← Eesti

1-09-8861/3

1-09-8861 KOHTUMÄÄRUS 16.juuni 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva) avaldaja Aleksei Nekrassovi avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/6214 seoses täitmise aegumisega. Aleksei Nekrassov, sünniaeg 06.märts 1978.a-isikukood 37803062233, elukoht: xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi. Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 423, 432 lg 1, Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 2, Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, täitmiskohtunik m ä ä r a b : 1.Rahuldada Aleksei Nekrassovi avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 169/2002/

  1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 169/2002/6214 rahatrahvi 20 (kakskümmend) päevamäära, s.o 560 (viissada kuuskümmend) krooni väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada Aleksei Nekrassovile (viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi linn) ja Narva kohtutäitur Terje Tśapisile (asukoht: Puškini 20-46, Narva). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 19.novembri 1997.a kohtuotsuse (kriminaalasi 1-319) kohaselt tunnistati Aleksei Nekrassov süüdi Kriminaalkoodeksi (edaspidi tekstis KrK) § 15 lg 2 § 139 lg 2 p-de 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti rahatrahv 20 (kakskümmend) päevamäära, s.o 560 (viissada kuuskümmend) krooni. Nimetatud kohtuotsus jõustus 02.detsembril 1997.aastal. 1.1.01.aprillil 1999.a kohtuotsus rahatrahvi väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile ning 27.novembril 2002.aastal täitetoimiku võttis oma menetlusse Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis. MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu Aleksei Nekrassov (lk 1) esitas 28.mail 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/
  2. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal viibi ta kinnipidamiskohas, seetõttu on ta maksejõuetu. Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtuotsuses nr 1-319 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 1-09-8861 3.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisi poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 169/2002/6214 toimiku koopiast nähtub, et Aleksei Nekrassovi suhtes Narva Linnakohtu 19.novembri 1997.a kohtuotsus esitati 01.aprillil 1999.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 01.aprillil 1999.aastal täitevmenetlust täiteasjas nr 169/2002/
  3. 27.novembril 2002.aastal Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis võttis täitetoimiku 169/2002/6214 oma menetlusse. 16.juuni 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis kaitsjatasu sisse nõudnud. Kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 11 (üksteist) aastat 6 (kuus) kuud 14 (neliteist) päeva. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Aleksei Nekrassovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2002/6214 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm ) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et Aleksei Nekrassovi suhtes tehtud kohtuotsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.Aleksei Nekrassovi suhtes oli täitemenetlus alustatud 01.aprillil 1999.aastal. Karistusandmete kohaselt on Aleksei Nekrassov Narva Linnakohtu 19.novembri 1997.a kohtuotsusega mõistetud süüdi KrK § 15 lg 2 § 139 lg 2 p-de 2,3 järgi, mis Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) kohaselt vastab § 199 lg-le
  4. KarS § 199 lg 2 on teise astme kuritegu. Koosakõlas KarS § 82 lg 1 p-ga 2, oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 3 (kolme) aasta jooksul, s.o hiljemalt 01.detsembriks 2000.aastaks, kuna kohtuotsus rahatrahvi väljamõistmisest on jõustunud 02.detsembril 1997.aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud 2

(3)1-09-8861 meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. 4.8.Täitmiskohtunik leiab, et Aleksei Nekrassov ei ole temalt süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidnud. 4.9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäituri asendaja ei ole suutnud tõendada, et süüdimõistetu Aleksei Nekrassov oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. 4.10.Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvi väljamõistmisest, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud siis see ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. 5.Samuti jääb täitmiskohtunikule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta. Kohtutäituri asendaja Terje Tśapis peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS §-st 207 lg 2, KrMS §-dest 423,342, KarS §-st 82 lg 1 p 1 rahuldab täitmiskohtunik Aleksei Nekrassovi avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri asendaja poolt alustatud täiteasjas nr 169/2002/6214. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.