendada äriühingu poolt soetatud kütuse eest kassast sularaha väljamaksmist ja vähendada OÜ B. käibemaksu tasumise kohustusest, kasutas Harju Maksuameti poolt 5. detsembril 2002.a. koostatud revisjoni vaheakti nr.4-04/162, lisades sinna võltsitud dokumente: OÜ V.; AS Z., OÜ T. K.; OÜ M. K.; OÜ P. G.; AS G.; AS T.; OÜ N. K. arveid ja kviitungeid ning andis N. A. ja L. A. korralduse võltsitud dokumentide esitamiseks Harju Maksuametile.

§ 386lg.1 järgi süüdistati M.-S.

Lästi selle, et tema, olles Äriseadustiku § 180 lg.1 ja 183 kohaselt OÜ-s B. haldamis-, juhtimis-, järelevalve- ja varaliste väärtuste liikumist korraldav isik, esitas tahtlikult Harju Maksuametile valeandmeid OÜ B. 2001.a. aprilli – detsembri kuude ja 2002 .a. jaanuari – augusti kuude käibedeklaratsioonides, näidates võltsitud dokumentide alusel vedelkütuse soetamisel tasutud käibemaksuna 11 028 148 kr. suurust summat, vähendades sellega OÜ B. käibemaksukohustus ja jättes nimetatud summa riigieelarvesse kandmata. Samuti esitas süüdistatav M.-S. Lästi Harju Maksuametile 2001.a. aprillis kuni detsembri kuuni ja 2002.a. jaanuaris kuni augusti kuuni valeandmeid OÜ B. tulu - ja sotsiaalmaksude kohta, jättes ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu 25 368 110 kr. 2001.a. aprillist – detsembri kuuni ja 2002.a. jaanuarist- augusti kuuni on võltsitud arvete ja kassadokumentide alusel OÜ B. kassat süüdistatavale M.-S. Lästile tehtud sularaha väljamakseid kokku 72 201 546 kr. suuruses summas ning sellelt ettevõtlusega mitteseotud kulult on jäänud deklareerimata ja tasumata tulumaks, kogusummas 36 396 258 kr. Anti Rannale ( Rand ) oli KrK § 186 järgi esitatud süüdistus selles, et tema, eesmärgiga tõendada vedelkütuse müümist OÜ-le B., kütuse eest tasumist koos käibemaksuga, võltsis: OÜ V. nimel 2001.a. aprilli, mai ja juuni kuude arved ning tasumist kinnitavad kviitungid, kirjutades dokumentidele alla M. M. või K. S.; OÜ M. K. nimel 2002.a. mai, juuni, juuli, augusti kuude arved ning tasumist kinnitavad kviitungid, jäljendades neil dokumentidel J. S. allkirja; OÜ P. G. nimel 2.kuni 23. jaanuarini 2002.a. arved ja tasumist kinnitavad kviitungid; AS T. nimel 16. kuni 31. jaanuarini 2001.a. arved ja tasumist kinnitavad kviitungid, kirjutades dokumentidele alla B. E..

§ 22lg.3 ja § 345 lg.1 järgi tunnistati A.

Rand süüdi selles, et OÜ V., OÜ M. K.; OÜ P. G., AS T. nimel arveid ja nende tasumist kinnitavate kviitungite võltsimisega aitas kaas süüdistatava M.-S. Lästi poolt nende dokumentide kasutamisele OÜ B. raamatupidamises ning Harju Maksuametis, tõendamaks vedelkütuse soetamist, selle eest maksmiseks OÜ B. kassast sularaha väljavõtmist ja käibemaksu tasumist, millega OÜ B. vabanes nendelt tehingutelt käibemaksu tasumise kohustusest.

§ 22lg.3 ja § 386 lg.1 järgi tunnistati A.

