KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juuli 2009 Rapla Väärteoasja number 4-09-7223 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Ahto Siimsoni kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre otsusele väärteoasjas nr 2700,09,
- Kaebaja Ahto Siimson, isikukood 34006090212, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx. Vastustaja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Jaanus Peitre (Lääne Politseiprefektuur politseijaoskond, asukoht Savi 2 79514 Rapla). Kohtuistungi toimumise aeg
- juuli 2009 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 134; 135 lg 2 ja 4; 155 ja 156 RESOLUTSIOON Jätta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 08.aprilli 2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2700, 09, 001663 Ahto Siimsoni süüdistuses Liiklusseaduse § 74-22 lg. 2 järgi muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult täies ulatuses 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda Lääne Politseiprefektuuri kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber
- Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus 30.juulil 2009 ja sellest ajast algab ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg. Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 08.aprilli 2009.a otsusega nr 2700,09,001663 karistati Ahto Siimsoni liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga viiskümmend 850) trahviühikut s.o. kolm tuhat
(3000)krooni ja võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks. Väärteo protokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik 16.märtsil 2009.a Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 81. km-l sõiduautot kiirusega 121 km/h ning ületas sellele teelõigul lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra. Kaebuse esitaja ei tunnista väärteo toimepanemist ja kinnitab, et ta pidi mööduma ees liikunud autost, mille rataste alt paiskus üle killustiku ja üks kivi vigastas tema auto esiklaasi. Möödasõidul võis kiirus olla 106 km/h. Pärast möödasõitu oli kurv ja seejärel A.Siimosni poolt juhitud auto peatati politseiametnike poolt, enne peatumist ta kiirusemõõtjat ei vaadanud. Pärast möödasõitu A.Siimson kiirust ei suurendanud ja kontrollimise hetkel võis tema auto kiirus olla kõige rohkem 106 km/h s.o. 16 km/h üle lubatu. A.Siimson vajab autot liikumiseks, kuna pärast põlveoperatsiooni on käimine raskendatud; ta on oma ema ainus hooldaja ja peab tegema sellega seoses kulutusi, kuna ema pensionist ei piisa. Neil põhjustel palub A.Siimson rahatrahvi vähendamist ja lisakaristuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta otsuse muutmata. Rahatrahv on määratud pooles ulatuses võimalikust ja lisakaristus alammääras. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. A.Siimson on varem neli korda lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud, viimati 11.jaanuaril 2009.a. Kuni 02.juulini 2009.a. kehtinud redaktsioonis nägi Liiklusseaduse § 74-22 lg. 2 ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ja lg. 4 kohaselt võis lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse ühest kuni kolme kuuni. A.Siimsoni varasemaid karistusi arvestades on kohtuväline menetleja kohaldanud põhjendatult põhikaristust suurimas määras ja võtnud ära mootorsõiduki juhtumise õiguse. Varasemad korduvad karistused ja kaebuses esitatud põhjendused annavad alust arvata, et lubatud sõidukiiruse ületamine on muutunud A.Siimsonile harjumuspäraseks. A.Siimson pidi ka ise oma sõidukiirust valides arvestama võimalusega, et selle olulisel ületamisel võib järgneda senisest raskem karistus. Vajadus igapäevaselt autoga liikuda ei saa olla karistuse liigi ja määra valikul aluseks. Neil põhjustel ei pea kohus rahatrahvi vähendamist ega lisakaristuse tühistamist võimalikuks. Väärteo toimepanek tuleb lugeda tõendatuks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millele on A.Siimson kohapeal vastuväiteid esitamata alla kirjutanud. Kohtul ei ole alust nimetatud protokolli usaldusväärsuses kahelda ja A.Siimsoni väited selles, et tema sõidukiirus oli protokollis märgitust madalam, tuleb lugeda ümberlükatuiks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust A.Siimsoni seletused möödasõidu vajalikkuse kohta, sest kiirust ei kontrollitud möödasõidu ajal. A.Siimson tunnistab ka ise, et ta oli selleks ajaks juba möödasõidu lõpetanud. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid A.Siimsoni tegevuses ei esine. Samuti puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. Indrek Saar Kohtunik