← Eesti

1-09-9850/3

1 – 09 – 9850 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 09 – 9850 Kohtunik Alari Möldre Taotluse sisu Vangla administratsiooni taotlus Marko Lepale Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmiseks. MARKO LEPP, isikukood 37710276510, kannab karistust Vanglas. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON KrMS § 431 jätta rahuldamata Vangla administratsiooni taotlus Marko Lepale Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmiseks. Määrus väljastada Vangla administratsioonile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a. otsusega 1 – 1957/01 tunnistati Marko Lepp süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. Vastavalt KrK § 41 alusel liideti osaliselt Marko Lepale Võru Maakohtu 17.08.2000.a. otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistus, 16 aasta ja 1 kuu võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 16 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.10.2001.a. Vangla administratsioon teavitab oma 25.06.2009.a. kohtule saadetud päringus kohut asjaolust, et Marko Lepp viibib vahi all alates 27.10.1999.a. ja viimane kohtuotsus ei kajasta kinnipeetava poolt tegelikult ärakantud karistusaega. Kohtuotsuste põhjal on tekkinud erinevused tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamises nendel kinnipeetavatel, kellel on mõistetud liitkaristus mitme kuriteo toimepanemise eest ning kohtuotsuses on karistuse algusajaks märgitud viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev, mitte kinnipidamise kuupäev ning on lisamata kogu ärakantud karistusaeg. Vangla administratsiooni sõnul on kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamisel ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. Vangla administratsioon palub lähtudes KrMS § 431 lahendada ebaselgus täitmiskohtuniku määrusega. Kohus, tutvunud Vangla administratsiooni taotlusega ja kriminaalasja toimikuga asub seisukohale, et Vangla administratsiooni taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a. otsuse tegemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi § 41 lg 1 sätestas, et juhul, kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime uue kuriteo, liidab kohus eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Marko Lepp ei ole isik, kelle poolt kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleksid saanud olla arutusel ühel kohtuistungil ja karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. Marko Lepp pani kuriteo, mille toimepanemise eest ta Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a. otsusega süüdi tunnistati, toime 19.03.2001.a. Seadusandja on ette näinud nende isikute, kes peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist panevad toime uue kuriteo erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. KrK § 41 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, siis ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Seetõttu ei ole põhjendatud Vangla administratsiooni taotlus lugeda Marko Lepale Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a. ja varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 27.10.2009.a. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 431 peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise vangla administratsiooni taotluse, Marko Lepale Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmiseks, rahuldamata jätmiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.