Rand süüdi selles, et tema võltsides OÜ V., OÜ M. K.; OÜ P. G., AS T. arveid ja tasumist kinnitavaid kviitungeid, eesmärgiga kasutada neid dokumente OÜ B. raamatupidamises tõendamaks vedelkütuse soetamist ja käibemaksu tasumist, millega aitas kaasa süüdistatava M.-S. Lästi poolt 2001.a. aprillist kuni juuni kuuni ja 2002.a. jaanuari kuu ning maist kuni augusti kuuni Harju Maksuametile esitatud OÜ B. käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi käibemaksuna laekumata 4 223 515 kr. suurune summa. Samuti aitas süüdistatav A. Rand eelpool nimetatud arvete ja kviitungite võltsimisega kaasa süüdistatava M.-S. Lästi poolt maksuhaldurile 2001.a. aprillist kuni juuni kuuni ja 2002.a. jaanuari kuu ning maist kuni augusti kuuni OÜ B. maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 9 753 042 kr. suuruse tulumaksu deklareerimata jätmisele. Samuti aitas süüdistatav A. Rand 2001.a. aprillist kuni juuni kuuni ning 2002.a. jaanuari kuus ja maist kuni augusti kuuni OÜ V., OÜ M. K., OÜ P. G., AS T. arvete ja nende tasumist kinnitavate kviitungite võltsimisega kaasa OÜ B. kassast 27 687 491 kr. ja 75 sendi suuruses summas ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemisele sularahas aruandvale süüdistatavale M.-S. Lästile, mille tulemusena jäi OÜ B. nimel deklareerimata ja maksmata 9 753 042 kr. suurune tulumaks ning süüdistataval M.-S. Lästil jäi tasumata makse kokku 13 976 557 kr. suuruses summas. Maakohtu otsusega süüdistatav M.-S. Lästi mõisteti KrMS § 301 korras õigeks süüdistuses KrK § 166 lg.2 järgi. Maakohtu otsuse kohaselt on süüdistatavatele M.-S- Lästile ja A. Rannale ( Rand ) KrK § 186 järgi inkrimineeritud süüteokoosseis kattuv

§ 344lg.1 kirjeldatud süüteokoosseisuga ning tegu kehtiva õiguse järgi karistatav.

