1-09-10123/1

1-09-10123 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-10123 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kriminaalasi Vladislav Ševtsov`i (ik: 37908140237; elukoht: xxx) kaitsja vandeadv. L. Viili taotlus hüvitada kriminaalasjas nr 1-09-10123 V. Ševtsovile kriminaalmenetlusega tekitatud kahju Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Vladislav Ševtsov`i kaitsja vandeadv. L. Viili taotlus hüvitada kriminaalasjas nr 1-09-10123 Vladislav Ševtsovile kriminaalmenetlusega – alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud - tasu õigusabi osutamise eest 300 (kolmsada) krooni - riigi kanda. Määrus väljastada Vladislav Ševtsovile, vandeadv. L. Viilile, Rahandusministeeriumile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 14.07.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-10123 mõisteti Vladislav Ševtsov õigeks tema süüdistuses KarS § 424 järgi seoses prokuröri süüdistuses loobumisega. V. Ševtsovi tõkend – vahistamine tühistati ja V. Ševtsov vabastati vahi alt kohtusaalis. Vladislav Ševtsovi kaitsja vandeadv. L. Viil esitas Harju Maakohtule taotluse Harju Maakohtu 14.07.2009.a kohtuotsuse täpsustamiseks kriminaalasjas nr 1-09-10123, kas õigeksmõistetul V. Ševtsovil on õigus temale kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamisele. Samasisulise taotluse esitas 24.07.2009.a Harju Maakohtule ka Rahandusministeerium. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § l lg 3 p 1 sätestab, et kahju ei hüvitata isikule, kes uurimise või kohtuliku arutamise käigus eneserõõnaga või oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise. AVVKHS § 1 lg 3 p 2 sätestab, et kahju ei hüvitata isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kriminaalasja toimikuga, leiab, et Vladislav Ševtsovi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt AVVKHS kohaselt hüvitatakse kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on jõustunud õigeksmõistev otsus. Samas nimetatud seaduse § 1 lg 3 sätestab alused, mis juhul kahju ei hüvitata isikule, kes uurimise käigus on oma tahtliku tegevusega põhjustanud endalt vabaduse alusetult võtmise. Nimelt vahistati Vladislav Ševtsov seetõttu, et ta pani jätkuvalt toime kuritegusid – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (kokku 9 episoodi). Vladislav Ševtsov on ise ka kõiki neid episoode tunnistanud. V. Ševtsovi õigeksmõistev otsus ei tehtud mitte seetõttu, et V. Ševtsov ei ole neid tegusid toime pannud, vaid seetõttu, et 01.07.2009.a jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt tuleb isiku joove tuvastada tõendusliku alkomeetriga ning tagantjärgi ei ole võimalik seda teha. Kõigis 9 episoodis oli V. Ševtsovi joove tuvastatud indikaatorvahendiga, st oli tuvastatud, et V. Ševtsov oli sõidukit juhtides alkoholijoobes ning seega reaalseks ohuks teistele inimestele. Joobes sõiduki juhtimine ei ole endiselt lubatud, vaid sõltuvalt joobeastme määrast, kas isik vastutab väärteo- või kriminaalkorras. Lisaks peet V. Ševtsov viimase episoodi raames kahtlustatavana kinni 14.04.2009.a ning vahistati 15.04.2009.a, st isik vahistati hetkel, kui nimetatud seadusemuudatus ei olnud veel jõustunud ning vahistamine oli igati seaduslik ja põhjendatud. Samuti ei viibinud asja menetlus, vaid kohtusse saadeti kriminaalasi 30.06.2009.a ning istung määrati juba 14.07.2009.a. Täitmiskohtunik