1-08-12803/6

Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-08-12803 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30.01.

1. a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots, tõlgi K.Lina juuresolekul prokuröri L.Pikma kaitsja A.Aasmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 19.01.
2. a. üldmenetluses AARE SISASK, isikukood 38405214912, eluk. xxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 28.04.
3. a. Viru MK KarS § 275 järgi rahalise karistusega 3000 kr, väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 121 järgi. Aare Sisaskit süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta 02.05.
4. a. kella 17.30 ajal xxxx maja trepikojas haaras J F nina sõrmede vahele ja väänas seda tugevalt ning seejärel lõi rusikaga J F näo piirkonda. Löögist põrkas J F peaga vastu seina ja kukkus ning ninast hakkas verd jooksma. Seejärel lõi Aare Sisask maaslamavat J F jalaga vasakule poole ribidesse. Seega Aare Sisask, lüües teist inimest ja tekitades talle valu ja tervisekahjustusi muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses Aare Sisask end süüdi ei tunnistanud ja juhindudes KrMS §-dest 34 ja 35 keeldus ta süüdistuse sisu kohta ütluste andmisest. Vastates prokurörile kinnitas süüdistatav, et neil on J F toimunud igasuguseid omavahelisi sõnelusi ja asju, aga ta ei hakka täpsustama asjaolusid. Nad elasid koos, aga ta kolis sealt ära, sest ei kannata pingelist õhkkonda. See oli ema korter, tema elas ühes otsas, J teises ja ema keskel. Tal on palve kohtule, et kuna asitõendid puuduvad, mõista ta õigeks ja vabastada süüdistusest. Kannatanu J F kinnitas kohtus, et umbes poole kuue paiku õhtul
5. mail
6. a. tuli ta töölt koju. Sisenedes korterisse nägi Aare Sisaskit õllepudeliga toas, läks oma tuppa ja keeras ukse lukku. Mõne aja pärast tuli E S , kutsus teda välja, et Aare tahab temaga rääkida, muidu lõhub ukse maha. Kuna ta nägi õllepudelit Aare Sisaskil käes, ei tahtnud ta alkoholijoobes isikuga tegemist teha. Võttis tööriistad ja kavatses töö juurde tagasi minna. Oli viimase trepiastme juures, kui Aare Sisask tuli ja surus ta nurka, väänas teda käega ninast, lõi teda käega näkku ja kui ta oli pikali maas, siis lõi jalaga kehasse. Eelnevalt ütles Aare Sisask midagi vihkamisest, aga tal oli endaga palju tegemist, et neist löökidest võimalikult vähe kahju saada. Ta hüüdis appi, aga keegi majast appi ei tulnud. Siis tuli Aare Sisaski ema ja tõmbas Aare eemale. Ta lahkus majast ning läks töö juurde. Samal õhtul pöördus ta Tapa kiirabisse, kus fikseeriti vigastused. Kannatanu leidis, et Aare Sisask peab saama juhtunu eest karistada, et heastada seda asja. Tunnistaja E S keeldus juhindudes KrMS §-st 71 süüdistuse sisu kohta ütluste andmisest kui süüdistatava Aare Sisaski ema. Vastates prokurörile kinnitas ta, et tema poeg ja Jö F ei saanud hästi läbi, aga ei saanud läbi ka halvasti. Ta ei nõustunud suhteid kommenteerima, kinnitas vaid niipalju, et otsest vihavaenu nende vahel polnud. Tapa haigla kiirabikaardist
7. maist
8. a. (tl. 5 ) nähtub, et J F pöördus kiirabisse sel päeval kella 22.10 ajal ja tal diagnoositi nina põrutus ja rindkere põrutus ning need olid tema seletuse järgi talle tekitatud samal päeval oma korteris. Maakohus leiab, et objektiivne süüteokoosseis Aare Sisaski käitumises
9. mail
10. a. on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu J F ütlustega selle kohta, et
11. mail 2008.a. kella 2 17.30 paiku peale tema koju jõudmist väänas alkoholijoobes olnud Aare Sisask teda ninast, lõi teda rusikaga näkku ja peale kukkumist jalaga ribidesse. J F ütlusi kinnitab Tapa haigla kiirabikaart (tl. 5), mis on objektiivne tõend selle kohta, et J F esinesid kehavigastused nina põrutus ja rindkere põrutus ning need olid saadud samal päeval. Maakohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses, sest neid kinnitab kiirabikaart. Aare Sisask, keeldudes ütluste andmisest, ei selgitanud ka oma käitumise motiive. Maakohus leiab, et väänates J F ninast, lüües teda rusikaga näkku ja peale kannatanu kukkumist jalaga ribidesse, pani Aare Sisask teise isiku väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Kuna vigastused fikseeriti õigeaegselt kiirabis, siis on Aare Sisaski teod (teise isiku löömine) ja saabunud tagajärg (J F vigastused) põhjuslikus seoses ja seega on KarS § 121 järgi ettenähtud süüteokoosseis täielikult kohtus tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl. 17-18) tõendab, et analoogne eelnev J F peksmine oli Aare Sisaskil 21.07.
12. a. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus Aare Sisaski õigeks mõistmiseks süütõendite puudumisel, kuna kohtuistungil on kannatanu usaldusväärsete ütlustega ja Tapa haigla kiirabikaardiga tema süü täielikult tõendamist leidnud. Aare Sisaski tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus KarS § 56 sätetest. Aare Sisaski karistust raskendavad ka kergendavad asjaolud puuduvad. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 kohus arvestab karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. Aare Sisaskil on kindel elukoht, ta ei tööta, ta on varem kohtulikult karistatud ühel korral rahalise karistusega. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse Aare Sisaski süü ulatust, arvestades, et tema kuriteo toimepanemisel karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Aare Sisaski karistatust ei pea kohus kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasemast karistustest vajalikke järeldusi teinud. Maakohus kaalus ka šokivangistuse kohaldamist Aare Sisaskile, sest ta on mitmel korral J F tülitsenud, kuid jätab selle seekord veel kohaldamata ja peab õiguskorra kaitsmise huvides ning selleks, et mõjutada Aare Sisaskit edaspidi hoiduma analoogsete süütegude toimepanemisest põhjendatuks ja piisavaks karistada teda vangistusega seaduses sätestatud alammäära lähedal, ühtlasi vabastades ta KarS § 74 ja 75 alusel tingimisi karistuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus otsustas: Süüdi mõista AARE SISASK KarS § 121 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega, mida KarS § 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile selleks ajaks. Katseaja alguseks lugeda 30.01.2009.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – otsuse jõustumisel tühistada. KarS § 75 alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal Aare Sisaskile katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada Aare Sisaskit katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste 2 3 täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg. 2 p.2 ja 8 alusel kohustada Aare Sisaskit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Välja mõista Aare Sisaskilt (eluk. xxxx ): - 16.20 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest ja - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. - 4023.80 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A.Aasmaa osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. Nooremreferent L.Sarnet I.Golubev Tartu Ringkonnakohus
13. mail 2009.a otsustas: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
14. jaanuari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-12803 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Aare Sisaskilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 2790 krooni 70 senti riigituludesse. Aare Sisaskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
15. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aare Sisask, 1-08-12803, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus
16. augustil 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent I.Golubev 3