Maakohut hinnangul ei ole kohtualuste süüdi kinnitavate teiste tõendite puudumisel ekspertiisiaktis DK-0144-07/2929 ( XI kd., tl.45-59 ) antud tõenäoline ekspertarvamus, piisav M.-S. Lästi ja A. Ranna suhtes KrK § 186 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Maakohtus ülekuulatud eksperdi T. A. ütluse kohaselt jääb tõenäolise ekspertarvamuse puhul vähemalt 30 % -ne võimalus, et ekspertarvamus ei kajasta objektiivset tõde. Kuna puudusid teised tõendid, mis ekspertarvamust toetaksid, tõlgendas kohus kõrvaldamata kahtluse süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna kasuks ning mõistis nad süüdistuses loetletud dokumentide kasutamise eesmärgil võltsimises õigeks. Samuti puuduvad tõendid, et dokumente oleksid võltsinud OÜ-le B. raamatupidamisteenust osutanud tunnistaja N. A., OÜ-le B. veoteenust osutanud R. Z.. Kohtus ülekuulatud tunnistajate U. V., J. R., E. N., Ü. I., M. T., E. K. ( K. ), I. N., A. Z., L. V., I. R., O. V. ütluste põhjal luges maakohus tõendatuks, et AS V., AS Z., OÜ T. K., OÜ M. K., OÜ P. G., AS G., AS T., OÜ N. K. ei müünud ajavahemikul 2001.a. aprillist kuni 2002.a augustini OÜ-le B. vedelkütust. Samas puuduvad kriminaalasjas tõendid, et OÜ B. dokumentides kajastatud kogustes vedelkütust ka tegelikult ei ostnud või, et süüdistatav M.-S. Läst teadlikult ostis hulgi vedelkütust isikutelt, kes ei olnud kütuse müümist kajastavatele dokumentidele kantud äriühingute tegelikud esindajad. Süüdistuses pole seatud kahtluse alla OÜ B. pool väljamüüdud kütuse koguseid. Tunnistaja N. A. ütlused tõendavad, et temal oli jooksev ülevaade OÜ B. kütuse sisseostmist ja väljamüüki kajastavate dokumentide üle ning nende põhjal olid sisseostetud ja edasimüüdud kütusekogused võrdsetes suurusjärkudes. Nimetatud asjaoludel asus maakohus seisukohale, et OÜ-le B. on tegelikult vedelkütust müüdud, näidates kütuse müüjaks arvetel ja kviitungitel osundatud äriühinguid ja kasutades tegelikult olemasolevate äriühingute blankette ja pitsateid või neile sarnanevaid blankette ja pitsateid. Lugedes ajavahemikul 2001.a. aprillist kuni 2002.a. augustini vaidluse all olevad OÜ B. tehingud vedelkütusega sooritatuks võltsitud arvete ja makseid kinnitavate kviitungite alusel, asus maakohus seisukohale, et süüdistatava M.-S. Lästi poolt maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides esines valeandmeid. Ainuüksi asjaolust, et süüdistatav M.-S. Lästi oli OÜ B. juhatuse liikmena kohustatud äriühingu raamatupidamist korraldama ja maksuhaldurile deklaratsioone esitama, ei saa järeldada, et süüdistatav M.-S. Lästi oli tegelikult teadlik maksuhaldurile esitatud dokumentide võltsitusest. Vaidlust pole asjaolus, et AS V., AS Z., OÜ T. K., OÜ M. K., OÜ P. G., AS G., AS T. OÜ N. K. oli vedelkütuse käitlemisega tegelevad ja käibemaksukohustuslikud äriühingud. Kummutatud pole süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna ütlused, et nad kontrollisid krediidiinfo andmebaasist kütust müüvate äriühingute tegelikku olemasolu ja käibemaksukohuslust. Süüdistatavate ütluste kohaselt oli aastatel 2001-2001 vedelkütuse ostmise ja müümise vahendamine isiklike tutvuste ja usaldussuhete alusel tavapärane äritegevus. Kriminaalasja arutamisel pole selgunud ega ole süüdistaja esitanud faktilisi asjaolusid, mille tõttu pidanuks süüdistatavad kauba vastuvõtmisel ja käibe raamatupidamises kajastamisel kasutusele võtma veel täiendavaid kontrollabinõusid või täiendavalt kahtlustama müügidokumentide ehtust ja ostu-müügitehingus osalenud isikute esindusõigust. Maakohtu hinnangul tegutses süüdistatav M.-S. Lästi OÜ B. nimel vedelkütust ostes heas usus ja tavapärast hoolsust üles näidates kui eeldas, et arvetel kauba müüjana märgitud isikud on ka kauba tegelikud müüjad. Seetõttu on välistatud, et süüdistatav M.-S. Lästi esitas maksuhaldurile kavatsetult tehingute kohta valeandmeid kajastavaid dokumente ning tõendatud pole süüdistatava M.-S. Lästi teos

§ 386lg.1 sätestatud süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse esinemine.

Maakohus leidis, et on tõendatud süüdistatava M.-S. Lästi poolt Harju Maksuameti 5. detsembri 2002.a. revisjoni vaheakti nr.4-04/162 lisades nr. 1-8 loetletud võltsitud dokumentide kajastamine OÜ B. raamatupidamises ja sellest tulenenud äriühingu maksukohustuse vähenemine ning raamatupidamisteenust osutanud OÜ L. C. töötajatele N. A.le ja L. A. korralduse andmine nende dokumentide esitamiseks Harju Maksuametile. Kuid tõendatud ei ole, et nende dokumentide raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides kajastamise ajal oli süüdistatav M.-S. Lästi teadlik nende võltsitusest. Seetõttu on kavatsetus välistatud, s.t. et süüdistatav M.-S. Läst ei saanud objektiivsete asjaolude tõttu seada eesmärgiks või ette kujutada, et dokumentide abil luuakse vaid mulje OÜ B. nimel tasumisele kuuluva käibemaksus mahaarvamiste õigsusest ja esitatud arvete eest tasumiseks OÜ B. kassast sularaha väljamaksmiseks. Maakohtu seisukohalt pole süüdistatava M.-S. Lästi teos tõendatud

§ 345

lg.1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

§ 22

lg.3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule, õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Seega saab isiku mõista süüdi kuriteole kaasaaitajana kui ta on võtnud osa õigusvastasest teost ning nii osavõtutegu kui põhitegu on tahtlikult toime pandud. Kuivõrd osavõtt on täideviimise suhtes aksessoorne, siis olukorras, kus süüdistatava M._S. Lästi poolt

§ 345

lg.1 ja § 386 lg.1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemine pole tõendamist leidnud, tuleb süüdistatava A. Rand samuti õigeks mõista süüdistustes

§ 22

lg.3 ja § 341 lg.1 ning

§ 22lg.3 ja § 386 lg.1 järgi.

Süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna kõigis süüdistustes õigeksmõistva otsuse tegemise tõttu jäeti KrMS 310 lg.2 alusel Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi läbi vaatamata. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Prokuröri apellatsioonis ei vaidlustata maakohtu otsust süüdistatava M.-S. Lästi KrK § 166 lg.2 järgi õigeksmõistmise osas, külla aga muus osas materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu, seoses faktilistest asjaoludest ebaõigete järelduste tegemise ja kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et dokumentide võltsimine süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna ( Rand ) poolt on tõendamata ning see asjaolu ei võimalda neid isikuid süüdi mõista. Arvestades dokumentide võltsimise küsimuse osatähtust asja õigeks otsustamiseks on apellandile arusaamatu , millistel kaalutlustel maakohus jättis otsuses

1. juuli 2003.a. ekspertiisiakti tõendina käsitlemata. Kaaluka tõendi hindamata jätmine võis tingida põhjendamatu kohtuotsuse tegemise ning on vaadeldav KrMS § 339 lg.1 p.7 sätestatud rikkumisena.
2. juuli 2007.a. ekspertiisiaktis antud arvamust on maakohus käsitlenud ühe tõendina. Apellandi arvates on nimetatud ekspertiisiaktis kui teistes tõendites toodud erinevaid faktilisi asjaolusid, millele tuleb hinnang anda kogumis. Riigikohtu otsuses nr.3-1-112-07 on selgitatud, et otseste tõendite puudumine iseenesest ei tähenda kahtluste olemasolu, mida tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. Pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Maakohus jättis süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna poolt dokumentide võltsimise tõenäosuse hindamisel arvesse võtmata, et tegemist on erinevate objektidega, millede puhul erinevate isikute allkirjade kokkulangevuse tõenäosus on kaduv väike. 18.juuli 2007.a. ekspertiisiaktis antud arvamused „tõenäoline“ ja „võib olla kirjutajaks „ kattuvad süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna poolt omaksvõetud tööjaotusega OÜ-s B.. Valdavalt tegeles kütuse ostmisega süüdistatav A. Rand ja mõningate ettevõtetega süüdistatav M.-S. Lästi. Tunnistaja N. A. kinnitas, et süüdistatava M.-S. Lästi palvel koostas ta osa arveid ise. OÜ B. raamatupidamises kajatatud neli AS-i T. arvet oli võltsinud R. Z., kelle suhtes KrMS § 202 alusel menetlus lõpetati. Apellandi hinnangul tõendavad need asjaolud, et teiste ettevõtete nimel arvete koostamine ei olnud OÜ-s B. keelatud tegevuseks. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendatud pole süüdistatava M.-S. Lästi tahtlus maksupettuse toimepanemiseks. Apellandi hinnangul tõendab OÜ-s B. toimunud massiline raamatupidamise dokumentide võltsimine ja aruandluses kajastamine maksukoormuse vähendamise soovi. Maksuameti revisjoni aktis põhjal soetas OÜ B. kütust erinevatelt ettevõtetelt ja arveldas pangaülekannetega kui sularahas. Sularahas oli arveldatud võltsitud dokumentide alusel. Eluliselt pole usutav süüdistatavate heauskne eksitus seitsme kütusemüüja esitatud arvete suhtes, kes kuude ja aastate kaupa tarnisid OÜ-le B. suurtes kogustes vedelkütust. Usaldusväärne pole väide, et süüdistatav M.-S. Läst sai äriühingu majandustegevusest ülevaate tasuta töötava raamatupidaja abil. Süüdistatav on kohtus tunnistanud, et kütust müünud isikud, kellega arveldati sularahas, ei olnud ettevõtete volitatud isikud. See asjaolu ei andnud süüdistataval alust arvata, et OÜ-l B. tekkis käibemaksu mahaarvamise õigus. Maksupettuse puhul tuleb tõendada tahtlus

§ 16lg.-s 2 sätestatud kavatsetuse vormis.

