Obsah (17)
§ 263§ 200§ 199§ 63§ 64§ 74§ 65§ 65l§ 28§ 17§ 16§ 2§ 27§ 32§ 56§ 57§ 581-08-8125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 30.jaanuar 2009 a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja koht 1-08-8125 (08267000300) Kriminaalasja number Kohtunik
§ 263p 1, 3 järgi.
Ringkonnaprokurör Sirje Hunt Süüdistatav Älis Särev isikukood: 48108124245 kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1.Pärnu Maakohtu poolt 11.01.2000 a KrK § 195 lg 2 järgi 3 a ja 6 k vabadusekaotust 3 a katseajaga 2.Pärnu Maakohtu poolt 29.08.2001 a KrK § 139 lg 2 p 1, KrK § 47 alusel 6 k vabadusekaotust 1 a katseajaga. KrK § 40 lg 3 alusel 2 a ja 6 k 3a katseajaga 3.Pärnu Maakohtu poolt 16.05.2005 a
§ 200
lg 2 p 4, 7 alusel vangistus 3 a,
§ 199
lg 2 p 4,5 alusel vangistus 1 a,
§ 63
lg 2,
§ 64
lg 1 ja
§ 74
alusel 3 a vabadusekaotust 3 a katseajaga 4.Pärnu Maakohtu poolt 07.05.2007 a
§ 263p 1,3 järgi mõisteti rahaline karistus 400 päevamäära s.o 20 000 krooni.
06.11.2008 a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega asendati 07.05.2007 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 20 000 krooni nelja
(4)kuu ja 1 päevase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kinnipidamisest 11.11.2008 a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud Älis Särev suhtes 17.03.2008.a. 1
(11)1-08-8125 Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Toomas Alp Juhindudes KrMS § 313, § 315 järgi Tunnistada Älis Särev süüdi
§ 263p 1,3 järgi ning mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust 16.05.2005a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata osa s.o kolme
(3)aasta võrra ja liitkaristuseks mõista kolm
(3)aastat ja kolm
(3)kuud vangistust. Pärnu Maakohtu 07.05.2007 a otsusega karistati Älis Särev’it
§ 263
p 1,3 järgi rahalise karistusega 400 päevamäära s.o 20 000 krooni, mis asendati 06.11.2008 a Pärnu kohtumäärusega 4 kuu ja 1 päevase vangistusega. Karistust kannab alates 11.11.2008 a. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Välja mõista Älis Särev lt KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest kuussada nelikümmend kolm
(643)krooni ja 10 senti, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 175lg 1 p 5 järgi kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest kuuskümmend üheks
(69)krooni ja 80 senti ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi teostamise eest kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis
(2875)krooni riigituludesse. Älis Särev´l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: Älis Särev, 1-08-8125, 1-08-8125 „õigusabi“„Älis Särev, 1-08-8125, sundraha“. Riigi õigusabi eest ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid asjas puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Faktilised asjaolud Süüdistusakti kohaselt on Älis Särev’ile esitatud süüdistus selles, et tema viibides alkoholijoobeseisundis 06.03.2008 a kella 02.00 ajal Pärnu linnas Nikolai tn „N L“ kohvikus, lõi isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lauas istuvale A T ühel korral õlleklaasiga näo piirkonda, milline ese purunes löögi tagajärjel, tabades kannatanu vasakut näopoolt, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasakule põsele 5-6 cm pikkuse lahtise haava näol, millega kaasnes verejooks, häirides sellise käitumisega rahu ja avalikku kindlustunnet millega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. 2
(11)1-08-8125 Seega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava esemega, pani toime
§ 263p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad. Asitõendid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Süüdistatava suhtes on tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõendina on kriminaaltoimikule lisatud kannatanu ülekuulamise protokoll, fototabel, patsiendikaart, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt, kiirabikaart, tunnistaja ülekuulamise protokoll, kahtlustatava ülekuulamise protokoll. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatu juurde ning palus süüdistatava tunnistada süüdi
§ 263p 1,3 järgi ning mõista Älis Särev’ile karistuseks kuus
