1-09-12703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Kohtuistungisekretär Määruse tegemise aeg ja koht
- september
- a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-12703 Kriminaalasi Kohtutäituri avaldus Aleksander Kütt*ile asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: Aleksander Kütt (isikukood 34906192729; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx); prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liane Peets Taotlus Asenduskaristuse määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
- september 2009 RESOLUTSIOON Asendada Aleksander Kütt*ile Jõgeva Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-06-16223 19.12.2006 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa- 4200 krooni- vangistusega 28 päeva. Vangistuse kandmise aja algust arvestada Aleksander Kütt*i ilmumisest vangistust kandma. Kohustada Aleksander Kütti ilmuma temale määratud vangistust kandma 04.septembril
- Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevit . 1 Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. 1
(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 14.08.2009 saabus kohtusse Tartu kohtutäitur Oksana KUtšmei avaldus asenduskaristuse määramiseks Aleksander Kütt*ile. Täitemenetlus on A.Kütti suhtes alustatud 08.03.2008.a. Jõgeva Maakohtu 19.12.2006.a. kohtuotsuse alusel. Rahatrahvi võla jääk on 4200 krooni. Võlgnikule on teatatud karistuse asendamise võimalikkusest. Registrisse kantud vara võlgnikul puudub, äriühingutes osalus puudub. Kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul vara ja puudub ka sissetulek. Täitemenetluse seadustiku § 206 alusel palub kohtutäitur otsustada rahalise karistuse jäägi asendamine . Kohtuistung Kohtuistungil 04.09.2009 andis A.Kütt seletuse, et ta on kohtule saadetud kirjas juba kõik öelnud. Midagi ta trahvist tasus, 4200 krooni suuruse jäägi vastu ei vaidle. Pensioni saab ta 2290 krooni, elab üksi. Korterikulud on iga kuu 1000 krooni. Ta ei tule toime oma rahaga ja läheks meelsamini vangi. Tasuda millestki ei ole. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et rahaline karistus tuleb asendada vangistusega 28 päeva. Taotlus trahvi asendamiseks tuleb rahuldada, asendada trahv KarS § 70 lg.1 alusel vangistusega. Kohtu seisukohad Kohus rahalise karistuse asendamisel võtab aluseks KrMS § 417 lg.3, mis sätestab: kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. KrMS § 417 lg.4 sätestab: rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. KarS § 70 lg.1 sätestab: kui süüdimõistetu ei tasu talle määratud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või…. lg.2: rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Käesoleval juhul on süüdimõistetule määratud kohtuotsusega rahaline karistus 90 päevamäära ehk 4500 krooni. Süüdimõistetu on täitnud rahalist karistust osaliselt- tema täitmata rahalise karistuse summa on 4200 krooni. Tema rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur on teatanud kohtule A.KÜttil vara puudumisest, millele sissenõuet pöörata. Sama kinnitas A.Kütt ka ise kohtuistungil. Sellises olukorras puudub Aleksander KÜttil vara, millele sissenõuet pöörata Täitemenetluse seadustiku § 131 alusel või TMS § 198 lg.1 kohaselt. Täitemenetluse seadustiku § 205 sätestatud rahalise karistuse täitmise tähtajad on möödunud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumise asendamise küsimusi reguleerib Täitemenetluse seadustiku § 206. 2
(3)§ 206 lg.2 sätestab: Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Käesoleval juhul on kõik rahalise karistuse tasumise tähtajad möödunud. A.Küttil on rahalisest karistusest tasumata 4200 krooni. See võrdub 28 päevamääraga. KarS § 70 lg.2 järgi rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. A.Kütt kohtule esitatud avalduses märgib, et ta ei saa kohale tulla, kuna pole sõiduraha. Käesolevale kohtuistungile on A.Kütt toimetatud kohaliku politseikonstaabli abil. Aleksander Kütt on nõus kohe vangistust kandma asuma ja sellisena tuleb see ka määrata- tal tuleb ilmuda vangistust kandma täna, 04.septembril. Kohtunik Ü. Raag 3
(3)