4-09-2662/10

Väärteoasi nr 4-09-2662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus

1. märts 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 4-09-2662 Eeva Levina kirjalikus menetluses Väärteoasi Einar EIERTI kaebus Ida Politseiprefektuuri 27.
2. 2009 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,09,000224, millega temale Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel määrati rahatrahv 197 trahviühiku ulatuses, s.o 11 820 krooni ning LS § 74`19 lg 2 võeti ära juhtimisõigus 7 kuuks Kaebuse esitaja Einar Eiert, ik 36206152271 , elukoht xxx Kohtuväline menetleja Heiki Lindus, Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakond, juhtivkonstaabel Juhindudes VTMS §-dest 132 p 1, 134, 135 kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 27.01.2009 otsus väärteoasjas nr 2440, 09,000224, millega Einar Eiert karistati Liiklusseaduse § 74`19 lg ja lg 2 alusel rahatrahviga summas 11 820 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmisega 7-ks kuuks. E.Eierti kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid vandeadvokaadi vahendusel. . Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav
3. aprillil 2009 . Asjaolud
4. jaanuaril 2009 kella 01.00 paiku oli Ida Poltseiprefektuuri Jõhvi Politseosakonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB 1006204 selle kohta, et Kohtla-Järve linnas Olevi tänaval suunaga Kalevi tänava suunas liikus xxx mida juhtis Einar Eiert, kes oli alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli alusel mõõdeti tema joobeks 1,02 mg /l . 27.jaanuaril 2009 tehti Jõhvi Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Linduse poolt väärteootsus nr 2440,09,000224, mille kohaselt rikkus E.Eiert 1 Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid , pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`9 lg 1 järgi. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavaks asjaoluks loeti süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. E.Eierti karistati Liiklusseaduse § 74`19 lg1 järgi trahviga 197 trahviühiku ulatuses, so. 11820 krooni ja Liiklusseaduse § 74`19 lg 2 alusel võeti lisakaristusena juhtimisõigus 7 kuuks. Einar Eiert oma kaebuses leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Talle peale alkomeetrisse puhumist näitu ei tutvustatud ning politseinikud teatasid, et ta olevat alkoholijoobes, tema polevat nende väitega nõustunud ning seetõttu toimetati ta politseiasutusse kainenema. Ta ei olnud sellega nõus, sest elas samas majas, mille ees ta kinni peeti. Teda ei tutvustatud tema õigustega ning paigutati arestikambrisse ning hommikul alustati väärteoasjade vormistamist. Väärteoprotokolli pöördel puudub menetleja väidet tõendav allkiri, et talle õigused ja kohustused tõesti ette loeti. Seega on see oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Ka ei olnud õigesti tuvastatud tema joobeseisund. Talle indikaatorvahendi näitu ei näidatud, vaid joobe teatas politseinik talle suuliselt, millega ta nõus ei olnud, seega tulnuks ta toimetada tervishoiuasutusse joobeseisundi tuvastamiseks, mida aga ei tehtud. Ka tunnistaja Sxxx Fxxx ütlusi ei saa tõendina arvestada, sest tunnistaja ütlused on protokolli kohaselt fikseeritud 08.01.2009 kell 3.00, kuid sellisel juhul ei saanud tunnistaja kuidagi teada, et et talle kell 7.00 hommikul, kui teda üle kuulati, samuti õigusi tutvustati. E.Eiert palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse palub ta lahendada kirjalikus menetluses osapooli välja kutsumata. Kohtuväline menetleja Heiki Lindus oma vastuses on kirjaliku menetlusega nõus ning palus väärteootsuse kui seadusliku jätta muutmata. Palub arvestada järgmisi asjaolusid : Toimikus puuduvad menetlusaluse isiku ütlused. Otsuse tegemisel lähtuti tõendina joobeseisundi tuvastamise protokollist