(6)kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust 16.05.2005a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata osa s.o kolme
(3)aasta võrra ja liitkaristuseks mõista kolm
(3)aastat ja kuus
(6)kuud vangistust. Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kohtuliku uurimise käigus tunnistaja K K kinnitas, et viibis süüdistuses toodud ajal kohvikus L ning nägi ja kuulis kuidas ühed naisterahvad lärmasid ja kisasid kõrval lauas. Üks neist võttis tühja klassi ja virutas noormehele näkku. Kohtuistungil kinnitas, et täpselt ei mäleta kas see on sama naisterahvas, kuna tol korral oli isikul pea värvitud osaliselt punaseks osa blondiks kuid tõendab, et selle neiu nimi oli Älis Särev. Tunnistaja kinnitab üheselt, et nägi klaasiga lööki vahetult pealt, peale mida hakkas verd kannatanul jooksma vasakult põselt, ning nägi, et käed olid noormehel ka verised. Tunnistaja G L andis ütlusi selle kohta, et koos M T ja Älis Säreviga läksid kohvikuuse L, kus tarvitasid alkoholi. Mõne aja möödudes tuli nende lauda kannatanu, kes hakkas Älis Särev’ile ligi ajama, käperdama ja seejärel võttis parema käega kinni tema vasakust rinnast. Tunnistaja kinnitas, et Älis Särev istus kannatanu suhtes üle laua, taoline käitumine Älis Särev’ile ei meeldinud ning ta võttis tema käe ära ja lõi kannatanut kogemata klaasiga näkku, mille tagajärjel isiku nägu sai vigastuse, tunnistaja ütluse kohaselt nägu oli lõhki. Tunnistaja M T andis analoogilisi ütlusi mida G L ning kinnitas, et purjus mees tuli nende lauda, tegi siivutuid ettepanekuid, võttis Älis Särev’ilt rinnast kinni. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles Älis sellepeale, et mine ära ning kätt ära lükates oli tal õlleklaas käes ja ei arvestanud sellega ja nii see lõppes, see oli kogemata, peale seda kutsuti kiirabi. Kannatanu A T andis ütlusi selle kohta, et oli tarvitanud alkoholi L kohvikus koos tuttavatega ning tal ühel hetkel tekkis mõte minna kõrval asuvasse lauda. Ütluste kohaselt suhtles sõbralikult ei mäleta, et oleks teda ära aetud. Kannatanu tunnistas, et muutus kõrvallauas oleva naisterahva suhtes peale tükkivaks, katsus tema rinda, mille peale kargas viimane püsti ja virutas talle klaasiga näkku. Süüdistatav kinnitas, kohtuliku uurimise käigus, et süüdistuses toodud ajal ja kohas oli ta koos G L ja M T kohvikus L kus tarvitasid alkoholi. Mõne aja möödudes tuli nende lauda üks võõras isik kes hakkas tegema nilbeid komplimente ja ettepanekuid ning pani käe tema rinna peale. Süüdistatav kinnitas, et soovis kätt ära lükata, kuid kuna käes oli õlleklaas läks see kogemata kannatanule vastu nägu, tegemist ei olnud löömisega vaid see juhtus kogemata. Samas kaitsja küsimusele kuidas rinnast kinni võtmine toimus kinnitas 3
(11)1-08-8125 Älis Särev, et kannatanu võttis rinnast kõvasti kinni ning ta karjatas instinktiivselt, seejärel tahtis haardest vabaneda ning lükkas isikut käes oleva õlle klaasiga. Ringkonnaprokuröri seisukoha kohaselt on Älis Särevile süü temale etteheidetud teos tõendamist leidnud kannatanu ütlustega selle kohta, et süüdistuses toodud ajal öösel tülitas kohvikus Lehtla tütarlast kellega istus lauas ning vestluse käigus puudutas süüdistatava rinda. Tütarlaps reageeris tõusis ja lõi tahtlikult õlle klaasiga näkku. Tekkis verejooks seejärel kutsuti politsei. Samad ütlused on andnud K K, kes väidab et nägi pealt et blondide ja punakate juustega naine lõi kannatanut klaasiga näkku. Tunnistaja väitis, et ei saanud aru millest jagelemine alguse sai. Kuulis kui tekkis lärm ja kisa. Oli isikuks kes kutsus kohale politsei. Lärm ja kisa oli avalik ja suur. Hakkas lärmama naisterahvas kes istus noormehe vastas. Kaitsja tunnistaja G. L kes andis ütlusi, mis tõendavad löömise fakti, kuid nende ütlustega on väidetud et Ä. Särev tegutses enesekaitseks T korrale kutsumiseks ja käe ära lükkamisele. Klaas sattus näkku nagu L ütles. Tunnistaja T kes ütles, et kannatanu tuli nende lauda istuma ja sama jutt haakub eelneva tunnistaja ütlustega et kannatanu katsus Älisi rinda. Pärnu Haigla teatisest nähtub põsepiirkonna lahtine haav, patsiendi kaart, fototabel milline nägi kannatanu välja ja isiku kohtuarstlik ekspertiis. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik et määruses märgitud ajal ja viisil. Vigastuse tagajärjel on tekkinud märgatav haav mida võib hinnata ja näha. Kuidas suhtuda põhjendustesse mis on toonud Särev tema suhtes käituti inetult, teda rünnati tehti siivutuid ettepanekuid ja ta oli sunnitud enda kehalise puutumuse korra taastamiseks kasutama võimalust nagu ta kasutas. Kannatanu on väitnud, et hakkas neiuga suhtlema ja puudutas tema rinda. Kuidas hinnata olukorda, Särev väidab, et tema poolt tekitatud vigastus oli kogemata tekitatud. Ringkonnaprokurör leiab, et kogemata ei ole võiamlik inimesele sellisel viisil näkku lüüa, et klaas puruneb ja killud vigastavad inimest. Välistatud on süüdistatava väide, et tegu oli kogemata löögiga. Särev vastas nii kohtule kui kaitsjale, et kannatanu pani talle käe rinnale ja vastavate küsimuste ja vastustega jäi süüdistatav selle juurde, et kannatanu võttis rinnast kinni ja pigistas väga valusalt mille tagajärjel tekkis reageering klaasi näkku löömisega. Prokurör välistab hädakaitse sest hädakaitsest saab rääkida õigusvastase ründe puhul, seega rünne tõendatud ei ole. Käe rinnale panek ei ole ründav tegevus, seega ei ole õigushüve rikutud seda oleks andnud lahendada verbaalsete vahenditega. On täidetud
§ 263
p 1,3 koosseisuline tunnus, tegevusega mis süüdistuses kirjas on, Lehtlat külastatavate isikute rahu ja turvatunne oli rikutud. Tegu oli vigastuse tekitamine A. T esemega. Löök oli tahtlik ja ei olnud ettevaatamatusest või kogemata kombel teostatud.. Isik on oma 27 eluaasta jooksul karistatud 4- l korral ja 3- l korral on teod olnud vägivaldsed, huligaansus, röövimine ja avaliku korra raske rikkumine. Kohus mõistis talle rahalise karistuse 20 000 krooni, 07. mail 2007 a siis oli tegu analoogse kuriteoga kus tänane süüdistava lõi klaasiga näkku tütaralast ja sai karistada rahalise karistusega. Löömine oli toime pandud sel ajal mil ta kandis tingimusliku karistust, kohus kohaldas talle ka sellel korral leebet karistust ehk rahalist karistust mida ta ei täitnud ja karistus pöörati täitmisele. Älis Särev´i puhul on tema poolt toime pandud tegu katseajal ja kord on mõistetud talle rahaline karistus mis on täitmisele pööratud. Ringkonnaprokurör taotleb süüdistatavale reaalset vangistust seda sanktsiooni miinimumi määras millel liita ka kandmata karistus. Süüdi tunnistada Älis Särev
§ 263
p 1,3 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 65l
g 2 alusel suurendad seda 3 aasta võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Samuti palub ringkonnaprokurör välja mõista menetlus kulud, koopiate kulud, ekspertiisi tasud ja sundraha. 4
(11)1-08-8125 Kaitsja leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus pole põhjendatud. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanu tegi Särev’ile siivutuid märkusi, rikuti tema kehalist puutumatust siis ei saa olla see vaidluse esemeks see kas võttis rinnast kinni tugevalt või pani käe rinnale tegu on intiimsete keha piirkondadega, samuti pole alust rääkida, et ta on 3-4 korda varem karistatud. Kannatanu ütles, et rinna puutumise või käe liikumisega, mida tajus löögina oli instinktiivse käitumisena. Seda tõendavad ka kahe tunnistaja ja Särevi ütlused selle kohta, et süüdistatav tõukas käega milles oli õlleklaas kannatanu eemale. Kaitsja leiab, et rikkuda rahu ja turvatunnet oli konkreetse ebaõiguspärase tegevuse lõpetamine, süüdistatav tundis ennast häirituna ja tegutses instinktiivselt. Kaitsja leidis, et relvana kasutatava muu eseme all tuleb mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset, tegemist oli aga lihtsa õlle klaasiga, mis on paksu pinnaga. Süüdistava väide, et tegu on kogemata löögiga on tõendatud ka tunnistajate G L, M T ja süüdistatav samasisuliste ütlustega. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et klaas oleks asitõendiks tunnistatud. G. L ja K. K ja T ütlused on kooskõlas. Keegi ei ole kahelnud ütluste õiguspärasuses. Mis puutub sellesse, et kisa tekkis ja oldi häiritud, siis see tekkis siis, kui intsident oli toimunud, kui hakati karjuma ja tuldi ligi kui nägu oli verine. Kaitsja leiab Älis Särev’i süü pole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud ning palub ta
§ 263p 1,3 järgi õigeks mõista.
