KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27 .juulil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-8361
(08230118304)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Kriminaalasi Marko – Tapio Suomalainen´i süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Robert Saareke Marko – Tapio Suomalainen Isikukood: 37008100324, elukoht: xxx, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – eesti keel, töötab G O OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, 2 ja § 180 lg 1, Marko – Tapio Suomalainen KarS § 169 järgi mõista õigeks. Marko – Tapio Suomalainen´i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse 2 Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 27.07.2009.a. Marko-Tapio Suomalaineni süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud Harju Maakohtu 25.01.2008.a. määrusega nr.2-07-32195 maksma alaealise poja A ülalpidamiseks alates 01.01.2008.a. igakuiselt VS kasuks 2700 krooni, on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust alates maist 2008.a. (välja arvatud juuli 2008.a.) kuni detsembrini 2008.a., jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Oma tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani Marko-Tapio Suomalainen toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Marko-Tapio Suomalainen ei tunnistanud ennast süüdi esitatud süüdistuses, nõustus asja arutamisega lühimenetluses ja andis kohtuistungil ütlusi, et jäi töötuks 2007.novembrist. 2008.aasta jooksul tegi juhutöid, jaanuaris-aprillis maksis VS poja ülalpidamiseks talle määratud elatusraha summas 2700 krooni uue abikaasa tuludest, samuti maksis 2700 krooni 2008.a. juulis. 2008.aastal otsis pidevalt endale tööd ajalehekuulutuste ja CV online kaudu. Erialalt on ta tehnik-elektromehaanik, õppis ka mööbliga tegelema. Alates 2009.aastast töötab ametlikult, saab miinimumpalka 35 krooni tunnis, kuus ca 4500 krooni. Endise abikaasaga on 2009.aastast kokkulepe, et maksab lapse lasteaia kulusid, mis on 750 krooni kuus. Süüdistuses märgitud perioodi jooksul ta lapse ülalpidamiskohustusest kuritahtlikult kõrvale ei hoidunud, ta ei olnud suuteline maksma 2700 krooni igakuiselt, kuid alates 2008.aasta jaanuarist ja käesoleva ajani võtab ta last enda juurde igal nädalavahetusel, käib temaga puhkamas, ostab talle riideid, mänguasju, raamatuid jne. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et süüdistus ei ole põhjendatud, ei ole tõendamist leidnud, et Marko-Tapio Suomalainen jättis süstemaatiliselt elatisraha maksmata, tal on uus pere ja olid probleemid tervisega. Kuulanud süüdistatava ja kannatanu üle, uurinud esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et esitatud süüdistuses tuleb Marko-Tapio Suomalainen õigeks mõista tema tegevuses KarS § 169 sätestatud kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Harju Maakohtu määruse 25.01.2008.a. nr.2-07-32195 kohaselt on süüdistatav kohustatud tasuma poja Aülalpidamiseks alates 01.01.2008.a. elatist igakuiselt 2700 krooni VS kasuks (t.l.10). VS(süüdistatava praegune abikaasa) konto väljavõttest nähtub, et VS kontole on üle kantud 2008.a. veebruaris, märtsis, aprillis ja juulis 2 700 krooni, summa selgituseks on märgitud alimendid. Isiku käitumises KarS § 169 koosseisu olemasoluks on vaja tuvastada, et ülalpidamiskohustuse rikkumine oli kuritahtlik. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib kuritahtlikkus väljenduda näiteks keeldumises tööle asuda, tulude varjamises, sagedases elu- ja töökoha vahetamises jne. Samuti nõustub kohus prokuröri poolt kohtuvaidlustes väljendatud seisukohaga, et selline kuritegu on võimalik toime panna tegevusetusega, kui süüdlane ei kavatse endale tööd otsida ja kasutab töö puudumist ettekäändena lapsele elatisraha mittemaksmiseks. Arutatavas asjas on tuvastatud, et 2008.a. jooksul on süüdistatav saanud tulu vaid AS-lt E P summas 4173 krooni (t.l.35). Sama väitis ka süüdistatav kohtule. Samuti järeldub süüdistatava ütlustest, et pärast töötuks jäämist otsis ta pidevalt endale igasugust tööd isegi vaatamata tal 3 olemasolevale erialale ja õppis teist eriala. Asjaolu, et ta ei võtnud ennast arvele tööbörsil, ei saa käsitleda kinnitusena, et süüdistatav ei teinud katset endale tööd leida. Süüdistatava ütlused, et ta otsis tööd ajalehekuulutuste kaudu ja läbi internetsaidi CV online, ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega ümber lükatud ning kohtul puudub igasugune alus neis kahtlema hakata. Seega ei ole tuvastatud süüdistatava tahtlust alusetult tööle mitteasumises ja selle kaudu poja ülalpidamiseks elatise tasumisest kõrvalehoidumises. Samas ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks oma tulusid või muu vara varjanud. Süüdistatava seletus tema nimele registreeritud sõidukite kohta ei anna samuti alust käsitleda seda katsena anda ennast õigustavaid ütlusi. Süüdistatava väide, et sõidukid ei ole tema valduses, ei ole ümber lükatud, mistõttu ei ole võimalik talle ette heita, et nende müügist saadud rahast oleks ta võinud maksta elatisraha lapse ülalpidamiseks. Süüdistatava ütluste kohaselt 2008.aasta algusest alates ja tänase ajani viibib poeg A tema juures neli korda kuus reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, kui ta viib ta lasteaeda. Loomulik on, et lapse enda juurde võtmisel kandis süüdistatav kõiki vajalikke kulusid ise. Peale selle, et laps sai süüa, ostis ta lapsele riideid, jalgratta, raamatuid, mänguasju, käis temaga meelelahutustel. Lapse ema – VS seda ei eita, kinnitas kohtule, et laps tõepoolest viibis isa juures praktiliselt igal nädalavahetusel, isa ostis talle riideid ja muid asju, kuid ei nõustu, et sellised kulud kuuluvad väljamõistetud elatisraha hulka. Kohus sellist seisukohta ei jaga. Elatisraha mõistetakse lapsevanemalt välja lähtudes tema Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestatud kohustusest ülal pidada oma alaealist last. Elatisraha hõlmab kulusid, mis lapsevanemal kuluvad lapse heaks. Sinna kuuluvad vaieldamatult lapse toitmine, riiete ostmine, transpordi- ja kodukulud, meelelahutuste kulud. Juhul, kui lapsevanem ei olnud mõne aja jooksul mõjuvatel põhjustel suuteline last rahaliselt toetama määratud summas, kuid täitis oma vanema kohustust teisel kujul, ostes lapsele toitu, riideid ja mänguasju, hoolitsides tema eest ja tagades huvitava aja veetmise rohkem kui 8 päeva kuus, on põhjendamatu panna talle süüks ülalpidamiskohustusest kuritahtlikku kõrvalehoidumist. Marko-Tapio Suomalainenile inkrimineeritud süütegu eeldab subjektiivsest küljest tahtlust kõigi koosseisu asjaolude suhtes. Eelpool toodud tõendite põhjal ei tuvastanud kohus süüdistatava tegevuses ei otsest ega kaudset tahtlust, mis oleks suunatud vanema ülalpidamiskohustuse kuritahtlikule rikkumisele, mistõttu Marko-Tapio Suomalainen tuleb talle KarS § 169 järgi esitatud süüdistuses mõista õigeks. Kohtunik Julia Vernikova