Natalia Lebed Tõkend Abulfat Zamanov, elukoht: xxx; isikukood: 36303050379; kodakondsus- määratlemata; haridus: kesk-eri; emakeel: vene keel; töökoht: P T K AS; Kriminaalkorras varem karistatud : 1) 11.05.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 113 järgi rahatrahviga 2800 krooni; 2) 21.06.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1 järgi rahatrahv 8004 krooni. Elukohast lahkumise keeld alates 04.06.2008.a. Kaitsja Rein Kiviloo Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Abulfat ZAMANOV
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 151.40 krooni , kokku 22 710 krooni . Abulfat Zamanovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Abulfat Zamanovilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja menetluskuludena – ekspertiisitasu 2875 krooni ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 2442.60 krooni, kokku 5317.60 (viis tuhat kolmsada seitseteist ) krooni ja 60 senti riigituludesse. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr221023778606 Hansapangas märkides viitenumbriks 4100064939 ning selgitusse „Abulfat Zamanov, 1-08-15434, rahaline karistus“. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedpangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Abulfat Zamanov , 1-08-15434 sundraha või kaitsjatasu“. Rahalise karistuse , sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Abulfat Zamanovile on esitatud süüdistus selles, et ta 30.aprillil 2008.a. kella 22 paiku viibides Tallinna linnas Pirita jõe kaldal, kahjustas kannatanu AN tervist sellega, et lõi kannatanut kiviga pea piirkonda ja seejärel lõi rusikaga rinna piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja terviskahjustusi – pea põrutuse ja vasaku silma ümbruse põrutushaava. Pärast seda kahjustas kannatanu GK tervist sellega, et lõi teda puukepiga vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikke tervisekahjustusi – koljupõhimiku murru, peaaju põrutuse ja pehmekelmealuse verevalumi . Seega Abulfat Zamanov pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, s.o.
Kannatanu GK seletas, et oli 30.04.2008.a. õhtul koos AD ja AN Pirita jõe ääres kala püüdmas . N oli temast umbes 70 – 100 m eemal , D ütles talle, et N pekstakse, vaatas N poole ja nägi, et üks mees hoidis N selja tagant ümbert kinni ja teine mees seisis N ees ja lõi. N ees seisnud mehes tunneb ära süüdistatava Zamanovi. Läks N lähemale, võttis enda 2 kaitseks maast umbes meetri pikkuse 2-3 cm läbimõõduga puust kepi ja kui jõudis peksjatele lähemale lõi ühel korral Zamanovit, kuna nägi kuidas Zamanov lõi rusikaga N . Zamanov võttis löömise peale jõe kaldalt tugeva puust kepi ja tuli sellega tema poole, ütles kohe saad, ja lõi teda selle kepiga, kuid ta pani käed kaitseks ette ning selle löögi kaitses ära. Seletas, et ütles peksjatele, et miks nad kahekesi ühte meest peksavad ja lasku kohe lahti, mille peale Zamanov ebatsensuurselt väljendudes ütles, et tema saab ka kohe ning ründas teda rusikatega. Kinnitas, et ei mäleta enam , kuhu sai teise löögi. Kohus avaldab prokuröri taotlusel KrMS § 289 kohaselt kannatanu ütlused t.l. 7, kus kannatanu kinnitab, et Zamanov lõi teda kepiga vastu pead ning ta kaotas meelemärkuse. Kannatanu seletas, et mingit sõnalist konflikti N ja Zamanovi vahel ta ei kuulnud , N löömist nägi siis, kui ta oli juba lähemale läinud umbes 10 m kauguselt ja siis Zamanov lõi N