4-09-2385/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Raplas Väärteoasja number 4-09-2385 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Menetlusosalised Kaebaja: Margo Tammaru isikukood 37303280326 elukoht: xxxxxxxx, xxxxx xx.xx-xx Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaanus Peitre Väärteoasi Margo Tammaru kaebus nr.2700,09,000009 20.01.2009.a. Kohtuistungi toimumise aeg 6.05.2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt. Lääne PP otsusele Vähendada Margo Tammarule määratud lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üks) kuuks. Rahatrahv 100 trahviühikut, so 6000 krooni tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 või kontole nr.221023778606, viitenumber
3. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib Margo Tammaru esitada kassatsiooni Riigikohtule vandeadvokaadist esindaja vahendusel 30 päeva jooksul alates päevast, kui otsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 20.05.2009.a. Asjaolud 1.01.2009.a. koostas vanemkonstaabel Alar Smirnov Margo Tammarule väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis viimane 1.01.2009.a. kella 11.53 ajal Märjamaa alevis Pärnu maanteel mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.m. xxx xxx, sõites asulasisesel teel kiirusega 98+-6 km/h ja 2 ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust 42 km/h. 20.01.2009.a. karistati Margo Tammarut eelkirjeldatud rikkumise eest Lääne PP otsusega nr.2700,09,000009 LS § 74- 22 lg.3 ja lg.5 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, so 6000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 16.02.2009.a. esitas Margo Tammaru Pärnu Maakohtule kaebuse, kus väidab, et ei ole kiirust ületanud ning palub teha õiglase otsuse. Kaebaja seisukoht Kaebaja on seisukohal, et 1.01.2009.a. viisid politseitöötajad kiirusemõõtmise läbi ebakorrektselt. Kiirusemõõtja ekraanil, mida talle tutvustati, puudus kuupäev ja kellaaeg, mistõttu ei ole teada, millal vastav näit tegelikult fikseeriti. Kaebaja poolt juhitud sõiduki ja politseiauto vahel oli veel kaks sõidukit, mistõttu ei ole teada ka see, millise sõiduki kiirust tegelikult mõõdeti ja fikseeriti. Kaebaja hinnangul on talle koostatud protokoll tühine ka seetõttu, et selle vormistaja on eksinud aastaarvuga. Kaebaja on veendunud, et sõitis 1.01.2009.a. Märjamaa alevi territooriumile jõudes lubatud sõidukiirusega, so 50 km/h ja palub kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tühistada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteoasjas menetluse lõpetamiseks. Tunnistajad Alar Smirnov, Serle Lindre ja Ave Leht on kohtuistungil põhjalikult selgitanud kaebaja poolt toime pandud rikkumise fikseerimise asjaolusid ja selleks kasutatud kiirusemõõteseadme tööpõhimõtteid. Seega on kiirusemõõtmise korrektsus tõendatud eelnimetatud tunnistajate ütluste, samuti sündmuskohal koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Tunnistajate ütluste kohaselt ei vaidlustanud Margo Tammaru peatamisel talle esitatud kiirusemõõteseadme näitu ega ka rikkumise toimepanemist, õigustades oma rikkumist asjaoluga, et ta vähese liiklusega teel kiirust ületades kedagi ei ohustanud. Tunnistajate väiteid kinnitab väärteoprotokoll, millest nähtuvalt on kaebaja keeldunud seda allkirjastamast ja ka ütlusi andmast, omamata seega soovi mõõtmistulemusi kohapeal vaidlustada ja väidetavat mõõtmisviga viivitamatult välja selgitada. Ametliku dokumendi ebakorrektne täitmine on kahtlemata lubamatu, kuid Margo Tammarule vormistatud väärteoprotokollis ilmnev ebatäpsus (rikkumise toimepanemise ajaks on 1.01.2009.a. asemel märgitud 1.01.2008.a.) on selgelt tehnilist laadi ja aasta esimest päeva arvese võttes ka mõistetav. Vastavalt VTMS § 123 lg.2 arutab maakohus kaebemenetluses väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest. Kuigi kaebaja talle mõistetud karistust ei vaidlusta, peab kohus kaebajale määratud lisakaristust toimunu tehioludest ja üldisest kohtupraktikast lähtuvalt ebaõiglaseks ja vähendab seda ühe kuuni. LS § 74-22 lg.3 kohaselt karistatakse kõnesoleva rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks. Sama seaduse lg.5 tulenevalt võib kohaldada nimetatud süüteo puhul ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud Margo Tammarut põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühikut, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks, so samuti sanktsiooni keskmises määras. Lisakaristuse kohaldamist on kohtuväline menetleja otsuses põhjendanud õiguskorra kaitse huvidega. KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mistõttu on ainult 3 üldpreventatiivsetele kaalutlustele toetumine karistuse valiku põhistamisel ebapiisav. Kohtuistungil põhjendas kohtuvälise menetleja esindaja lisakaristuse kohaldamist asjaoluga, et Margo Tammaru omas kõnesoleva süüteo toimepanemise ajal kahte kehtivat karistust analoogiliste rikkumiste eest. Esitatud põhjendus on asjakohane ning võib muuhulgas olla ka lisakaristuse kohaldamise aluseks. Samas võiks lisakaristuse esmakordselt kohaldamisel jääda see ettenähtud sanktsiooni alammäära piiresse. Kohtunik: Anne Randjärv