Obsah (5)

§ 82§ 4§ 215§ 199§ 200

Ärakiri 1-09-6589 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-6589 Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Jüri Sersant taotlus

)

§ 82

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei asuta otsust täitma kui otsuse jõustumisest on möödunud: viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 4

lg 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. Sama §-i lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. 1) Harju Maakohtu 02.11.1998. a otsusest kriminaalasjas nr 1/1-407/98 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 197 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o mootorsõiduki ärandamine selle ajutise kasutamise eesmärgil), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline süütegu

§ 4

lg 3 järgi teise astme kuritegu (

§ 215lg 1 - võõra vallasja omavoliline ajutine kasutamine).

Kohtuotsus jõustus 13.11.

1. a, seega kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 12.11.
2. a. 2) Lääne Maakohtu 01.11.
3. a otsusest kriminaalasjas nr 1-85/99 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o võõra vara salajane vargus isikute grupi poolt ja see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline kuritegu

§ 4

lg 3 järgi teise astme kuritegu (

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 - võõra vallasja äravõtmine e vargus, kui see on toime pandud toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega). Kohtuotsus jõustus 12.11.

1. a, seega kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 11.11.
2. a. 3) Lääne Maakohtu 14.03.
3. a otsusest kriminaalasjas nr 1-5/00 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 140 lg 2 p-de 1-3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o võõra vara avalik vargus kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda; võõra vara avalik vargus isikute grupi poolt; võõra vara avalik vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK §-des 140-143, 2071, 2084, või 2103 ettenähtud kuriteo;), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 2 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsioon ei erista vägivalla vormi võõra vara äravõtmisel (s.t kas vägivald oli ohtlik/mitteohtlik elule ja tervisele), mistõttu samaliigiline süütegu on kvalifitseeritav

§ 200

lg 1 ja lg 2 p 7 järgi, mis

§ 4lg 2 alusel on esimese astme kuritegu.

Kohtuotsus jõustus 08.05.

1. a, seega viis aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 07.05.
2. a. 4) Lääne Maakohtu 22.06.
3. a otsusest kriminaalasjas nr 1-64/00 nähtub, et J. Sersant on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o võõra vara salajane vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK §-des 140-143, 2071, 2084, või 2103 ettenähtud kuriteo 3 Ärakiri 1-09-6589 ja see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline kuritegu

§ 4

lg 3 järgi teise astme kuritegu (

§ 199

lg 2 p 4 ja 8 - võõra vallasja äravõtmine e vargus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ja see on toime pandud sissetungimisega). Kohtuotsus jõustus 03.07.

1. a, seega kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest möödus 02.07.
2. a. Kohus märgib siinkohal, et kahjutasu nõude näol on tegemist kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga kannatanu P. K. poolt, mille kohus 22.06.
3. a süüdimõistva kohtuotsusega rahuldas - seetõttu tuleb nimetatud nõude aegumistähtaja arvestamisel lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS). Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsÜS § 123 lg 1 sätestas, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat ja aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. Sama §-i lg 2 kohaselt täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb. 01.07.
4. a jõustunud TsÜS § 157 lg 1 ja 2 alusel on jõustunud kohtuotsusega tunnistatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega 22.06.2000.a Lääne Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-64/00 rahuldatud P. K. tsiviilhagi s.o kahjutasu nõude aegumistähtaeg ei ole möödunud.

§ 82

lg 2 p-de 1-4 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest;

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Punktides 1 ja 3-4 toodud kohtuotsuste täitmisel menetluskulude osas ei ole kohus tuvastanud aegumise peatumise aluseid. Punktis 2 välja toodud Lääne Maakohtu 01.11.1999. a otsusega kriminaalasjas nr 1-85/99 J. Sersant'ile mõistetud karistus 4 kuud vabadusekaotust jäeti KrK § 47, § 471 alusel tingimuslikult kohaldamata 1-aastase katseajaga, mis on aegumise peatumise aluseks

§ 82lg 2 p 2 tähenduses.

Katseaja algusajaks loeti 01.11.

1. a. Lääne Maakohtu 14.03.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-5/00 liideti KrK § 41 lg 1 alusel Lääne Maakohtu 01.11.
3. a otsusega mõistetud karistus täies ulatuses 14.03.
4. a otsusega mõistetud karistusega. Karistuse vangistus kandmise aja alguseks loeti 14.03.
5. a. Eeltoodust tulenevalt oli Lääne Maakohtu 01.11.
6. a otsuse täitmise aegumine peatunud alates 01.11.1999 kuni 13.03.
7. a

§ 82lg 2 p 2 alusel.

Seega hakkas kolme-aastane aegumistähtaeg menetluskulude osas kulgema alates 14.03.

1. a ja aegumistähtaeg möödus 13.03.
2. a. Vastavalt TMS § 207 lg-le 1 ja 2 lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §-des 207 ning 208 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Sersant'i taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus määrab, et Harju Maakohtu 02.11.
3. a otsusega väljamõistetud menetluskulu täitmine kriminaalasjas nr 1/1-407/98, Lääne Maakohtu 01.11.
4. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-85/99, Lääne Maakohtu 14.03.
5. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-5/00 ja Lääne Maakohtu 22.06.
6. a otsusega väljamõistetud menetluskulude täitmine kriminaalasjas nr 1-64/00 on aegunud. Nimetatud 4 Ärakiri 1-09-6589 kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlused menetluskulude sissenõudmiseks tuleb lõpetada seoses kohtuotsuste täitmise aegumisega menetluskulude osas. Kohus jätab rahuldamata J. Sersant taotluse täitemenetluse nr 133/2002/812 lõpetamiseks otsuste täitmise aegumise tõttu, kuna Lääne Maakohtu 22.06.
7. a otsuse täitmine kriminaalasjas nr 164/00 välja mõistetud kahjutasu nõude osas ei ole aegunud. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5