ja § 275 järgi käskmenetluses Süüdistatav RAIVO EIERT, isikukood 35908025216, elukoht: xxxx, töökoht xxxx lukksepp, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.03.1996 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 2 a 6 k vabadusekaotusega tingimisi 3 a katseajaga, 2) 02.12.1998 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 1842 lg 1 järgi rahatrahviga 3600 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada RAIVO EIERT
4920 (neli tuhat üheksasada kakskümmend) krooni. Süüdi tunnistada RAIVO EIERT
3280 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni.
lg 1 alusel mõista RAIVO EIERT’i liitkaristuseks, lugedes üksikkaristustest kergema kaetuks raskemaga, rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.o. 4920 (neli tuhat üheksasada kakskümmend) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Raivo Eierti suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Raivo Eiertilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Raivo Eiertilt menetluskuluna kaitsjatasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuritegude asjaolud 23.05.2009 kella 15.00 paiku solvas Raivo Eiert Vinnis Kiige tänaval oma ametikohustusi täitvat politseijuhtivkonstaabel Jüri Järvelat, kasutades ebatsensuurseid väljendeid. 30.05.2009 kella 20.00 ajal xxxx korteris, tungis Raivo Eiert kallale oma endisele elukaaslasele L V , lõi talle rusikaga kõhtu, korduvalt näkku ja rindkeresse ning korra põlvega vastu nägu, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – ninaluu murru. II Süüdistuste sisu Raivo Eiertit süüdistatakse selles, et tema 23.05.2009 kella 15.00 paiku Vinnis Kiige tänaval solvas ebatsensuursete väljenditega sõimates oma ametikohustusi täitvat politseijuhtivkonstaabel Jüri Järvelat. Seega Raivo Eiert, solvates oma ametikohustusi täitvat võimuesindajat, pani toime
Raivo Eiertit süüdistatakse selles, et tema 30.05.2009 kella 20.00 ajal xxxx korteris, tungis kallale oma endisele elukaaslasele L V , lõi talle rusikaga kõhtu, korduvalt näkku ja rindkeresse ning korra põlvega vastu nägu, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – ninaluu murru. Seega Raivo Eiert, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime
III Prokuröri ettepanek 2 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb Raivo Eierti süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist
järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses ja tema karistamist
järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 60 päevamäära, lugedes üksikkaristustest kergema kaetuks raskeimaga, mis arvestades päevamäärana 82 krooni moodustab rahalise karistusena 4920 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuritegudega. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Raivo Eierti käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
ja § 275 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Raivo Eierti käitumises
sätestatud karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus (
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises) ja osaline süü tunnistamine (
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises),
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Raivo Eierti puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 15. augustil 2009.a Nooremreferent I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.