ühe korra rusikaga rindkeresse. Teine mees N ei löönud. Kinnitas, et uuesti mäletab toimunut ajast kui N teda müksas ja küsis kas ta tõusta saab, kuulis siis veel Zamanovi häält, kuid ei näinud teda. Konflikti algust tema ei näinud. Saadud vigastusega oli ta 7 päeva haiglas ja kuu kodus, parema kõrvaga praegu midagi ei kuule, esinevad tasakaaluhäired. Materiaalseid nõudmisi süüdistatava vastu ei ole. Kannatanu AN seletas, et 30.04.2008.a. kella 22 paiku oli Pirita jõe ääres koos GK ja A D ga, alguses oli koos nendega, siis läks 50-60 m kaugemale. Jõe ääres oli ka Zamanov ja tema tuttav, ta oli nende kõrval ja kui tahtis õnge vette heita, käskis Zamanov tal ära minna, kuna tal on ebaseaduslikud püügivahendid. Tema ei läinud ja küsis, miks ta ei tohi seal püüda , Zamanov hakkas teda ebatsensuurselt sõimama, tema sõimas vastu ja Zamanov püüdis teda rusikaga lüüa, kuid ta tõmbas pea eest. Tema pani spinningu käest maha ja läks Zamanovi poole, siis lõi Zamanov ta jalust maha , võttis maast kivi ja lõi teda näo piirkonda. Löögist teadvust ei kaotanud , oli uimane. Siis tõusis püsti ja hakkas Zamanoviga tõuklema ning siis haaras teine mees teda tagant poolt kinni üritades neid lahutada. Hetkel kui hoidis Zamanovit käest kinni nägi K lähenemas, K oli umbes tema käsivarre jämedune ja 2 m pikkune kepp käes ning kui Zamanov hakkas rusikaga vehkima, siis K lõi Zamanovit selle kepiga. Kinnitas, et ei näinud kas Zamanov K i suhtes vägivalda kasutas, kuid K kukkus Zamanovi löögist. Kuna Zamanov kogu aeg kepiga vehkis , siis ta haaras selle tema käest ära ja viskas vette. Tema kakles Zamanoviga vees, kus D sel ajal oli, ta ei näinud. Tema sel õhtul alkoholi ei tarvitanud , kuid Zamanov ei olnud kaine, kuna neil oli sakuskat ja Zamanovil oli alkoholi lõhn. D kutsus kiirabi ja politsei, enne politsei saabumist ütles Zamanov talle, et politsei kutsuti ilmaasjata, kuna homme tulevad aserid ja siis alles näitavad. Materiaalseid pretensioone süüdistatava vastu ei ole. Tunnistaja AD kohtuistungil seletas , et oli 30.04.2008.a. koos N ja K iga Pirita jõe ääres . Mingil hetkel nägi, et N oli neist eemal ja kakles kahe teise mehega, nägi kuidas Zamanov lõi N rusikaga ja teine mees püüdis Zamanovit ja N lahutada. Tema läks koos K iga kaklejate juurde, tema läks eespool, K tuli tema järel, K ütles Zamanovile, et miks nad kahekesi ühe vastu kaklevad, seepeale liikus Zamanov K i poole ja ütles, et ka tema saab. Samal hetkel K lõi Zamanovit kepiga, pärast lõi Zamanov sama kepiga K vastu pead, K kukkus. Selgitas, et kepiga lõi esimesena K Zamanovit ja et nägi kui Zamanov rusikaga lõi N . Kinnitas, et kui tema tahtis aidata K tõusta, lõi Zamanov sama kepiga ka teda, kuid pretensioone tal Zamanovi vastu ei ole. Süüdistatava kaitsja taotlusel avaldab kohus KrMS § 289 lg 1 alusel vastuolu kõrvaldamiseks t.l. 72 alates 13-st reast kaks lauset , kus tunnistaja kinnitab, et ei näinud kuidas mees, kellega N maadles, oleks N löönud. Tunnistaja D selgitas, et nägi N löömist siis kui liikus kaklejate poole, Zamanovi käes kivi ei näinud. Tunnistaja Andrei Kirejev seletas kohtuistungil, et 30.04.2008.a. said juhtimiskeskuse kaudu väljakutse Pirita jõe äärde velotreki taha. Kohapeal ütlesid kannatanud, et neil tekkis konflikt 3 teise kalamehega, oli kaklus ja nad said viga, üks kannatanu kaebas pea valu ja pea pööritust ja talle sai kutsutud