KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.07.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-2527 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Asja läbivaatamise kuupäev 14.07.2009 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksei BLAGIHHI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksei BLAGIHH sünd. 05.12.1979, isikukood 37912052228, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 04.09.2007 ja lõpp 26.12.2010 Jätta Aleksei BLAGIHH elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Blagihhi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Blagihh on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.03.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1, §424, §329 järgi ning mõistetud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust karistusaja algusega 04.09.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 10 distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav vangistuse ajal õppinud ega töötanud, samuti ei ole ta läbinud sotsiaalprogramme. Kinnipeetavat on erinevates küsimustes nõustanud sotsiaaltöötaja ja inspektor-kontaktisik. Kinnipeetav suhtleb regulaarselt ema, isa, õe, venna ja elukaaslasega. Tulenevalt löögi tagajärjel pähe saadud traumast on kinnipeetava ellusuhtumine muutunud naiivseks ja seetõttu võib ta olla mõjutatav kaaslaste poolt ega arvesta oma tegude tagajärgedega. Alkoholijoobes võib kinnipeetav olla ebastabiilne. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme narkootikumidega. Kinnipeetav läbib psühhiaatrilist ravi. Kriisisituatsioonides võib kinnipeetaval esineda uusi enesetapukatseid eesmärgiga mitte end tappa, vaid juhtida endale tähelepanu ja manipuleerida teistega. Kinnipeetaval võib esineda apaatiat ja ärevust, stressisituatsioonis võib sooritada uue kuriteo, sest ei tule stressiga ise toime ja ei oska küsida abi. Arvestades seda, et kinnipeetav on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, on tõenäoline, et ka vabaduses on tal raske end kontrollida ja seaduste järgi elada. Kinnipeetaval võib vabaduses tekkida majandusliku toimetulekuga probleeme, sest ta on töövõimetu. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kuritegude põhjuseks on kinnipeetava narkosõltuvus. Uue kuriteo risk on seoses hoiakutega olemas. Kuna kinnipeetav ei ole teinud vangistuse jooksul järeldusi ega ole asunud õiguskuulekale käitumisele, siis on oht uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Uue kuriteo riski vabaduses võib suurendada sissetulekute puudumine ja narkootiliste ainete tarvitamise juurde tagasipöördumine. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetav olnud 2 korda kriminaalkorras ja 5 korda väärteokorras karistatud. Vabaduses omab tugiisikuid oma vanemate ja elukaaslase näol, samuti kindlat elu- ja töökohta. Pensioniameti andmetel on kinnipeetaval töövõime 80%-line kaotus. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument. Viimase kuriteo sooritas kinnipeetav tingimisi karistuse kandmise ajal, eelmise katseaja jooksul on kinnipeetav rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 13 distsiplinaarkaristust. Kodukülastuse ajal andsid kinnipeetava ema ja elukaaslane kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks elukohta. Kinnipeetava suhted oma vanemate ja perega on mittekonfliktsed, tasakaalukad ja head. Kinnipeetava lähedased ei oska nimetada konkreetseid isikuid, kes võiksid avaldada kinnipeetavale tema vabanemise korral negatiivset mõju. Kinnipeetava elukaaslane tunnistab, et kinnipeetaval oli vabaduses probleeme seoses narkootiliste ainete tarvitamisega, kuid ta loodab, et vangistuse jooksul on kinnipeetav muutunud paremuse poole. Karistusregistrist ja eelmise kriminaalhoolduse andmetest nähtub, et kinnipeetav ei allunud seadusega ettenähtud normidele eelmise katseaja jooksul. Ta rikkus katseaja kontrollnõudeid ja sooritas uue kuriteo katseaja kestel. See näitab, et kinnipeetava käitumine katseajal võib olla negatiivne ja ka uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Kriminaalhooldusametnik leidis, et arvestades eeltoodut on uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt suur. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksei Blagihh taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja seletas, et tal on vajalik hoolitseda peres kasvava 2 lapse eest. Samuti seletas kinnipeetav, et võlgu on tal umbes 32 000 krooni, mida tasub tema vend. Kinnipeetav ise saab 2 invaliidsuspensioni 3000 krooni kuus ja kuna töökoht sugulaste juures on olemas, hakkab ta ka miinimumtöötasu vabanemisel saama. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja viitas paljudele distsiplinaarkaristustele vangistuses ning uue tahtliku kuriteo toimepanemisele katseajal. Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm palus maakohtu istungil taotlus rahuldada ja märkis, et faktiliselt on kõik asjaolud elektroonilise valvega vabastamiseks täidetud, kuna elamispind on olemas ja seal elavad täiskasvanud pereliikmed on oma nõusoleku andnud. Samuti märkis kaitsja, et kuigi distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval tõesti palju, on need sisult tühised. Kaitsja viitas ka kinnipeetava motiividele vabanemiseks – töökoht olemas, tööst ettekujutus olemas, pere ja lapsed, ema toetus. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Aleksei Blagihh tuleb jätta elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteo korras. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud korduvalt distsiplinaarkaristusi. Karistusregistri väljavõttest ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et eelmise katseaja jooksul kinnipeetav seadusega ettenähtud normidele ei allunud, rikkus katseaja kontrollnõudeid ja sooritas uue tahtliku kuriteo katseaja jooksul. Eeltoodust nähtub, et Aleksei Blagihh on isik, kes ei ole ka vangistuses asunud paranemise teele ega muutunud seaduskuulekaks. Samuti ei nähtu eelmisest katseajast, et ta oleks õigustanud usaldust ja täitnud katseaja kontrollnõuete tingimusi. Arvestades siinkohal ka kinnipeetava käitumist vangistuses, puudub maakohtul veendumus, et sellel korral on ta selleks valmis. Elukoha ja sotsiaalse lähivõrgustiku olemasolu hindab maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et uue kuriteo sooritamine katseajal ning distsiplinaarkorras karistused vangistuses ei võimalda kinnipeetavat vabastada vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et kinnipeetava vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik ja ei ole põhjendatud. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab kinnipeetavalt range distsipliini järgimist ja maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus selles, et Aleksei Blagihh suudab vabaduses järgida kontrollnõudeid, elada seaduskuulekalt ning käituda positiivselt. Maakohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise oht Aleksei Blagihhi poolt on kõrge. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4