4-09-8041/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2009 Rapla Väärteoasja number 4-09-8041 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Jaanus Vaheri kaebus Julgestuspolitsei juhtivkonstaabel Indrek Tibari
2. mai
3. aasta otsusele väärteoasjas nr 2230,09,001735 Jaanus Vaheri süüdistuses liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Kaebaja Jaanus Vaher (isikukood 37801316064, elukoht XXXXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX, postiaadress XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXX XX, asukoht XXXXX XXX X XXXXX XXXXXXX). Vastustaja Julgestuspolitsei, esindaja korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar Reelika Rebane (asukoht Ädala 4e 10614 Tallinn). Kohtuistungi toimumise aeg
4. august 2009 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133, § 135 lg 2 ja 4, § 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Jätta Julgestuspolitsei juhtivkonstaabel Indrek Tibari
5. mai
6. aasta otsus Jaanus Vaheri süüdistuses liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi muutmata ja Jaanus Vaheri kaebus rahuldamata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber
7. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja või kohtuvälise menetleja esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtu seisukoht Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Indrek Tibari
8. mai
9. aasta kiirmenetluse otsusega karistati Jaanus Vaherit liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 5280 krooni. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik
10. mail 2009 kell 14.28 Rapla maakonnas Märjamaal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
11. kilomeetril asulavälisel teel Pärnu suunas mootorratast kiirusega 142 km/h +- 5 km/h. Antud teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus 100 km/h ja seega ületas J. Vaher lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist, kuid palub vähendada karistust. Põhjenduste kohaselt ei vasta karistus asjaoludele, raskusele ega kaebuse esitaja isikule. Kohtuväline menetleja ei ole otsusesse märkinud kergendavaid asjaolusid, kuigi kaebuse esitaja kahetses rikkumist. Täiendava kergendava asjaoluna tuleb arvestada olukorda, milles väärtegu aset leidis- kaebus esitaja oli alustanud möödasõitu ees liikunud autodest, millised olid lühiajaliselt peatunud, kuna eespool ootas üks autoi vasakpöörde võimalust. Üks autodest, millest J.Vaher mööda sõitis, suurendas kiirust ja takistas ootamatult tema naasmist oma sõiduritta. Seepärast kiirendas J.Vaher hetkeks oa sõidukit oma sõiduritta tagasipöördumise eesmärgil. J.Vaher leiab, et see oli talle ja kaasliiklejatele vähemohtlik kui järsk pidurdamine ja oma sõiduritta teiste autode vahele trügimine. Kaebuse esitaja arvates on liiklejate elu ja tervise kaitsmine ning neile ohu vältimine konkreetses liiklussituatsioonis tähtsam kui kiirusepiirangust kinnipidamine. Kiiruse ületamine toimus kuival, sirgel, hea nähtavusega asulavälisel teel möödasõidu ohutuks lõpetamiseks. Ilmselgelt oli kaebuse esitaja poolt toime pandud rikkumine vähemohtlik kui ta oleks näiteks sõitnud pimedal ajal kurvilisel libedal teelõigul või kitsal linnatänaval suurema sõidukiga, seega on talle määratud liiga suur trahv. Ka ei ole kaebuse esitajal kehtivaid väärteokaristusi, kuigi liikleb igapäevaselt. Kaebuse esitaja leiab, et on keskmisest seadusekuulekam inimene ja kõrgendatud teadlikkusega, kuna on politseinikuna välipatrullis töötanud ja seega teab, millised on ohtlikud liiklusolukorrad, kuidas reageerida ja käituda nii, et oht liiklejate elule, tervisele ja varale oleks minimaalne. Karistuse määranud kohtuväline menetleja tegi otsuse omamata täit ülevaadet toimunud liiklussituatsioonist ja süvenemata kaebuse esitaja rikkumise asjaoludesse. Kohtuotsuse lõpuosa kuulutati
12. augustil
13. Teadet kassatsiooniõiguse kasutamise kohta ei ole esitatud, mistõttu on antud juhul võimalik väärteomenetluse seadustiku § 135 lg 6 kohaselt motiveerivat osa otsusesse mitte lisada. Indrek Saar Kohtunik