Maakohtu seisukoht Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Älis Särev’ile
§ 263p 1,3 järgi.
Esmalt analüüsib kohus kas Älis Särevi’le esitatud süüdistuses esineb hädakaitse seisund ning seejärel analüüsib süüdistatavale etteheidetava
§ 263p 1,3 järgi seonduvaid faktilisi asjaolusid.
Hädakaitse legaaldefinitsioonist tuleneb, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid ja ületamata seejuures hädakaitse piire. Isik ületab hädakaitse piire, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Kohus asub seisukohale, et selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitse seisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi olemasolu on võimalik hinnata kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Kohtuliku uurimise käigus on vastuvaidlemata tõendatud tunnistajate G L, M T, süüdistatava enda ja ka kannatanu ütlustega asjaolu, et kannatanu A T istudes eelpool nimetatud tunnistajate ja süüdistatava lauas vestluse käigus rääkis nilbusi, tikkus Älis Särev’ile ligi ning katsus viimast rinnast, mis süüdistavale ei meeldinud ning mille tulemusena lõi kannatanut õlleklaasiga näkku. Kohus leiab, et hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne, millega rikutakse õiguslikke käitumisnorme nii käske kui keelde, kuid samas on välistatud hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu mis rikub küll mõnda sotsiaalset käitumisreeglit (viisakuse või moraali norme), kuid ei ole vastuolus õiguskorraga. Antud juhul A T rikkus viisakuse ja moraali norme sellega, et istus kutsumata kõrvalasuvasse lauda, hakkas süüdistatavale tegema nilbeid komplimente ja ettepanekut astuda seksuaalvahekorda. Kohus leiab, et antud tegevuse raamistik jääb sotsiaalsete käitumisreeglite eiramise tasemele, mis ei ole aluseks hädakaitse õiguse tekkimiseks. Samal ajal kohus leiab, et isiku katsumist intiimsetest kohtadest avalikus kohas isiku 5
(11)1-08-8125 tahte vastaselt rikuti kehalist puutumatust, seega isikul oli õigus taoline rünne lõpetada. Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Samas kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid peavad olema sobivad ehk teisisõnu need peavad vastama ründe ohtlikkusele ega tohi olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikud. Kohus leiab, et kaitsja kohustus valida kaitsetegevuseks sobiv ja säästvaim vahend tuleneb
§ 28
lg 2 järgi, mille kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. On täielikult ilmne, et kaitsja kasutas ründe tõrjumiseks, mitte sobivat ja säästvaimat vahendit. Õlle klaasiga näkku löömine, mis purunes löömise käigus tekitades näole sügava haava on aluseks tuvastamaks, et Älis Särev’i kaitsetegevus ei jäänud hädakaitse piiridesse vaid ületas neid. Järgnevalt analüüsib kohus Älis Särev’ile esitatud süüdistust
§ 263p 1,3 järgi.