Apellandi väitel on süüdistatava M.-S. Lästi tahtluse tuvastamiseks olemas kaudsed tõendid. Maakohus on tahtluse tuvastamisel keskendunud süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna ning tunnistaja N. A. ütlustele. Maakohus on neist tõenditest järeldanud, et süüdistatav M.-S. Läst on lihtsameelne, tema arusaamad äritegevusest naiivsed ja tuvastatud pole tegutsemist maksukoormuse vähendamise eesmärgil. Apellant avaldab kahtlust, kas isiku subjektiivse arusaama sügavus on täpselt mõõdetav. Tegutsedes ettevõtte juhina olid süüdistatava M.-S. Lästi pädevuses kõik osaühingu majandustegevusega seotud küsimused. Süüdistatav M-S. Läst oli teovõimeline isik ning puuduvad asjaolud, mis takistanuks tal omamast ülevaadet äriühingu majandustegevusest. Süüdistatav M.-S. Läst on ütlustes kinnitanud, et vedelkütust osteti ettevõtetega mitte seotud isikute käest. Võltsimise välistamine ei anna alust rääkida süü puudumisest. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist: süüdistatava M.-S. Lästi KrK § 186 ;

§ 345

lg.1 ja

§ 386lg.1 järgi õigeksmõistmise osas; süüdistatava A. Ranna ( Rand ) Kr

K § 186 ;

§ 22

lg.3 ja § 345b lg.1 ning

§ 22lg.3 ja § 386 lg.1 järgi õigeksmõistmise osas.

Uue kohtuotsusega ( prokuröri süüdistuskõne 3. märtsi 2009.a.kohtuistungil XI kd., tl.241242 ) tunnistada süüdi: M.-S. Läst KrK § 186 järgi ja karistada 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 345lg.1 järgi ja karistada 1 a.

pikkuse vangistusega;

§ 386lg.1 järgi ja karistada 2 a.

pikkuse vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõistab lõplikuks karistuseks 2 a.

pikkune vangistus ning

§ 49alusel keelata M.-S. Lästil juhtival ja materiaalselt vastutaval ametikohal töötamine 3 aastaks; A. Rand Kr

K § 186 järgi ja karistada 3 kuu pikkuse vangistusega;

§22lg.3 ja § 345 lg.

1 järgi ning karistada 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 22lg.3 ja § 386 lg.1 järgi ja karistada 1 a.

pikkuse vangistusega.

§ 64lg.1 alusel mõistab lõplikuks karistuseks 1 a.

pikkune vangistus ning

§ 49

alusel keelata Anti Rannal ( Rand ) juhtival ja materiaalselt vastutaval ametikohal töötamine 1 aastaks ja 6 kuuks. Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas apellatsiooni täies ulatuses ning taotles selle rahuldamist. Süüdistatavad M.-S. Lästi ja A. Rand ning nende kaitsjad vaidlesid apellatsioonile vastu ning taotlesid maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on põhjendatus ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et alates 24. jaanuarist 2007.a. on

§ 386sätestatud süütekoosseis tunnistatud kehtetuks.

Maksuhaldurile valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil on kehtiva õiguse kohaselt karistatav

§ 389-1 järgi.

Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu poleks maakohus kõikki kohtus uuritud tõendeid kogumis hinnanud ja jätnud tähelepanuta Maksupettuse Uurimise Keskuse Põhja osakonna inspektori Nadežda Mägi määruse alusel ekspert - kriminalisti Sergei Judini poolt