kiirabi. Kalamehi, kellega konflikt tekkinud oli, jõe ääres ei olnud. Sündmuskohale jõudsid umbes 10 minutit peale väljakutset. Tunnistaja RI seletas kohtuistungil , et 30.04.2008a.a oli koos Zamanoviga Pirita jõe ääres kala püüdmas, alguses kedagi teist ei olnud. Siis tuli N nende juurde kala püüdma ja nägi natuke eemal veel kahte meest. N hakkas kala ebaseaduslike püügivahenditega püüdma ja tema koos Zamanoviga tegid selle kohta märkuse, N ütles, et see polevat nende asi, tekkis konflikt, Zamanov lõi vastu N õnge, mille peale N haaras Zamanovil rinnust kinni ja Zamanov haaras N l rinnust kinni, ei mäleta kas ebatsensuurseid sõnu kasutati, tema üritas Zamanovit ja N lahutada. Siis kuulis selja tagant jooksusamme, pöördudes nägi lähenevat K kepp käes ja K püüdis sellega lüüa, kuid tema sai pea eest. Siis nägi jooksmas veel ühte noormeest , kelles tunneb ära tunnistaja D , kivi käes . Tal hakkas hirm oma elu pärast ja ta jooksis D le vastu, rahustas, et mis te teete ning D nagu rahunes. Seejärel läks koos N ga maas lebava K i juurde ning koos D ga aitas K i püsti . Kinnitas, et ei näinud, et keegi oleks Zamanovit kepiga löönud, kuid peas nägi Zamanovil veritsevat haava, ei näinud, et Zamanov oleks kedagi kivi või kepiga löönud. Samal ajal kui tema koos D ga aitas K tõusta nägi, et N kakleb jões Zamanoviga ja üritab Zamanovit uputada, läks appi neid lahutama. Zamanoviga alkoholi sel päeval ei tarbinud. Selgitas, et N poolt mingit löömist ei näinud, ainult üritas Zamanovit uputada, K püüdis teda kepiga lüüa, kuid ta sai pea eest ja teiste löömist ei näinud. Süüdistatav Abulfat Zamanov seletas kohtuistungil, et oli 30.04.2008.a. koos Izmagiloviga Pirita jõe ääres kalal, algul kedagi muud kalameest ei olnud, pärast tulid veel kolm meest – kannatanud K , N ja tunnistaja D . N tuli päris tema ja Izmagilovi juurde, kuna N l oli spinning, siis ta ütles et spinninguga ei tohi püüda see on ebaseaduslik. N ütles talle, et kas oled prokurör, et tuled keelama ja hakkas teda ebatsensuursete sõnadega sõimama. Tema läks N juurde, lõi käega vastu spinningut, mille peale N haaras tal rinnust kinni ja tema haaras N l rinnust kinni, püüdis N st lahti saada, kuid N on temast suurem ja pikem. Izmagilov hakkas teda ja N lahutama ja siis jooksid kohale N tuttavad ning K lõi teda kepiga pähe, enda kaitseks lõi K kätega. Alguses ei saanud ta löögist arugi, siis hakkas verd jooksma, mille peale ta võttis maast kepi, küsis, et kes teda lõi, hakkas kepiga vehkima ning tabas K . Selle peale tuli N ja tiris teda vette ning hakkas teda vee alla suruma, tal õnnestus lahti saada ja kaldale joosta. N ei ole ta kiviga löönud. Kinnitas, et oli sündmuskohas kui kiirabi ja politsei tulid, kuhugi ei jooksnud. Isiku ekspertiisiaktis nr 153 (t.l 18-20) antud eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati GKl 30.04.07.05.2008.a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas koljupõhimiku murd, peaaju põrutus ja pehmekelmealune verevalum, vigastused võivad olla tekitatud 30.04.2008.a. löögist kõva tömbi esemega, tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. SA Põhja –Eesti Regionaalhaigla vastusest järelepärimisele (t.l 56) nähtub, et A N viibis Regionaalhaigla Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini osakonnas 30.aprillil 2008 kell 23.49 , diagnoositi pea põrutus, vasaku silma ümbruse põrutushaav. Isiku läbivaatuse protokollist ( t.l. 52-54) nähtub, et 01.mail 2008 kella 01.15 ajal tuvastati AN näol vasakpoolsel küljel silma ja kõrva vahel 5 cm pikkune nahamarrastus ja verevalum, kaela alaosal vasakpoolsel küljel 3 cm pikkune nahamarrastus. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele . 4 Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Abulfat Zamanovi tegevuse tagajärjel sai 30.04.2008.a. GK tervise kahjustuse – koljupõhimiku murru, peaaju põrutuse ja pehmekelmealuse verevalumi ning A N sai tervise kahjustuse – pea põrutuse ja vasaku silma ümbruse põrutushaava. Abulfat Zamanov end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud . Süüdistatava ütluste kohaselt oli 30.04.2008.a. õhtul Pirita jõe ääres tekkinud konflikti alustajaks A N , kes tuli ebaseadusliku püügivahendiga kala püüdma kohe tema kõrvale ja süüdistatava poolt tehtud märkusele reageeris ebatsensuurse sõimuga. Füüsilise kontakti alustajaks oli N kes haaras temal rinnust kinni, alles seejärel haaras ka tema N l rinnust kinni ja nende vahel tekkis tõuklemine. Kannatanu N seletas konflikti alguse kohta, et Zamanov ei lubanud tal enda kõrval kala püüda ja hakkas ebatsensuurselt sõimama ning üritas rusikaga lüüa, mille peale tema hakkas samuti sõimama. Süüdistatavaga koos olnud tunnistaja Izmagilov seletas, et nendepoolse märkuse peale ebaseadusliku kalapüügi kohta hakkas N sõimama ja kui Zamanov lõi käega vastu N spinningut, haaras N Zamanovil rinnust kinni ja seejärel ka Zamanov N l ning nende vahel tekkis rüselus. Kannatanu K ja tunnistaja D konflikti algust ei näinud, tunnistaja D nägi N ja Zamanovi vahelist rüselust, mille peale ta koos K iga tuli N le appi. Seega on kohtu arvates sündmuses osalejate ja pealtnägijate ütlustega tõendatud, et füüsilise konflikti alustajaks oli kannatanu N . Kannatanu N seletas, et kui Zamanov ta jalust maha lõi, siis lõi teda maast haaratud kiviga vastu pead, kuid süüdistatav Zamanov kinnitas, et ei ole kiviga N löönud, kuid võis rusikaga N le vastu pead lüüa. Tunnistaja Izmagilovi seletuse kohaselt ei näinud tema, et Zamanov oleks kiviga löönud, samuti ei väitnud tunnistaja, et oleks näinud N maas ning tunnistaja D kinnitusel nägi ta rüselejatele lähenedes kuidas Zamanov lõi N rusikaga, kiviga löömist ei näinud. Kuigi kannatanu väidab, et süüdistatav lõi teda kiviga vastu pead ning kohtu arvates ei ole kannatanul põhjust valetada , kuna tema menetluslik positsioon kohustab tõtt rääkima, siis antud juhul ei ole kohtu arvates kogutud tõenditega üheselt tõendatud, et süüdistatav lõi kannatanut kiviga. Kannatanul esinenud tervisekahjustus – pea põrutus ja vasaku silma ümbruse põrutushaav - võis olla tekkinud ka rusikalöögi tagajärjel, mida süüdistatav ei eita ja rusikaga löömist nägi ka tunnistaja D . Kannatanu GK tervisekahjustuse põhjustamise osas süüdistatav oma süüd ei tunnistanud. Ta seletas, et puukepiga lõi esimesena GK kui tuli tema ja N juurde ning et K i löögist oli temal vasakul peas haav. Alles selle peale haaranud ta maast kepi ja sellega vehkides tahtnud selgust saada, kes lõi ja võis sel moel tabada K vastu pead. Süüdistatava väidet, et K lõi esimesena kepiga, kinnitavad nii kannatanu K , kes selgitas, et lõi Zamanovit peale seda kui nägi, et Zamanov lõi N rusikaga , kannatanu N kui ka tunnistaja D . Süüdistatava väite kinnituseks on toimiku materjalides ka SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksuse patsiendikaardi koopia (t.l.104), kust nähtub, et Abulfat Zamanovil 01.mail 2008 kell 00.45 tuvastati vasakul pool peas 4-5 cm pikkune haav, mis õmmeldi. Süüdistatava Zamanovi poolt K i kepiga vastu pead löömist kinnitab tunnistaja D , väites, et Zamanov lõi K ilmselt sama kepiga vastu pead, millega K oli Zamanovit löönud. Kannatanu N väitis, et K oli käes umbes tema käsivarre jämedune ja 2 m pikkune puukaigas, samuti, et ei näinud, et Zamanov oleks K kepiga löönud, kuid nägi, et K kukkus Zamanovi löögist. Tunnistaja Izmagilov ei näinud, et Zamanov oleks kedagi kepiga löönud. Kannatanu K esines koljupõhimiku murd, peaaju põrutus ja pehmekelmealune verevalum , mis isiku ekspertiisi aktis nr 153 (t.l.18-20) antud eksperdiarvamuse kohaselt võisid olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega. Eeltoodust nähtuvalt on kogutud tõenditega kohtu arvates tõendamist leidnud, et GKl on temal esinenud vigastused saadud süüdistatava Zamanovi tegevuse tagajärjel. Süüdistatava kaitsja taotles Abulfat Zamanovi õigeks mõistmist talle esitatud süüdistuses
Hindamaks 30.04.2008.a. õhtul Pirita jõe ääres toimunud sündmusi reastab kohus asjaosaliste ütluste põhjal sündmuste käigu alljärgnevalt : 5 - - A.Zamanov püüab kala A.N tuleb Zamanovi hinnangul ebaseadusliku vahendiga tema lähedusse kala püüdma A.Zamanov käskis A.N l lõpetada tema hinnangul ebaseadusliku püügi ja ära minna A.N keeldus, öeldes, et kas A.Zamanov on mingi prokurör, et otsustab, kes võib kala püüda ja sõimas ebatsensuurselt A.Zamanov läheneb A.N le, lööb käega vastu N spinningut A.N haarab Zamanovil rinnust kinni A.Zamanov haarab A.N l rinnust kinni A.Zamanov ja A.N tõuklevad, Izmagilov üritab neid lahutada A.Zamanov lööb rusikaga N , enda kinnitusel võis tabada nägu Tuleb G.K , lööb kaikaga Zamanovit vastu pead Zamanov tunneb vigastust, võtab maast kaika , mis kannatanu N väitel võis olla sama, millega K Zamanovit lõi, Zamanov ütleb, kes lõi ja vehib kaikaga ning K saab tabamuse vastu pead ja kukub N võtab kaikaga vehkival Zamanovil kaika käest ja tõukab Zamanovi vette N üritab Zamanovi pead vee alla suruda, Zamanov pääseb vabaks ja tuleb kaldale N ja D aitavad K tõusta ja nad lähevad eemale . Eelkirjeldatud sündmustest tulenevalt on kohus seisukohal, et A.N löömisel ei tegutsenud A.Zamanov hädakaitseseisundis
tähenduses, kuna kakluses , kus kaitsja ja ründaja rollid vahelduvad sündmuste käigus, ei teki kaitseseisundit . Riigikohtu poolt lahendis 3-1-134-08 väljendatud seisukoha kohaselt on tegemist teadliku eneseohustamisega, kus mõlemad kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena . Kuigi tegemist ei olnud osapoolte kokkuleppel toimunud kaklusega , oli nii Zamanovil kui N l oma osa ebatsensuurse sõnavahetuse üleminekul rüseluseks-kakluseks. Kannatanu K kinnitas kohtus, et tema lõi Zamanovit 2-3 cm läbimõõduga ja umbes 1 m pikkuse puuoksaga vastu pead, kuna Zamanov lõi rusikaga N , kannatanu N väitel oli aga K käes käsivarre jämedune ja umbes 2 m pikkune puukaigas, siis kogutud tõendite hindamise alusel on kohus seisukohal, et antud juhul oli tegemist K i ründega Zamanovi vastu ning selles olukorras oli Zamanov hädakaitses, kuna esines vahetu rünne tema tervisele ja ründajaks oli inimene. Kannatanu K , kes oli koos tunnistaja D ga, soovides aidata N , oli võimalus kas kahekesi rüselejad lahutada, nad üksteisest füüsiliselt laiali lükata või mõlemad rahunemiseks vette tõugata ning arvestades, et tunnistaja Izmagilov rüseluses ei osalenud, puudus vajadus puukaikaga löömiseks. Kuna Zamanovil oli saadud löögist tekkinud veritsev haav peas, võttis ta maast puukaika ja vehkis sellega ning tabas K pähe.
lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega , mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Zamanov haaras maast puukaika vahetult peale teda tabanud lööki pähe ning kuigi süüdistatav ei ole väljendanud, et tegi seda enda kaitseks, on ta siiski öelnud, et võttis kaika kui sai aru, et ta on vigastatud. Zamanovil esinenud vigastuse kohta on olemas toimiku materjalides (t.l. 104) SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksuse patsiendikaardi koopia, kus on trauma kirjelduse osas märgitud - kukkus kalal olles peaga vastu kivi . Tunnistaja Izmagilov on kohtus kinnitanud, et temale ütles Zamanov, et teda löödi ja Zamanovi kukkumist sündmuskohal ei ole keegi kohalolijatest näinud ega kinnitanud. 6 Süüdistatava Zamanovi poolt K i tahtliku pähe löömise kohta on kohtulikul uurimisel kogutud vastandlikud tõendid. Kannatanu K kinnitas, et Zamanov lõi teda pähe, Zamanov ise kinnitas, et vehkis kaikaga ja tabas K pähe. Ka kannatanu N on kinnitanud, et kui K kukkus, haaras tema Zamanovilt kaika ja viskas vette ning tõukas ka Zamanovit vette, et see lõpetaks kaikaga vehkimise. Seega on antud situatsioonis vahetumalt osalenutest kaks isikut kinnitanud , et Zamanov vehkis kaikaga, mistõttu ei saa kohtu arvates väita, et Zamanov tahtis kaikaga K pähe lüüa, vaid tema eesmärk oli kaikaga vehkides tõrjuda võimalikud edasised rünnakud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-34-08 kaitsetegevuse
kohtuotsuses ( kriminaalasi nr 1-06-13024 ) väljendatud seisukohtadega selles, et hädakaitseseisundi tekkimisel tekib rünnataval õigus hädakaitsetegevuseks, mille eesmärgiks on kallaletungija jätkuva ründe tõrjumine, mille all tuleb mõista mitte ainult ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust. Kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid peavad olema sobivad, s.t. peavad vastama ründe ohtlikkusele ja ei tohi olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikus suunas. Kaitsevahend on sobilik , kui see tõrjub ründe lõplikult , lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kui kaitsjal on kaitse teostamisel võimalik valida mitme vahendi vahel, peab ta valima nendest säästvaima, s.t. vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04) . Antud olukorras tuli Zamanovile K i poolt antud löök puukaikaga ootamatuna, kuna tal ei olnud eelnevalt kokkupuudet K iga ning rüseluses N ga ei kasutanud kumbki pool mingeid muid vahendeid peale käte- rusikate. Puukaikaga saadud löögist tingitud kaitsetahtest haaras Zamanov samuti puukaika. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et selleks hetkeks ei olnud K i käes enam kaigast, s.t. et K i poolt reaalne Zamanovi mingi õigushüve kahjustamine oli juba lõppenud. Juhul kui Zamanov ka sisemiselt siiski veel tunnetas ohtu , siis oleks piisanud kaitsetegevuseks muust vahendist – rusikad, kutsuda appi kõrvalseisjad või politsei, lahkuda sündmuskohast -, mitte puukaigas, millega teda eelnevalt rünnati. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-17-04 märkinud, et teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele.