Süüdistusaktis heidetakse Älis Särev’ile seda, et tema viibides alkoholijoobeseisundis 06.03.2008 a kella 02.00 ajal Pärnu linnas Nikolai tn „N L“ kohvikus, lõi isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lauas istuvale A T ühel korral õlleklaasiga näo piirkonda, milline ese purunes löögi tagajärjel, tabades kannatanu vasakut näopoolt, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasakule põsele 5-6 cm pikkuse lahtise haava näol, millega kaasnes verejooks, häirides sellise käitumisega rahu ja avalikku kindlustunnet millega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Kohus kuulas vahetult üle kohtuistungil tunnistajad K K, G L, M T, kannatanu AT ja süüdistatava Älis Särev’i. Tunnistaja K K kinnitas, et viibis süüdistuses toodud ajal kohvikus L ning nägi ja kuulis kuidas ühed naisterahvad lärmasid ja kisasid kõrval lauas. Üks neist võttis tühja klassi ja virutas noormehele näkku. Kohtuistungil kinnitas, et täpselt ei mäleta kas see on sama naisterahvas, kuna tol korral oli pea värvitud osaliselt punaseks osa blondiks kuid tõendab, et selle neiu nimi oli Älis Särev. Tunnistaja kinnitab üheselt, et nägi klaasiga lööki vahetult pealt, peale mida hakkas verd jooksma vasakult põselt, ning kinnitas et käed olid noormehel ka verised. Tunnistaja G L andis ütlusi selle kohta, et koos M T ja Älis Säreviga läksid kohvikuuse L, kus tarvitasid alkoholi. Mõne aja möödudes tuli nende lauda kannatanu, kes hakkas Älis Särev’ile ligi ajama, käperdama ja seejärel võttis parema käega kinni tema vasakust rinnast. Tunnistaja kinnitas, et Älis Särev istus kannatanu suhtes üle laua, taoline käitumine Älis Särev’ile ei meeldinud ning ta võttis tema käe ära ja lõi kannatanut kogemata klaasiga näkku, mille tagajärjel isiku nägu sai vigastuse, tunnistaja ütluse kohaselt nägu oli lõhki. Tunnistaja M T andis analoogilisi ütlusi mida G L ning kinnitas, et purjus mees tuli nende lauda, tegi siivutuid ettepanekuid, võttis Älis Särev’ilt rinnast kinni. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles Älis sellepeale, et mine ära ning kätt ära lükates oli tal õlleklaas käes ja ei arvestanud sellega ja nii see lõppes, see oli kogemata, peale seda kutsuti kiirabi. Kannatanu A T andis ütlusi selle kohta, et oli tarvitanud alkoholi Lehtla kohvikus koos tuttavatega ning ühel hetkel tekkis mõte minna kõrval asuvasse lauda, suhtlesime sõbralikult ei mäleta, et oleks ära aetud. Kannatanu tunnistas, et muutus kõrvallauas oleva naisterahva suhtes peale tükkivaks, katsus tema rinda, millepeale kargas viimane 6
(11)1-08-8125 püsti ja virutas talle klaasiga näkku. Küsimuse peale kas kogemata kinnitas kannatanu, et lõi. Süüdistatav kinnitas, kohtuliku uurimise käigus, et süüdistuses toodud ajal ja kohas oli ta koos G L ja M T kohvikus Lehtla kus tarvitasid alkoholi. Mõne aja möödudes tuli nende lauda üks võõras isik kes hakkas tegema nilbeid komplimente ja ettepanekuid ning pani käe tema rinna peale. Süüdistatav kinnitas, et soovis kätt ära lükata, kuid kuna käes oli õlleklaas läks see kogemata kannatanule vastu nägu, tegemist ei olnud löömisega vaid see juhtus kogemata. Samas kaitsja küsimusele kuidas rinnast kinni võtmine toimus kinnitas Älis Särev, et kannatanu võttis rinnast kõvasti kinni ning ta karjatas instinktiivselt, seejärel tahtis haardest vabaneda ning lükkas isikut käes oleva õlle klaasiga. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus on tekkinud kaks leeri, kellest kannatanu ja tunnistaja K K kinnitavad üheselt õlleklaasiga löömist ning süüdistatav ja tunnistajad G L ja M T annavad ütlusi selle kohta, et Älis Särev ainult tõukas käes oleva õlleklaasiga kannatanut eemale, tegemist ei olnud tahtlusega vaid see juhtus kogemata. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega kohtul tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 3-1-1-94-04). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Kohtu hinnangul kattuvad tunnistaja K K ning kannatanu ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Kohus peab sellise veendumuse kujunemisel oluliseks ka asjaolu, et kannatanu ja tunnistaja K K on süüdistatava suhtes võõrad. K K näol on tegemist isikuga, kes kutsus kohale politsei, kohtul pole alust seada tema ütluste objektiivsuses põhjendatud kahtluse alla. Samuti ei ole menetluses esitatud andmeid, mis võimaldaksid seada kannatanu ütluste objektiivsuse põhjendatud kahtluse alla. Kohtuliku uurimise käigus jäi kannatanu seisukohale, et teda löödi õlleklaasiga näkku, mis löögi tagajärjel purunes. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võiksid anda alust kahtlustada kannatanut ja tunnistajat K K mistahes isiklikust konfliktist süüdistatavaga või muust motivaatorist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldseks kajastamiseks käesolevas 7
