Obsah (8)

§ 63§ 66§ 2§ 17§ 15§ 32§ 33§ 5

Ärakiri 4-09-7147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.september 2009. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-7147 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbi

§ 63

lg 1 alusel karistada Alan Laanjõe'd liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni s.o 40 trahviühiku ulatuses /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a nr 221023778606 Swedbank'is, kohustuslik märkida viitenumber 10220095810224/. 2.2. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse. 2.3.

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahvi 2400 krooni tasumine ositi igakuiste maksetena 400 (nelisada) krooni kuus 6 (kuue) kuu jooksul arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt. 1 Ärakiri 4-09-7147

1. Saata kohtuotsuse politseijaoskonnale. ärakiri A. Laanjõe'le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 15.04.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2570,09,001288 karistati A. Laanjõe'd liikluseeskirja § 76 p 3 ja § 68 p 5 rikkumise eest – 22.03.
2. a kell 14.05 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Lossiplats 1 juures liikudes Jaani tn suunas juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem; juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Lähtudes

§ 63lg-st 1 karistas kohtuväline menetleja A.

Laanjõe'd LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni s.o 150 trahviühiku ulatuses. Kaebus 30.04.2009.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Alan Laanjõe kaebus, milles palub kohtul läbi vaadata temale Lääne Politseiprefektuuri poolt 15.04.2009.a koostatud rahatrahvi määramise otsus väärteoasjas nr 2570,09,

1. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud väärteootsusega määratud rahatrahv 9000 krooni on põhjendamatult suur. Kaebuse esitaja palub kaebuse läbivaatamisel arvestada asjaoluga, et *. Samuti palub kaebuse esitaja arvestada asjaoluga, et ta ei olnud teadlik oma alkoholijoobest, kuna alkoholi tarvitamisest oli tema hinnangul möödunud piisav aeg ning enesetunne lubas järeldada, et alkoholi tarvitamise jääknähud puuduvad ning tegemist on menetlusaluse isiku esimese rikkumisega. Kaebuse esitaja saab aru, et käitus vääriti ning kahetseb tehtut siiralt. Seega palub kaebuse esitaja kohtul muuta temale määratud rahatrahvi suurust väärteoasjas nr 2570,09,
2. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kaitsjat ja tunnistajate kutsumist kohtuistungile ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 08.05.2009.a kaebuse koos esitatud tõenditega kohtuvälisele menetlejale, kes oma 25.05.2009.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistuse määramisel arvestati teo ohtlikkust, sest juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ja olles nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga, pani menetlusalune isik toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Alkoholijoove tuvastati indikaatorvahendiga Alco Quant 6020 A102531 ning joobeks mõõdeti 0,18 mg/l. Alkoholijoove väljendus ka visuaalsel vaatlusel (reaktsioonivõime aeglane, värisemine, silmad märjad läikivad, sidekestade punetus, alkoholilõhn suust ja sõidukist). Arvestades teo ohtlikkust valis kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 9000 krooni. Kuna isik pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ühe karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. 2 Ärakiri 4-09-7147 Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,09,001288 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 9000 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,09,001288 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, tunnistajate kutsumist ei pea vajalikuks ja kohtuistungil osaleda ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 4 oleva väärteoprotokolli kohaselt on A. Laanjõe poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 22.03.
3. a kell 14.05 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Lossiplats 1 liikudes Jaani tn suunas juhtis mootorsõidukit kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on 0,1 mg/l või rohkem, juhtis mootorsõidukit olemata nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Tõenditena on protokollis ära märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, protokoll joobe tuvastamise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Väärteoprotokoll on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud 22.03.
4. a ning protokolli pöördel andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS redaktsiooni § 7419 lg 1 nägi väärteona ette mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, alates 01.07.2009 kehtiva LS redaktsiooni § 7419 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise. Vastavalt alkoholijoobe tuvastamise protokollile VTT tl 1 on A. Laanjõe alkoholijoove tuvastatud 22.03.

1. a kell 14.05 indikaatorvahendiga ning fikseeritud näit üle 0,1 mg/l kohta. Kontrollitavaga suhtlemisel tehtud tähelepanekutes on välja toodud värisemine, sidekestade punetus, märjad ja läikivad silmad ning alkoholi lõhn suust ja sõidukist. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega A. Laanjõe nõustus ning ühtlasi loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest, mida on kinnitanud oma allkirjaga alkoholijoobe tuvastamise protokollis. Menetlusalusel isikul tuvastati indikaatorvahendiga, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus rohkem kui 0,1 mg/l kohta, kui palju see täpselt ei oli, ei ole tõendatud, kuna tegemist ei olnud tõendusliku alkomeetriga. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on A. Laanjõe 22.03.2009 andnud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „21.03.
2. a õhtul käisin sünnipäeval ning seal sai tarbitud alkoholi. 22.03.
3. a kella 14.00 ajal istusin autorooli ning enesetunne oli hea, ei olnud märki sellest, et oleks eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud. Turvavöö unustasin ma aga peale panna. Väga kahetsen juhtunut“. A. Laanjõe on VTT tl 2 pöördel allkirjaga kinnitanud, et protokoll on koostatud tema ütluste järgi, on läbi loetud ja õige. VTT tl 3 oleva sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on A. Laanjõe 22.03.
4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 201 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et isik on joobeseisundis. . 3 Ärakiri 4-09-7147 Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Laanjõe 22.03.
5. a kell 14.05 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Lossiplats 1 juures liikudes Jaani tn suunas juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem ja juhtis mootorsõidukit, olemata nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Seega rikkus A. Laanjõe LE § 76 p 3 ja LE § 68 p 5 nõudeid, mis sätestavad, et: juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem ning juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. A. Laanjõe pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 ja LS 7464 lg 1 järgi. Kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis on kohtuväline menetleja määranud õigesti

