1-08-5008/14

1-08-5008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 25. juuni 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Julia Katškovskaja Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.02.2009.a. kohtuotsus Andrei Kolpakovi süüdistuses Apellant süüdistatav Andrei Kolpakov Prokurör Natalja Lebed Kaitsja adv. Oleg Nišajev RESOLUTSIOON tühistada Harju Maakohtu 20.02.2009.a. kohtuotsus Andrei Kolpakovile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse tähtaja osas. Mõista A.Kolpakovi liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 järgi vangistus tähtajaga 5 aastat ja 3 kuud. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu otsuse kohaselt Andrei KOLPAKOV, sünd. 10.01.1980.a., kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse KarS § 118 p 1 järgi ja rikkus raskelt avalikku korda KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi. Tema karistuseks mõisteti vangistus tähtajaga vastavalt 4 aastat ja 8 kuud ning 1 aasta ja 6 kuud. Nende tegude eest mõisteti liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat ja 8 kuud vangistust, mida aga KarS § 65 lg 2 alusel suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 5 aasta 3 kuud ja 17 päeva. Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt ööl vastu 06.10.2007.a. „L.“ baaris asukohaga Tallinnas XXX XX XX A.Kolpakov provotseeris kakluse, vehkis noaga ja kakluse käigus lõi kahel korral noaga kõhtu A. U., saadud löökidest kannatanu kukkus maha, misjärel A.Kolpakov lõi talle jalaga korduvalt pähe. Nimetatud viisil tekitas süüdistatav A. U. eluohtlikud tervisekahjustused- torke-lõikehaavad kõhu ja vasaku puusa piirkonda- ja põrutushaava parema silma piirkonda. Samas A.Kolpakov rikkus baari külaliste rahu ja õigust veeta aega avalikus kohas sellega, et koos kindlakstegemata isikuga lõi A. V. rusikaga kaela ja parema silma piirkonda ning V. P. noaga roiete piirkonda, tekitades selliselt kannatanule rindkere eesseina lahtise haava. Maakohus tegi kindlaks, et kaklus algas põhjusel, et A. V. oli õlgadest emmanud tuttavat baari ettekandjat A. P.. Peale mõningat sõnelemist lõi A.Kolpakov kannatanule A. V.ile kõrisõlme pihta, millest viimane kukkus. Kui koos A. V.iga koos olnud A. P. küsis, miks A.Kolpakov nii teeb, lõi süüdistatav ka teda. Seejärel sai löögid juurdetulnud A. U., alul noaga, seejärel jalaga. Kohtu hinnangu kohaselt pani A.Kolpakov kõnesolevad teod toime mitte ettevaatamatusest, vaid tahtlikult, ta ei viibinud hädakaitseseisundis. Tegemist oli teadliku eneseohustamisega, kus kakluses osalejad arvestasid ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, seetõttu tema tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena. A.Kolpakov sai aru oma käitumise ohtlikkusest ja suhtus ükskõikselt sellega kaasnevasse võimalikku tagajärge. Süüdistatava käitumine kogu konflikti ajal ja noavigastuste tekitamine mitmele isikule näitavad tema teadlikku tervise kahjustamisele suunatud tegevust. 2 Apellatsioon ja taotluse sisu Apellatsioonis A.Kolpakov kinnitas jätkuvalt, et ta ei tunne endal mingit süüdavaliku korra rikkumist tema ei alustanud ning edasiselt viibis ta hädakaitses. Ringkonnakohtu istungil täpsustas apellant oma taotlust- mõista ta avaliku korra raskes rikkumises õigeks ja kvalifitseerida kuritegu kannatanu A. U. suhtes eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamisena hädakaitse piire ületades. Kohus arvestas eelmise karistuse kandmata osa suurust valesti kaebaja kahjuks 7 päeva. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohus on otsust tehes järginud KrMS § 60 lg 1 nõuet tugineda kriminaalasja lahendades asjas olevatele tõenditele. Samuti on järgitud KrMS § 312 p 1 ja 2 nõuet põhjendada, miks vastuoluliste tõendite olemasolu korral peetakse ühtesid tõendeid usaldusväärseks ja teisi mitte. Objektiivselt ja vastuvaidlematult on kindlaks tehtud, et A. U. tekitati arutuseloleva kakluse käigus noahaavu ja teisi tervisekahjustusi, sealhulgas eluohtlik noahaav, A. P.ile mitteeluohtlikud noahaavad, lisaks talle ja A. V.ile teisi tervisekahjustusi. Kõik asjas olevad teised tõendid lähtuvad sündmustes osalenud või juuresviibinud isikutelt. On arusaadav, et need isikud ei tajunud sündmuseid absoluutselt ühesuguselt, sellele vaatamata ei esine kannatanute ja tunnistajate ütlustes vastuolusid teabe mahus ja detailsuses määral, mis seaksid kahtluse alla nende usaldusväärsust tervikuna. Maakohus tunnistas ebausaldusväärseiks tunnistaja T. K. ütlused, et süüdistatava A.Kolpakovi kaaslaseks baaris oli üksnes naisterahvas (tema ise) mitte aga meesterahvas ja et ettekandja A. P. andis märku, et vajab familiaarselt käituva kliendi suhtes abi. Ringkonnakohtu arvates oli maakohtul põhjendatud alus lugeda need T. K. tunnistused ebausaldusväärseiks, nad ei haaku teiste asjas olevate tõenditega. Peale T. K. kõik teised arutuselolevates sündmustes osalenud (v.a. A.Kolpakov) või neid pealt näinud isikud kinnitasid, et A.Kolpakovi poolel sekkus kaklusse nimelt keegi meesterahvas, seda isikut iseloomustati A.Kolpakovist lühemat kasvu mehena. Baari ettekandja A. P. ei kinnitanud T. K. ütluseid, et A. V.i poolt embamine oli A. P.le nähtavalt ebameeldiv. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega kooskõlas (nende kordamine käesolevas kohtuotsuses pole KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalik) on maakohtu järeldused, 3 1) et peale algset sõnadevahetust baari ettekandja embamise teemal lõi esimesena A.Kolpakov A. V.it kõrisõlme pihta, millest kannatanu kukkus, 2) et noaga vehkides ja A. U. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel polnud A.Kolpakov kummargil põrandale surutud, 3) et A.Kolpakov lõi tüli lahutama tulnud A. U.t noaga teadlikult, suunatult ja korduvalt ning 4) et A.Kolpakov lõi A. U.t jalgadega veel siis, kui kannatanu lebas noalöögist vigastatuna maas. Neist kindlakstehtud asjaoludest maakohus järeldas edasi, et A.Kolpakov ei viibinud hädaseisundis: ta ise alustas vägivallatsemist ja põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse A. U., kes tuli A. V.i ja A. P.i suhtes toime pandud vägivallatsemise kohta seletust nõudma. Samuti ta avalikus kohas koos kindlakstegemata isikuga ja relvana kasutatava noaga häiris asjasse mittepuutuvate isikute või üldist õigusrahu. Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. Süüdistatav pani arutuselolevad teod toime tahtlikult: avalikus kohas alustas vägivallatsemist, mitte viibides hädaseisundis tahtlikult vehkis noaga, millega ette kiitis heaks ükskõik millise võimaliku saabuva tagajärje, koos kindlakstegemata isikuga tekitas tervisekahjustusi mitmele isikule. A. U. tekitas A.Kolpakov eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusena- pole kindlaks tehtud, et ta ettekavatsetult soovis sellise tagajärje saabumist, kuid ta pidas võimalikuks ka sellise tagajärje saabumist ja möönas seda. Kakluse puhul tekib hädakaitse seisund üksnes juhul, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada, arutuselolevas asjas A.Kolpakovi puhul neid asjaolusid ei esinenud. Kuna kõnesolevate tegude toimepanemisel A.Kolpakov ei viibinud hädaseisundis, siis puudub vajadus käsitleda apellandi poolt nimetatud hädakaitse piiride ja selle ületamise mõisteid. Nimetatud osas on apelleeritud kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus mõistis A.Kolpakovile arutuselolevate kuritegude eest liitkaristuseks vangistuse tähtajaga 4 aastat ja 8 kuud. Varasemast karistusest- 3-st aastast vangistusest- oli tal vabastamistõendi nr 485 kohaselt reaalselt ära kantud 2 aastat ja 5 kuud (23.10.2004.a. kuni 13.03.2007.a.), ülejäänud karistusest vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 28.02.2007.a. määruse alusel (toimik I köide, lk. 212-213). Kandmata jäi 7 kuud vangistust. Seetõttu KarS § 65 lg 2 kohaselt oleks maakohus saanud mitme kohtuotsuse alusel liitkaristuseks mõista 5 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Mõistes A.Kolpakovile pikemaajalise liitkaristuse maakohus eksis. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus. Apellatsioon osaliselt rahuldada. 4 Jüri Paap Igor Amann Julia Katškovskaja 5