1. juulil 2003.a. Pärnus tehtud ekspertiisiakti ( VI kd. tl. 146-208). Harju Maakohtu
2. oktoobri 2008.a. istungi protokollist ( X kd., tl.188-191 ) nähtub, et kohtuistungil avaldati ja uuriti muude kirjalike tõendite kõrval kriminaaltoimiku VI köites lehekülgi 146-208 hõlmavat
3. juuli 2003.a. ekspertiisiakti. Harju Maakohtu 30.märtsi 2009.a. otsuse põhiosas ( XI kd., tl.296 ) on kohtus uuritud teiste kirjalike tõendite kõrval märgitud eelnimetatud ekspertiisiakt samuti ka 18.juulil 2007.a. koostatud kordusekspertiisi akt nr.Dk-0144-07/
4. Harju Maakohtu
5. aprilli 2005.a. istungi ( IX kd., tl.122) ja
6. jaanuari 2006.a. istungi ( X kd., tl.23 ) protokollidest nähtub, et kohtuliku uurimise käigus on kaitsjatel tekkinud kahtlus
7. juulil 2003.a. koostatud ekspertiisiaktis arvamuse andnud eksperdi erialases pädevuses ning maakohtule oli esitatud taotlused korduseekspertiisi määramiseks. Maakohus, kuulanud ära riikliku süüdistust esindanud prokuröri A. Voronini arvamuse, jättis kordusekspertiisi läbiviimise taotluse rahuldamata. Kriminaalasja uuel arutamisel Harju Maakohtu teises kohtukoosseisus, esitasid kaitsjad taotluse 11.juuli 2003.a. ekspertiisiaktiakti koostanud eksperdi kohtusse kutsumiseks või selle ekspertiisiakti järgi uurimisesemeks olnud kirjalike dokumentide ja võrdlusmaterjalide põhjal kordusekspertiisi tegemiseks riiklikus ekspertiisiasutuses töötava akrediteeritud eksperdi poolt ( XI kd., tl.6, 20 ). Harju Maakohtu
8. aprilli 2007.a. protokollist nähtub, et 11.juulil 2003.a. ekspertiisiakti koostanud ekspert S. Judin on Eestis lahkunud ja tema kohtusse kutsumine pole võimalik. Riikliku süüdistust esindav prokurör A. Voronin ei vaielnud vastu kordusekspertiis läbiviimisele ja kohus andis kaitsjatele aja eksperdile küsimuste esitamiseks.
9. mai 2007.a. istungil Harju Maakohus vaatas kaitsjate poolt eksperdile esitatavad küsimused läbi ning
10. mail 2007.a. tegi kirjaliku määruse korduva käekirjaekspertiisi tegemiseks Eesti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdi poolt ( XI kd., tl. 35, 37-40 ). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist olukorraga, kus kohtumenetluse pooltel ja kohtul oli tekkinud kahtlus 11.juulil 2003.a. ekspertiisiakti koostanud asjatundja erialases pädevuses ja eksperdiarvamuse usaldusväärsuses, mida polnud võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvalda. Eksperdiarvamuse kui tõendi usaldusväärus on ekspertiisi tegemisel kriminaalmenetlusõiguse regulatsioonide järgimise kõrval vaieldamatult seotud eksperdi erialase asjatundlikkusega ja objektiivsusega. Riiklikus ekspertiisiasutuses on see kontrollitud ja tagatud erialase akrediteerimisega. Seetõttu oli maakohtu otsustus, olukorras kus
11. juulil 2003.a. ekspertiisiakti koostanud asjatundja erialast pädevust polnud kohtul võimalik välja selgitada, kordusekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses tegemiseks igati põhjendatud ja seaduslik. Kordusekspertiisi määrusest ja
12. juulil 2007.a. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertide Tiina Armi ja Galina Rosina koostatud ekspertiisiaktist nr.DK-0144-07/2929 nähtub, et kordusekspertiisi tegemisele olid uurimisobjektideks samad kirjalikud dokumendid ja võrdlusmaterjalid, millised olid antud
13. juulil 2003.a. ekspertiisiakti koostanud ja eksperdiarvamuse andnud asjatundja S. Judini käsutusse. Esimese astme kohtus ja ringkonnakohtu puudub kohtumenetluse poolte vahel vaidlus selles, et esmase - ja kordusekspertiisi uurimisobjekt ning eksperdi käsutusse antud uurimismaterjalid on samased. Kohtuekspertiis ja Kriminalistika Keskuse ekspertide asjatundlikust ega ekspertiisiaktis nr. DK-0144-07/ 2929 antud arvamuse usaldusväärust tõendina pole kohus ega kohtumenetluse pooled kahtluse alla seadnud. Seetõttu on maakohus seda eksperdiarvamust teiste tõendite kogumis hinnanud ja oma järeldused kohtuotsuse põhiosas esitanud. Apellatsiooni väide selle kohta, et riiklikku süüdistust esindanud prokurör taotles maakohtu
