1-09-10168/5

1-09-10168 KOHTUMÄÄRUS 14.juuli 2009.a Narva linn, Viru Maakohus koosseisus: täitmiskohtunik Mihhail Komtśatnikov arutas kirjalikus menetluses Narva kohtumajas (1.Mai 2, 20308 Narva linn) avaldaja Vjatšeslav Issatśenka avalduse tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2002/7066 seoses täitmise aegumisega. Vjatšeslav Issatśenka, sünniaeg 14.märts 1972.a-isikukood 37203142251, töötu, elukoht: Tallinna mnt 59-59, Narva linn, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi. Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 423, 432 lg 1, Karistusseadustiku §-st 82 lg 1 p 2, Täitemenetluse seadustiku §-st 207 lg 2, täitmiskohtunik m ä r a b : 1.Rahuldada Vjatšeslav Issatśenka avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes alustatud täiteasjas nr 167/2002/

1. 2.Lõpetada täitemenetlus nr 167/2002/7066 kohtukulud: kaitsjatasu 1 486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni 80 senti ja ekspertiise toimetamise eest tasu 101 (ükssada üks) krooni väljanõudmise kohta täitmise aegumise tõttu. 3.Määrus väljastada Vjatšeslav Issatśenkale (viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi linn) ja Narva kohtutäitur Krista Järvetile (asukoht: Tallinna mnt 9, /pk 1243, Narva linn). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavas määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 15.detsembri 2000.a kohtuotsuse (kohtuasi 1-566/2000) kohaselt mõisteti Vjatšeslav Issatsenkalt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 1 486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) krooni 80 senti ja ekspertiisi teostamise eest summas 101 (ükssada üks) krooni. Nimetatud kohtuotsus jõustus 26.detsembril 2000.aastal. 1.1.29.septembril 2002.aastal kohtuotsus kohtukulude väljamõistmise osas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Krista Järvetile. MENETLUS MAAKOHTUS 2.Süüdimõistetu Vjatšeslav Issatśenka (lk 1) esitas 26.juunil 2009.aastal Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2002/
2. 2.1.Avaldaja selgitab, et käesoleval ajal viibi ta kinnipidamiskohas, seetõttu on ta maksejõuetu. Ühtlasi avaldaja põhjendab avaldus sellega, et kohtuotsuses nr 1-566/2000 tehtud otsuse täitmine 1-09-10168 toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Narva kohtutäitur Krista Järveti poolt maakohtule edastatud täiteasja nr 167/2002/7066 toimiku koopiast nähtub, et Vjatšeslav Issatśenka suhtes Narva Linnakohtu 15.detsembri 2000.a kohtuotsus esitati 29.septembril 2002.aastal sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Krista Järvetile, kelle poolt alustati samal päeval, s.o 29.septembril 2002.aastal täitevmenetlust täiteasjas nr 167/2002/
3. 14.juuli 2009.a seisuga ei ole Narva kohtutäitur Krista Järvet kohtukulud sisse nõudnud. Kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 8 (kaheksa) aastat 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Vjatšeslav Issatśenka avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 167/2002/7066 seoses täitmise aegumisega kuulud rahuldamisele. 4.1.Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-ku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 4.2.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi tekstis TMS) § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud Karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.3.Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm) aastat. 4.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et Vjatšeslav Issatśenka suhtes tehtud kohtuotsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetud määrust täitvale asutusele. Menetluse käigus kohtutäitur ei kontrollinud võlgnikul kinnisvara olemasolu. Täitemenetluse käigus ei ole seatud võõrandmiskeeldu võlgnikule kuuluvale mootorsõidukile. 4.5.Vjatśeslav Issatśenka suhtes oli täitemenetlus alustatud 29.septembril 2002.aastal. Karistusandmete kohaselt on Vjatšeslav Issatśenka Narva Linnakohtu 15.detsembri 2000.a kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalkoodeksi § 143 lg 1 järgi, mida vastab Karistusseadustiku §-le 209 lg
4. Karistusseadustiku § 209 lg 1, on teise astme kuritegu. Koosakõlas KarS § 82 lg 1 p-ga 2, oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 3 (kolme) aasta jooksul, s.o hiljemalt 25.detsembriks 2003.aastaks, kuna kohtuotsus kohtukulude väljamõistmisest on jõustunud 26.detsembril 2000.aastal. 4.6.Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud 2