(11)1-08-8125 kriminaalmenetluses. Selle tõestuseks on kannatanu andnud kohtuistungil ütlusi, kus isik tunnistas, et läks kõrvallauda, tegi siivutuid ettepanekuid Älis Särev’ile ja katsus viimase rinda. Nimetatud osas on andnud ka analoogilisi ütlusi Älis Särev. Seega tuleb kohtu hinnangul lugeda kannatanu ja tunnistaja K K poolt sündmuse kohta antud ütlusi kohtu hinnangul objektiivseks. Süüdistatav ja tunnistajate G L ning M T ütlused selle kohta, et Älis Särev ei löönud kannatanut õlleklaasiga näkku vaid lükkas teda ainult eemale ja lükkamise käigus klaas purunes ei vasta faktilistele asjaoludele ning taolised ütlused on ajendatud soovist vabastada süüdistatav kriminaalvastutusest. Kohus tutvunud tl 5-6, mis on avaldatud kohtuistungil on näha visuaalselt A T vigastusi vasemal näo poolel. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22 nähtub, et A T on diagnoositud lõikehaavad näopiirkonnas, ning tervisekahjustused on saadud vägivalla toimel, võimalik määruses märgitud ajal ja viisil 06.03.2008 a löögist ja lõikumisest eseme purunenud lõikeserva omavate osadega ( näiteks klaasikildudega) tl 13-15. Kohus leiab, et taolised vigastused said toimuda ainult löögist õlleklaasiga näkku, kohtul puudub alus kõrvale heita tunnistaja K K ja kannatanu ütlusi kui tehioludega haakuvaid. Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel omistama kannatanu ning tunnistaja K K ütlustele 06.03 2008.a. asetleidnud sündmuste suhtes suurema kaalu, kui süüdistatava Älis Särevi ja tunnistajate G L ning M T omadele heites nad kõrvale kui ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et Älis Särev’il kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid oleksid pidanud olema sobivad ehk teisisõnu vastama ründe ohtlikkusele ega tohtinud olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikud. Kohus asub seisukohale, et kannatanu käitumine väärib küll taunimist, kuid samas ei ole millegagi põhjendatud lüüa õlleklaasiga näkku. Älis Särev’il oli võimalus kutsuda isikut verbaalset korrale, tõrjuda kannatanu käsi eemale, informeerida asjaolust kohviku töötajaid, paraku seda Älis Särev ei teinud. Kaitsja väide, et relvana kasutatav muu ese peab olema spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud pole asjakohane. Kohus leiab, et relvana kasutatav muu esemena saab käsitleda kõiki esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada ning pole tähtis kas ese oli süüdlasel kaasas või võeti kuriteo kohalt nagu antud juhul juhtus. Õlleklaas on vastuvaidlematult relvana kasutatava muu esemena kasutatav, kuna füüsikaliste omaduste tõttu pehmetesse kudedesse löömise tagajärjel võib purunemisel tekitada kehavigastusi lõikehaavade näol. Avaliku korrana tuleb käsitleda heade tavade, heade kommete, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida enda õigusi, vabadusi ja kohustusi (RK 3-1-1-32-96, 3-1-1-89-96, 3-1-1-102-03). Kaitsja väide, et avalikku korra rasket rikkumist ei saa käsitleda, kuna kisa tekkis kohvikus hiljem kui intsident oli juba toimunud. Kohus ei nõustu taolise seisukohaga. Avalikuks kohaks tuleb lugeda sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatele isikutele, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RK 3-1-1-102-03). Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb mõista eelkõige teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust. Sellisteks tegudeks võivad olla lärmamine, kisamine j.m.s. Tähtsust ei oma millises faasis teiste isikute rahu rikkumine toimub, vaid fakt, et selline tegevus toimub avalikus kohas millega on häiritud teiste isikute turvatunne.
§ 263
p.1,3 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis.