14. oktoobri 2008.a. istungil 11.juulil 2003.a. koostatud ekspertiisiakti avaldamist ja kohus ekspertiisiakti lõpus kirjeldatud eksperdiarvamuse avaldas, ei kõrvalda menetlusosalistel ja kohtul esinenud kahtlust ekspertiisiakti koostanud ja arvamuse andnud asjatundja pädevuses ja objektiivsuses ega võta maakohtult tõendite hindamise vabadust ning seo kohut prokuröri arvamusega tõenduseseme asjaolude tuvastamiseks ja kohtualuste süüküsimuse otsustamiseks hinnatavate tõendite kogumi osas. Kohtumenetluste poolte nõustumine kordusekspertiisi tegemisega ekspert S. Judini asjatundlikkuse ja objektiivsuse kohta tekkinud kõrvaldamata jäänud kahtluse tõttu, tähendab ringkonnakohtu hinnangul vaidluse puudumist selles, et
15. juulil 2003.a. koostatud ekspertiisiaktis antud arvamus pole usaldusväärne tõend. Tõenduseseme asjaoludes eriteadmisi vajava küsimuse lahendamiseks oli maakohtu poolt määratud kordusekspertiis ning kordusekspertiisil 17.juulil 2007.a. koostatud ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamus asus loogiliselt varasema, s.t. 11.juuli 2003.a. eksperdiarvamuse asemele. Maakohtul puudus igasugune vajadus ja otstarve kõrvaldamata kahtluse alla seatud 11.juuli 2003.a. ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamuse tõendina jätkuvaks analüüsimiseks ja hindamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, mille kohaselt ekspertiisiaktides sisalduvad erinevad faktilised asjaolud kuuluvad hindamisele teiste tõendite kogumis. Ekspertiisiakti puhul ei oma tõenduslikku tähendust mitte selle põhiosas ( uurimuslikus osas ) kirjeldatud faktilised asjaolud, vaid ekspertiisiakti lõpposas sõnastatud eksperdi arvamus. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel tugineda vaid eksperdiarvamusele, nii nagu see on sätestatud KrMS § 63 lg. 1-s. Ringkonnakohus on seisukohal, et eksperdi poolt arvamuse andmine, mis kasutusele võetud hindamisskaala järgi kvalifitseerub tõenäoliseks on iseenesest vastuolus eksperdi kriminaalmenetlusse kaasamise olemusega. Oletuslikke järeldusi võib iga menetlusosaline, s.h. kohus teha iseseisvalt ilma asjatundja abita. Olukorras kus teaduse arengutase, eksperdi teadmiste ja oskuste pagas või ekspertiisiks esitatud uurimisobjekti iseloom või uurimismaterjali vähesus ei võimalda eksperdil teha kategoorilist järeldust ( anda arvamust ), tuleks seda põhjendada ja eksperdiarvamuses ka väljendada. Tõenäoline eksperdiarvamus ei kinnita ega lükka midagi ümber ning vaid süvendab menetlusosaliste ja kohtu kahtlustusi, millele aga kohus süüdimõistvat kohtuotsust rajada ei saa. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega selles, et eksperdiarvamuse ega muude kohtus vahetult uuritud tõenditega pole tõsikindlat tõendatud süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna poolt KrK § 186 järgi kvalifitseeritud dokumentide - arvete ja tasumist kinnitavate maksekviitungite - võltsimine. Vaidlustades maakohtu otsust süüdistatava M.