§ 63

lg 1 järgi ühe karistuse sätte alusel (LS § 7419 lg 1), mis näeb ette raskema karistuse. Kohus leiab, et A. Laanjõe pani talle süüks arvatud väärteo toime ettevaatamatusest. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama §-i lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleva väärteo toimepanemisel on A. Laanjõe menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis möönnud, et autorooli istudes oli enesetunne hea ning ei olnud märke sellest, et oleks eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud ning turvavöö unustas kinnitamata. Samuti on A. Laanjõe kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta ei olnud teadlik oma alkoholijoobest kuna alkoholi tarvitamisest oli möödunud piisav aeg ja enesetunne lubas järeldada, et alkoholi tarvitamise jääknähud puuduvad. Kohus leiab, et selline oli A.Laanjõe arvamus, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et A.Laanjõe oleks eelnevalt püüdnud kindlaks teha, et ta kindlasti on seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida, samuti ei viita ta mingitele varasematele kogemustele, et ta oleks saanud täiesti kindel olla, et alkohol on organismist täielikult lahtunud.

§ 17

lg 1 ja 3 sätestavad, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Sellest tulenevalt on A. Laanjõe realiseerinud süüteokoosseisu ettevaatamatusest.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Laanjõe on talle süüks arvatud LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud A. Laanjõe poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A. Laanjõe puhul on tuvastatud. A. Laanjõe on tunnistanud alkoholi tarbimist eelmisel õhtul ja järgmisel päeval sõidukit juhtima asudes on hea enesetunde järgi eeldanud, et alkoholijääknähud puuduvad. Nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist kui kaebusest kajastub, et A. Laanjõe saab oma rikkumisest aru ja kahetseb seda siiralt. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Ärakiri 4-09-7147 Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt VTT tl 5 olevale teatisele (karistusregistri väljavõte) oli A. Laanjõe kõnealuse väärteo toimepanemise ajal eelnevalt karistatud ühel korral s.o 31.03.

1. a Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 7435 lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis) rahatrahviga 180 krooni, mis on tasutud 02.04.
2. a. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS redaktsiooni § 7419 lg 1 nägi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on A. Laanjõe'd käesoleva väärteo toimepanemise eest karistanud LS § 7419 lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 9000 krooni s.o 150 trahviühiku ulatuses. Kohus pöörab käesolevaga tähelepanu asjaolule, et alates 01.07.
3. a kehtima hakanud LS redaktsiooni § 7419 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega on väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7419 lg-s 1 sätestatud karistusmäär oluliselt raskem kui käesoleval ajal kehtiva liiklusseaduse vastutuse regulatsioon samaliigilise väärteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 5lg-le 1 mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Sama §-i lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. Laanjõe'le määratud karistus LS § 7419 lg-s1 sätestatud väärteo eest (juhtis mootorsõidukit kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus üle 0,1 milligrammi) tuleb määrata käesoleval ajal kehtiva liiklusseaduse redaktsiooni järgi. Kohtuväline menetleja on määranud A. Laanjõe'le karistuseks väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses s.o keskmises määras (maksimaalne rahatrahv nimetatud sätte alusel oli 300 trahviühikut). Käesoleval ajal kehtiva LS § 7419 lg 1 järgi on maksimaalne rahatrahv antud sätte järgi 100 trahviühikut, seega karistuse keskmine määr on 50 trahviühikut s.o 3000 krooni Kohus arvestab, et A. Laanjõe'd on eelnevalt karistatud ühel korral väiksema liiklusalase rikkumise eest, tema süü ei ole suur. Karistus kergendava asjaoluna arvestab kohus, et A. Laanjõe on toimepandud kahetsenud kogu menetluse vältel. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et A. Laanjõe karistust tuleb vähendada. Kohus peab põhjendatuks A. Laanjõe karistamist 40 trahviühiku ulatuses s.o rahatrahviga 2400 krooni.

§ 66lg 2 alusel võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Lõike 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Vastavalt A. Laanjõe esitatud kaebusele * (tõend lisatud kaebuse materjalidele, tl 8) ning * (tõend tl 7). Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et ühekordne rahatrahvi tasumine paneb * majanduslikult raskesse olukorda ja seetõttu tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi 6 kuu jooksul igakuiste maksetena 400 krooni kuus. Lähtudes eeltoodust tuleb A. Laanjõe kaebus rahuldada ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 15.04.2009. a otsus väärteoasjas nr 2570,09,001288 tühistada osaliselt määratud karistuse osas, vähendada mõistetud karistust ning määrata mõistetud karistus tasumisele ositi seega teha osaliselt uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda A. Laanjõe olukorda. Kohus juhib tähelepanu VTMS § 204 lg 3 sätestatud asjaolule - kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahend täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. 5 Ärakiri 4-09-7147 Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3,

§ 5lg-st 1-2, 56 lg 1, 66 lg 2, 3 ja LS § 7419 lg-st 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6