Kohustada Artur PÕLDSAART katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Artur PÕLDSAART katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või registreerida end Töötukassas töötuna ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Artur PÕLDSAAR kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Artur PÕLDSAAR karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Põldsaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artur Põldsaar on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.12.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 ja §64 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 27 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav Viru Vanglas töötanud majandustöödel abitöölisena sisekoristajana, avavangla koristajana, väljaspool avavangla osakonda xxx, avavangla osakonna välisterritooriumi koristajana, sisekoristajana ja toidujagajana. Samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, Viha juhtimise programmis, Tööturuameti projektis grupinõustamine ja individuaalne nõustamine ja sotsiaalprogrammis Vabanemiseelne programm. Kinnipeetav on käinud Viru Vangla avavangla osakonnast ka ühel korral lühiajalisel väljasõidul, tulles tagasi õigeaegselt ja väljasõidu ajal probleeme ei esinenud. Kinnipeetav suhtub töötamisse lugupidavalt, väljendab töö tegemise vastu positiivsust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalses vangistuses viibinud 5 korral. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabanemisel hakkab kinnipeetav elama 2-toalises korteris koos emaga ja võimalusel asub tööle kas isa juurde või saab töökoha õemehe kaudu. Esialgu toetavad kinnipeetavat vabanemisel mõlemad vanemad. Alkoholi kuritarvitamist kinnipeetava poolt ei ole täheldatud, kuid kinnipeetav on korduvalt karistatud väärteo korras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Uute kuritegude toimepanemise risk on olemas juhul, kui kinnipeetav hakkab vabaduses uuesti narkootikume tarvitama ja nende hankimiseks raha saamiseks kuritegusid toime panema. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Artur Põldsaar taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja märkis, et on nüüdseks käinud probleemideta kaks korda lühiajalisel väljasõidul vanglast, kriminaalhooldusel on varem olnud, kuid katseajal pani toime uue kuriteo, seoses võlgadega on käinud võlanõustaja juures lisaks muude programmide läbimisele. Prokuröri abi Indrek Rebase ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Artur Põldsaar tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada,.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Artur Põldsaare vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Artur Põldsaar viibib vangistuses alates 28.01.208, s.o. veidi rohkem, kui 1 aasta 7 kuud. Karistust on jäänud lõpuni 27.03.2010 kanda veel umbes 6 kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Maakohus nõustub küll prokuröriga selles osas, et antud juhul tuleb arvestada kindlasti järgmisi asjaolusid: kinnipeetav on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib kolmandat korda, uue kuriteo sooritas katseajal, kinnipeetavat on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, kuid leiab, et lisaks sellele tuleb kindlasti võtta arvesse ka alljärgnevat. Vangistusest vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Elama asub ta ema juurde. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on 2-toalise korteriga ja uute kuritegude toimepanemise riske seoses eluasemega kriminaalhooldaja ei näe. Nagu nähtub kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku ema, isa ja õde. Suhted lähedastega on väga head ja toetavad. Maakohtu arvates on kinnipeetaval seega vabanemisel olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kuigi asja materjalides puudub garantiikiri selle kohta, et kinnipeetavale oleks tagatud vabanemisel töökoht ja seega legaalne sissetulek, nähtub kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, et kuni töökoha leidmiseni on kinnipeetavat materiaalselt valmis toetama mõlemad vanemad ning võimalusel saab kinnipeetav ka töökoha kas 3 isa juurde xxx või teise töökoha õemehe kaudu üldehituse alal. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on uute kuritegude toimepanemise risk majandusliku olukorra parandamiseks vähenenud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel abitöölisena sisekoristajana, avavangla koristajana, väljaspool avavangla osakonda xxx, avavangla välisterritooriumi koristajana, sisekoristajana ja toidujagajana. Tööga hõivatuse vangistuse ajal leiab maakohus olevat väga positiivse, kuna see on taganud tööoskuste, -vilumuste ja -tahte säilimise, mis omakorda parandab kinnipeetava väljavaateid tööjõuturul vabanemise korral. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammidest Eluviisitreeningu, Viha juhtimise programmi ja Vabanemiseelse programmi, samuti on ta osalenud Tööturuameti projektis Grupinõustamine ja individuaalnõustamine. Kinnipeetava seletustest maakohtu istungil nähtub, et hiljuti on ta käinud ka nõustamisel võlanõustaja juures. Maakohus leiab, et eeltoodu näitab, et kinnipeetav on isik, kelle soovi muutuda ja elada edaspidi seaduskuulekalt võib pidada reaalseks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistusest käinud ka lühiajalisel väljasõidul, tulles tagasi õigeaegselt ja väljasõidu ajal probleeme ei esinenud. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on ta lühiajalisel väljasõidul käinud ka veel teist korda ja samuti ilma probleemideta. Maakohtu arvates näitab ka see, et kinnipeetav on teadvustanud oma riske, suhtub ümbritsevasse realistlikult, ei loo endale illusioone ja tema tegevused on planeeritud. Maakohus leiab, et ülaltoodud asjaolud, eelkõige toetava lähivõrgustiku olemasolu ja elamine koos emaga, mitte üksi, on lisatagatisteks sellele, et hoida ära kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemine. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei ole väljendanud selget ja üheseltmõistetavat seisukohta kinnipeetava sobivuse osas kriminaalhooldusele. Samas on see arvamus üldiselt positiivne, ainsa uute kuritegude toimepanemise riskina nimetab kriminaalhooldaja juhtu, kui kinnipeetav hakkab vabanedes uuesti tarvitama narkootikume. Maakohus leiab, et olles nüüd vangistuses olnud pikemat aega, samuti läbinuna erinevaid programme, on oht uute kuritegude toimepanemiseks narkootikumide tarvitamise ja hankimise jaoks vähenenud. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. 6 kuud enne karistuse tähtaja lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kuna kinnipeetava tähtaegne vabanemine toimub 6 kuu pärast, puudub tal enne seda uus võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Vabanemise korral tähtaegselt puudub aga igasugune seaduslik alus tema tegevuse ja üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. 4 Arvestades eeltoodut, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Artur Põldsaare vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vaid 6 kuud ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et korduvalt karistatud ja mitu kuritegu sooritanud isikule on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Ka leiab maakohus, et peale suhteliselt pikka vangistuses viibimist on kinnipeetaval vabanemise korral kindlasti väga vajalik toetus ja abi, mida maakohtu arvates saab kõige efektiivsemalt ja õigesti pakkuda ennekõike kriminaalhooldus. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Artur Põldsaarele vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse Artur Põldsaar KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtte end Töötukassas arvele 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud väärtegude korras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse järgi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ise tunnistanud, et vabaduses tarvitas igapäevaselt amfetamiini, kuid soovib oma eluviisi muuta ja edaspidiselt elada ilma narkootikumideta. Selleks on ta vangistuses ka saanud nõustamist psühholoogilt. Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panemine süüdimõistetule katseajaks aitab tal ka edaspidi narkootikumidest hoiduda ning vajadusel ja raskuste tekkimisel saada asjatundlikku abi ja nõustamist. Tööle asumine või töötuna enda arvele võtmine tagab kinnipeetaval vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna a sja materjalidest nähtub, et viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. 5 Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.