-S. Lästi võltsitud dokumenti kasutamises ja maksude väärarvutamises ning süüdistatava A. Ranna nende süütegude toimepanemisele kaasaaitamise süüdistustes õigeksmõistmise osas süüteokoosseisude subjektiivse tunnuse tõendamatuse tõttu, on prokurör oma apellatsioonis esitanud ainuüksi omapoolseid hinnanguid. Apellatsioonis pole osundanud konkreetsetele tõenditele, millised maakohus on kohtuistungil uurimata või tõendite kogumis hindamata jätnud ja mis võivad ringkonnakohtus kontrollituna ja teiste tõendite kogumis hinnatuna, seada kahtluse alla esimese astme kohtu järelduste õigsuse. Ainuüksi apellandi paljasõnaline mittenõustumine maakohtus vahetult uuritud tõendite kogumil põhinevate kohtu järeldustega ja õiguslike hinnangutega ei ole kohtuotsuse muutmise alusena arvestatav. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust ei pea vajalikuks nende asjaolude kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
16. märtsi 2009.a. otsuse Marek- Sten Lästi ja Anti Ranna ( Rand ) suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil esitas advokaat R. Bergson taotluse süüdistatava M.-S. Lästi poolt valitud kaitsjale kriminaalasja kohtueelsel menetlusele ja arutamisel maa - ja ringkonnakohtus makstud tasu hüvitamise kohta. Õigusabi kulude väljamõistmise taotluse ja sellele Advokaadibüroo A. Kunila& Ko arvete ning kassakviitungite kohaselt on süüdistatav M.-S. Lästi sõlmitud lepingu järgi advokaadibüroole tasunud : 11.novembril 2002.a. 45 000 kr.;
17. veebruaril 2004.a. 35 400 kr.;
18. veebruaril 11 800 kr.;
19. märtsil 2009.a. esitatud arve järgi tuleb süüdistataval M.-S- Lästil kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus maksta valitud kaitsjale tasu 59 000 kr. ja
20. mail 2009.a. esitatud arve järgi kuulub tasumisele õigusabi eest apellatsioonimenetluses veel 8260 kr.. Maksupettuse Uurimise Keskuse Põhja osakonnas alustati kriminaalasja nr. 02934000065 ( kohtute infosüsteemis nr. 1-04-26 ) menetlust
21. novembril 2002.a. ning enne seda kuupäeva ei saanud advokaat R. Bergson täita valitud kaitsjana M.-S. Lästi kaitseülesannet käesolevas kriminaalasjas. Seega ei saa süüdistatava M.-S. Lästi poolt Advokaadibüroo A. Kunila & Ko kontole enne kriminaalasja menetluse alustamist
22. novembril 2002.a. makstud 45 000 kr. suurune summa olla tasutud advokaat R. Bergsoni poolt kaitseülesande täitmisel osutatud õigusabi teenuse eest ega arvatud käesoleva kriminaalasja menetluskulu hulka. Seetõttu tuleb lugeda süüdistatava M.-S. Lästi poolt, alates
23. novembrist 2002.a. kuni 2009.a.-ni väldanud kriminaalasja nr. 1-04-26 menetluse kestel, valitud kaitsjale põhjendatult makstud tasu suuruseks 109 460 kr. ( koos käibemaksuga ). Advokaat A. Neiland ega süüdistatav A. Rand valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlust ringkonnakohtule ei esitanud. Harju Maakohtu
24. märtsi 2009.a. otsusega mõisteti M.-S. Lästi ja A. Rand neile esitatud süüdistustes õigeks ning Tallinna Ringkonnakohtu
25. juuni 2009.a. otsusega jäeti õigeksmõistev kohtuotsus muutmata. Kohtuliku arutamise käigus pole tuvastatud süüdistatavate M.-S. Lästi ja A. Ranna poolt neile pandud kohustuste süülist täitmata jätmist või eneserõõna. KrMS § 181 lg.1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral KrMS § 175 lg.-s 1 loetletud menetluskulud, s.h. valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, riik. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatava M.-S. Lästi poolt ligi seitse aastat väldanud kriminaalasja kohtueelese ja kohtuliku menetluse kestel valitud kaitsjale makstud 109 460 krooni suurune tasu proportsionaalne tegelikult kaitseülesande täitmisele kulunud töömahuga ja mõistliku suurusega ning juhindudes KrMS § 189 lg.2,3 tuleb see summa M.-S. Lästi kasuks välja mõista Eesti riigilt. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel tehtud käekirjaekspertiisi ja maakohtus määratud kordusekspertiisi kulud - 17 280 krooni ( VI kd., tl.209 ) ja 7560 kr. ( XI kd., tl. 58 ) - jäävad riigi kanda. I. AMANN I. KESKÜLA J. PAAP