KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2009. a, Tartus Kriminaalasja number 1-09-503 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju

§ 184lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

Karistusaja hulka arvati F. Palingu eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aega hakati kohtuotsusest tulenevalt arvestama alates F. Palingu kinnipidamisest, so alates

1. juulist
2. a. Eeltoodust tulenevalt lõpeb karistusaeg
3. juulil
4. a . F. Paling on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. F. Paling esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja ei nõustu F. Palingu vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, pidades seda mittesobilikuks mõjutusvahendiks. Kriminaalhooldaja leiab, et vaatamata F.Palingu kaheteistkümnel korral kriminaalkorras karistamisele ei ole mõistetud karistused mõjutanud F. Palingut õiguskuulekalt käituma. Samuti märgitakse kriminaalhooldusametniku ettekandes, et F. Paling ei tunnista oma probleeme seoses narkootikumide tarvitamisega, mis eeldaks rehabilitatsiooni- või sotsiaalprogrammide läbimist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu F. Paling avaldas, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt koos allutamisega elektroonilisele valvele. Süüdimõistetu seletas kohtus, et vabaduses asub ta tööle isale kuuluvas firmas ja asub elama isa juurde. F. Paling avaldas, et tal ei ole olnud sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest, kuid möönis asjaolu, ta tarvitas enne viimase karisuse kandmisele asumist narkootilisi aineid. Prokurör asus seisukohale, et F. Paling ei kuulu ennetähtaegselt elektroonilisele valvele allutamisega vabastamisele. Kohtuniku seisukoht F. Paling mõisteti kohtuotsustega süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, so I astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76lg 2 p 1 kohaldamise formaalsed eeldustest on täidetud.

Nimelt on F. Paling andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja käesolevaks hetkeks on ta ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul F. Palingu tulevane elukoht aadressil xxx on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 3 kohaselt esimene faktor, mida kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama peab, on kuriteo toimepanemise asjaolud. F. Paling kannab käesolevat karistust raske rahvatervisevastase kuriteo eest. Varem on F. Palingut olnud alus karistada kriminaalkorras valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on F. Palingu käitumine pigem muutunud peale korduvaid karistamisi ühiskonnaohtlikumaks. F. Paling ei tunnista, et tal on probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Samas kajastab kriminaalhooldusametniku ettekanne, samuti aga ka viimane kriminaalsüüdistus asjaolu, et F. Paling nii tarvitas ise kui ka andis edasi teistele isikutele narkootilist ainet. Kohtunik on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riski maandaks esmalt asjaolu kui isik ise tunnetaks oma varasema tegevuse kahjulikkust nii 2 iseenda kui ka teiste suhtes ja mõistaks narkootilise ainetega kaasnevat sõltuvusprobleemi ning oskaks seda tulevikus vältida. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on konkreetsel juhul oluline roll ka F. Palingu perekonnal, eelkõige tema isal P. P., kes on vabanemisel lubanud F. Palingule anda nii elukoha kui ka töökoha. Samas on P. Paling kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et niipea kui F. Paling peaks töötamise lõpetama, viskab ta poja tänavale, st et ei kindlusta enam ka elamispinnaga. Kohtunik on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole F. Palingule reaalselt tagatud elektroonilise valve perioodiks kindla elukoha võimalus, mis muudab elektroonilise valve kohaldamise võimatuks. Seega, hinnates F. Palingu isiksuseomadusi, tema suhtumist oma probleemidesse ja elutingimusi vabaduses, tuleb asuda seisukohale, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on käesoleval ajal liiga suur ja F. Palingul puudub elektroonilise valve kohaldamiseks kindlalt garanteeritud elukoht. Arvestades eeltoodut, jätab kohus F. Palingu elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rutt Teeveer Kohtunik 3