ja tunnistaja Svetlana Fjodorova ütlustest. Ülaltoodust tuleneb, et E.Eierti juhitud auto oli peatatud liiklusjärelevalve käigus ning E.Eiertil tuvastati keskmine alkoholijoove, s.o. 1.02 mg /l alkoholi juhi väljahingatavas õhus. Tunnistaja ütlustest lähtuvalt isik nõustus selle tulemusega, kuid ei soovinud allkirjastada dokumente ega anda omapoolseid ütlusi. Menetlusalusel isikul on õigus ütlusi anda, kuid tal ei ole sellist kohustust. Isik ei vaidlustanud joobe tuvastamist kohapeal, peale selle olid kohapeal tuvastatud ka joobe välised tunnused. S.Fjodorova ütlustest nähtub, et menetlusaluse isiku sõidukit oli politseipatrulli poolt eelnevalt nähtud juba Kohtla-Järvel olevi tn 86 olevate garaazide vahetus läheduses, kus soovitati sõidukit mitte juhtima hakata, kuna juht tarvitas seal alkoholi. Tunnistaja ütlustest nähtub samuti, et isikule on õigused ja kohustused ette loetud, kuid ta keeldus neid allkirjastamast. Ülekuulamises ei ole märgitud, millal toimus kellaajaliselt õiguste ja kohustuste ettelugemine. Kohtu järeldused. Tutvunud nii kaebuse kui kohtuvälise menetleja poolt antud seisukohtadega ning tutvunud väärteo materjaliga leiab kohus, et E.Eierti kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2 Tl. 6 asuval väärteoprotokolli on koostanud vanemkonstaabel Andres Mänd. Ütluste kohta on protokolli esilehel märgitud, et isikule on protokoll tutvustatud, õigused ja kohustused ette loetud. Isik keeldus allkirjast. Alla on sellele kirjutanud 08.01.2009 A.Mänd. Protokolli pöördel on samuti A.Männi poolt kirjutatud tekst, et isikule on tema õigused ja kohustused ette loetud, kuid isik keeldus allkirjast. Lk. 7 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis on samuti koostatud 08.01.2009 kella 01.10 paiku ning milles van. Konstaabel A.Mänd teeb otsuse, et Einar Eiert tuleb sõiduki juhtimiselt kõrvaldada kuni kainenemiseni. Samas on ka märge, et E.Eiert on otsusega tutvunud kuid allkirjast keeldus. See on kinnitatud A.Männi allkirjaga. Lk. 8 on protokoll alkoholjoobe tuvastamise kohta, milles on kirjeldatud ka joobele viitavad välised tuunused – ärritunud, tugev alkoholilõhn, unine, kõne segane ning mõõteriistaga LION 500 nr 1311A391 on fikseeritud alkoholijoove 1,02 mg / liitris väljahingatavas õhus. Jällegi tõendab A.Mänd oma allkirjaga fakti, et isik protokolliga tutvunud, allkirjast keeldus. Tunnistajaks olemist kinnitab oma allkirjaga nimetatud protokolli pöördel konstaabel Svetlana Fjodorova. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist tl. 9 nähtub, et Andres Männi poolt ülekuulatuna 08.01.2009 kell 7.00 A.Mänd tõendab oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on E.Eiertile ette loetud , kellaaaega selle osa puhul ei ole märgitud, kuid E.Eiert allkirjast keeldus, samuti keeldus ta ka ütluste andmisest, mida kinnitab A.Mänd oma allkirjaga. Kohus leiab, et ei E.Eierti poolt ei ole esitatud mingeid andmeid selle kohta, mis annaksid alust kahtlustada A.Mändi dokumentide fabritseerimises ning tema allkirjaga kinnitamist fakte, mis ei vasta tõele. S.Fjodorova ütlustes ei ole samuti alust kahelda, sest tema ülekuulamiseks märgitud aeg, kell 3 .00 on hommik. Ka E.Eiert toimetati kainenemisele hommikul, so. juba uuel kuupäeval. E.Eiert kuulati üle Ülesõidu 1 Jõhvis, S.Fjodorova Järveküla teel Kohtla-Järvel asuvas politsei asutuses. Seega S.Fjodorova ütlused E.Eierti poolt allkirjade keeldumise kohta ning talle õiguste selgitamise kohta kajastavad seda aega, mil nad koos olid. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et antud materjaliga on tõendamist leidnud, et E.Eiert peeti kinni alkoholijoobes, see on nõuetekohaselt vormistatud, meditsiinilist tuvastamist E.Eiert nõudnud ei ole. Ja talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Kohtunik Eeva Levina 3