§ 17lg.1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel 8
(11)1-08-8125 isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Älis Särev ründas süüdistuses esitatud ajal ja kohas kannatanut õlleklaasiga näkku. Sellise tegevusega süüdistatav vähemalt pidi teadma, et taolise löögiga elutähtsasse organisse pähe kaasneb sellega isikule füüsilise valu tekitamine ja võib kaasneda tervise kahjustamine ning tahtma või vähemalt möönma seda. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele
§ 16
lg.3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatav pani toime
§ 263
p.1 ja 3 tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas otsese tahtlusena. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
§ 263
p.1 ja 3 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest.
§ 2
lg.2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Õigusvastasus
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt
§ 263
p.1,3 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü
§ 32
lg 1 alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. 9
(11)1-08-8125 Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav saades kannatanu peale vihaseks kuna viimane baari laua taga katsus süüdistatava rinda lõi tühja õlleklaasiga kannatanule näkku nii et klaas purunes löögi tagajärjel, samas omades reaalset võimalust enda arvamuse avaldamiseks heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikuga ettenähtud korras. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü
§ 263p1,3 järgi sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.
Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil palus Älis Särev vabandust kannatanu ees ja kahetses toimepandut.
§ 57
lg 1 p 3 alusel loeb kohus seda kergendavaks asjaoluks.
§ 58alusel raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas kaalub kohus nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Kokkuvõtvalt tuleb leida karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle ning tema poolt toime pandud teole, mis edaspidi motiveeriks isikut ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat käitumist. Süüdistavat on karistatud Pärnu Maakohtu poolt 16.05.2005 a
§ 200
lg 2 p 4, 7 alusel 3 aastase vangistusega ,
§ 199
lg 2 p 4,5 alusel 1 aastase vangistusega,
§ 63
lg 2,
§ 64
lg 1 ja
§ 74alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust 3 aastase katsejaga.
07.05.2007 a Pärnu Maakohtu poolt mõisteti Älis Särev’ süüdi
§ 263p 1,3 järgi ja mõisteti rahaline karistus 400 päevamäära s.o 20 000 krooni.
06.11.2008 a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega asendati 07.05.2007 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 20 000 krooni nelja
(4)kuu ja 1 päevase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kinnipidamisest 11.11.2008a
§ 56
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et Älis Särev’ile mõista rahalist karistust pole otstarbekohane, kuna 07.05.2007 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus on hüvitamata. 27.03.2008 a toimuval kohtuistungil prokuröri ettepanekul ja võlgniku nõusolekul asendas kohus rahalise karistuse üldkasuliku tööga, mis jäi Älis Särevil tegemata. 06.11.2008 a toimuval kohtuistungil kriminaalhooldusametnik taotles üldkasuliku töö tegemise asendamist vangistusega, kuna Älis Särev kinnitas, et üldkasulikku tööd tegema ei hakka. Kohus asendas üldkasulik töö 4 kuulise ja 1 päevase vangistusega. Kannab karistust 11.11.2008 a. Arvesse võttes, et Älis Särev pani uued kuriteod toime ajal mil oli
§ 74
järgi karistusest tingimisi vabastatud koos allutamisega käitumiskontrollile leiab kohus, et kooskõlas
§ 65
lg 2 järgi, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, tuleb suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Arvesse võttes, et isik vabandas kannatanu ees ja kannatanu oli nõus karistusega, sanktsiooni alammäära piires karistab kohus Älis Särev’it kolme kuulise vangistusega, millele liidetakse
§ 65lg 2 järgi 16.05.2005 a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa s.o 3 10
(11)1-08-8125 aastat vangistust. Lõplikuks karistuseks mõista Älis Särev’ile kolm aastat ja kolm kuud vangistust. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine. Süüteoga varalise kahju tekitamist tuvastatud ei ole. Tsiviilhagi Älis Särev’i vastu esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista Älis Särev lt KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest kuussada nelikümmend kolm
(643)krooni ja 10 senti, KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. KrMS § 175lg 1 p 5 järgi kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest kuuskümmend üheks
(69)krooni ja 80 senti ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi teostamise eest kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis
(2875)krooni riigituludesse. Älis Särev´l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: Älis Särev, 1-08-8125, 1-08-8125 „õigusabi“„Älis Särev, 1-08-8125, sundraha“. Riigi õigusabi eest ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja tõkend Asitõendid asjas juurde võetud ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Kohtuotsuse edasikaebekord. KrMS § 319 lg 1,2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest. Igor Pütsep Kohtunik 11
(11)