lg 3 kohaselt võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Zamanovi poolt puukaikaga vehkimine ja K i tabamine lõpetas ründe. Hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal – seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt. Täiskasvanud, füüsiliselt heas vormis mees , lüües endast silmnähtavalt kõhetumat ja eakamat, vähemalt mitme sentimeetrise läbimõõduga puukaikaga pea piirkonda , peab tavateadmisi omav inimene, kes Zamanov kahtlematult on, mõistma, et selle tagajärjel tekitab ta liigset kahju ründajale ja et puukaigas kaitse teostamise vahendina ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele. Abulfat Zamanovile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid , samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks G.K i suhtes toimepandud kuriteos on teo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel, A.N suhtes toimepandu osas kergendavad asjaolud puuduvad , karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Abulfat Zamanov on varem kriminaalkorras karistatud, kuid karistus on kustunud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, kuna annab tunnistust selle kohta, et A.Zamanov on elanud seaduskuuleka inimese elu, mis tähendab, et on teinud talle varem mõistetud karistustest vajalikud järeldused, töötab . Ta pani 7 toime II astme tervisevastase süüteo. Prokurör taotles A.Zamanovi karistamist vangistusega, mida tingimuslikult täitmisele ei pöörata, kuid kohus ei nõustu antud juhul prokuröri taotlusega. Kohtu arvates ei ole A.Zamanovi mõjutamiseks edaspidi seaduskuulekat elu elada vajalik raskeima karistusliigi – vangistus - kohaldamine. Antud kuriteo toimepanemine kahele inimesele tervisekahjustuse tekitamine- ei olnud A.Zamanovi poolt ettekavatsetud tegevus, vaid toimus tekkinud ebakõlade lahendamisel asjaolude kokkulangemisest põhjustatuna , tervisekahjustustest raskema põhjustas Zamanov hädakaitse piire ületades valides kaitseks ebasobiva vahendi. Eelnevast tulenevalt on A.Zamanovi puhul karistuse eesmärke võimalik kõige efektiivsemalt saavutada kohaldades talle rahalist karistust. Töökohast PTKAS on A.Zamanovit iseloomustatud kui iseseisvat, abivalmis, korrektset, hea pinge ja stressi taluvusega , kohusetundlikku, hoolast ja viisakat ning et tööalaselt suudab vastavalt olukorrale lahendada tekkivaid probleeme ning reageerida nendele vastavalt . Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada Abulfat Zamanovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, et Abulfat Zamanovit on võimalik karistada rahalise karistusega. Taoline karistuse liik mõjub otseselt süüdistatava majanduslikule olukorrale ning on vahetult tuntav, mistõttu võiks olla piisavaks mõjutusvahendiks hoiduma edaspidiselt süütegude toimepanemisest ning taltsutama esinevat emotsionaalsust. Kohus leiab, et A.Zamanovile mõistetav rahaline karistus ei saa olla mõistetud rahalise karistuse päevamäära alammääras , vaid karistus tuleb mõista rahalise karistuse keskmise määra lähedalt. Kohus juhindus KrMS § 309, 311-313. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.