Ärakiri 4-09-2578 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-2578 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaa

) § 29 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel rahatrahviga 200 000 krooni Menetlusosalised Kaebuse esitaja Haapsalu Ärimaja OÜ, registrikood 11398916, asukoht Pärnu mnt 67a Tallinn 10134, e-post: info@wasp.ee Kaebuse esitaja kaitsja advokaat Rainer Kuulme, Advokaadibüroo Heta, asukoht Rüütli 4 Tallinn 10130, e-post: rainer.kuulme@heta.ee Kohtuväline menetleja Haapsalu Linnavalitsus, registrikood 75012802, asukoht Posti 34 Haapsalu 90504, e-post: hlv@haapsalulv.ee RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Haapsalu Ärimaja OÜ kaebus ja tühistada Haapsalu Linnavalitsuse
2. veebruari 2009.a otsus väärteoasjas nr 07/2008 ning lõpetada väärteomenetlus Haapsalu Ärimaja OÜ suhtes ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 ja lg 4 järgi kvalifitseeritavas väärteos väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Jätta rahuldamata Haapsalu Ärimaja OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks.
4. Saata kohtumääruse ärakiri Haapsalu Ärimaja OÜ-le, advokaadile R. Kuulme ja Haapsalu Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Ärakiri 4-09-2578 Kaevatav otsus. Haapsalu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist Mati Jets 03.02.
5. a otsusega väärteoasjas nr 07/2008 karistati OÜ Haapsalu Ärimaja ehitusseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 p 4 ja lg 4 nõuete rikkumise eest – 2008-2009.a.a Haapsalus Posti tn 43/Tallinna mnt 1 hoone on pooleldi lammutatud, karkass lahtine, ohtlik naabritele ja möödujatele, lammutatud ehitusmaterjalide varisemise oht. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest määrati Haapsalu Ärimaja OÜ-le karistuseks

§ 29lg 1 p 4 ja lg 4 alusel rahatrahv 200 000 krooni.

Kaebus. 18.02.

1. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Haapsalu Ärimaja OÜ kaebus Haapsalu Linnavalitsuse 03.02.
2. a otsusele väärteoasjas nr 07/
3. Kaebuse esitaja taotles kaebuses tühistada kaevatav otsus täies ulatuses, teha määrus, millega lõpetada väärteomenetlus kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, hüvitada kaebuse esitajale väärteoasjas kantud menetluskulud. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud otsus on ebaseaduslik ning põhjendamatu ja kaebus on esitatud otsuse peale tervikuna alljärgnevatel põhjustel. Väärteo kvalifikatsiooniks on fikseeritud väidetav

§ 29

lg 1 p 4 ja § 29 lg 4 nõuete rikkumine.

§ 29

lg 1 p 4 kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Käesoleval juhul oli juba ca 2 kuud enne otsuse tegemist kaebuse esitaja poolt tagatud ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale, mis üheselt nähtub ka Haapsalu Linnavalituse ehitusjärelevalve spetsialisti Mati Jets'i 12.12.2008. a meilisõnumist (lisa 2) ja kaebusele lisatud fotodest (lisa 3). Seega juba enne otsuse tegemist ei kujutanud vastupidiselt otsuses toodule hoone ohtu ei naabritele ega ka möödujatele, samuti ei esinenud ehitusmaterjalide varisemise ohtu. Asjaolu, et hoone on pooleldi lammutatud ja karkass lahtine, ei ole iseenesest käsitletavad

§ 29lg 1 p 4 ja lg 4 nõuete rikkumisena.

Kuna käesoleval juhul ei esinenud

§ 29

lg 1 p 4 ja lg 4 nõuete rikkumist, siis kuulub otsus tühistamisele juba ainuüksi nimetatud põhjusel. Samuti ei ole kindlaks tehtud juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja väidetavat süülist ning õigusvastast tegevust/tegevusetust. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Käesolevas asjas aga ei nähtu otsusest seda, kes on teo toime pannud (ei nähtu juriidilise isiku organit või juhtivtöötajat, kelle tegevus (tegemata jätmine) juriidilisele isikule omistatakse ja seega ei ole kindlaks tehtud kaebuse esitaja organi ega juhtivtöötaja väidetavat süülist ning õigusvastast tegevust. Eelnimetatud rikkumise tõttu tuleb otsus täies ulatuses tühistada ja VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus lõpetada. Samale seisukohale, et eelnimetatud rikkumine toob vääramatult kaasa väärteomenetluse lõpetamise, on asunud ka Riigikohus oma 15.04.2005 lahendis väärteoasjas nr 3-11-22-05 (otsuse p 12) ja 06.10.2006 lahendis väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 (otsuse p 7). Kaebuse esitaja soovib koos kaitsjaga kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohus saatis 25.02.

1. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 16.03.2009 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Haapsalu Linnavalitsus vaidleb vastu kaebuses toodule ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja alustas aadressil Posti 43 hoone lammutustöödega
2. aastal. Lammutustööde järgselt jättis kaebaja hoone ehituse mitmeks kuuks ohtliku karkassina seisma, eirates ohutusnõudeid ja jättes hoone ümbruse korrastamata. Haapsalu Linnavalituse ehitusjärelevalve spetsialist pöördus korduvalt suuliselt kaebaja poole nõudega tagada ohutus ehitusobjektil, kuid kaebaja eiras esitatavaid nõudeid. 06.12.2008 esitas linnavalitsus kaebajale ettekirjutuse nr 7-3.3/34, millega kohustas: sulgeda hoone välispiirded sademete – ja kohtkindlalt (ehitusplaadid või –kangad vms); korrastada ehitusplats, 2 Ärakiri 4-09-2578 koristades kõik lahtised ja lenduvad materjalid ja detailid; sulgeda hoonet ümbritsev piire kohtkindlalt. Tulenevalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg 5 tegi linnavalitsus koos ettekirjutusega kohustuse kohta ka sunniraha hoiatuse 10 000 krooni suuruses summas (tähtajaks määrati 25.10.2008). Kaebaja ettekirjutust tähtajaks ei täitnud ja 30.10.2008 andis linnavalitsus välja täitekorralduse sunniraha tasumiseks. Sunniraha kaebaja ei tasunud ning linnavalitsus pöördus täitmisavaldusega kohtutäituri pool sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluses. 30.10.
3. a toimunud kohtumisel tunnistas kaebaja juhatuse liige V K ohutusnõuete eiramist, oma kohustuse täitmata jätmist ja ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 ja lg 4 nõuete rikkumist, lubades kahe nädala jooksul kas jätkata ehitusega aadressil Posti 43/Tallinna mnt 1 või ehitise konserveerida. Kuna kaebaja oma lubadusi ei täitnud, algatas Linnavalituss 12.12.2008 väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 4 ja lg 4 nõuete rikkumises ja määras 03.02.2009 otsusega rahatrahvi 200 000 krooni ulatuses. Otsus on seaduslik ja õiguspärane.

nõuete rikkumist tõendavad ka väärteoasja toimikus olevad fotod. Väär on kaebaja väide, et Linnavalitsus pole teinud kindlaks juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja süülist ning õigusvastast tegevust/tegevusetust. Kaebaja äriregistri kannete kohasel on juhatuse liige V K, kellel on õigus esindada osaühingut ka üksinda (28.10.2008 väljatrükk äriregistrist) ja kes on ka osaühingut linnavalitsuses esindanud, andnud ütlusi väärteomenetluses jm toimingutes. Juhatuse liikme tegevuse õigusvastasus ja süülisus seisneb antud juhul tegevusetuses. Tunnistades juriidilise isiku poolt

sätete rikkumist ei võtnud ta midagi ette selleks, et rikkumised lõpetada või kõrvaldada. Haapsalu linnavalitsus ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus edastas kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas, mispeale kaebuse esitaja teatas /tl 26/, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis Karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatava teo kirjeldus. Kõigepealt vaatab kohus, millises süüteokoosseisus sisalduva teo toimepanemist OÜ Haapsalu Ärimajale väärteootsuses süüks arvatakse. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja Haapsalu Linnavalitsus kvalifitseerinud OÜ Haapsalu Ärimaja rikkumise

§ 29lg 1 p 4 ja lg 4 järgi.

Väärteo toimepanemise ajal kehtinud

redaktsiooni järgi sätestas

§ 29

lg 1 p 4, et ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel.

§ 29

lg 4 sätestab, et kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peab

§ 29

lõike 1 punktides 1–10 ja 13 ning lõikes 2 nimetatud kohustused täitma ehitada sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik.

§ 29

lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud kohustusi peavad täitma kõik isikud, kelle ühises omandis on ehitis. Otsuses ega väärteoasja materjalides ei nähtu ühtki asjaolu, miks on viidatud otsuses

§ 29lg 4.

Kohtuväline menetleja on määranud Haapsalu Ärimaja OÜ-le nimetatud sätete rikkumise eest rahatrahvi 200 000 krooni

§ 29lg 1 p 4 ja § 29 lg 4 järgi.

Kohus juhib tähelepanu asjaolu, et

§ 29

lg 1 p 4 ja lg 4 ei sisalda süüteo koosseisu, vaid nendes sätetes on kirjas ehitamisele esitatavad nõuded (

3. ptk). Vastutus väärteo toimepanemise eest Ehitusseaduse reguleerimisalas tuleneb

8.-ndast peatükist, millest tulenevalt oleks pidanud kohtuväline menetleja väärteo kvalifitseerimisel tuvastama, kas

§ 29

p lg 1 p 4 ja lg 4 nõuete 3 Ärakiri 4-09-2578 rikkumine on sätestatud süüteona Ehitusseaduse

1. peatükis või mõnes muus õigusaktis. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, millisele süüteokoosseisule menetlusaluse isiku tegu vastab. KarS § 12 lg 2 sätestab, et süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus uurib, milline on väärteoprotokolli teokirjelduses olev tegevus või tegevusetus, millega loetakse menetlusaluse isiku poolt süüteo toimepanemine toimunuks. Kohus ei tohi küll väljuda väärtoeprotokollis kirjeldatud teo piiridest, kuid kohtul on võimalus tegu ümber kvalifitseerida, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Väärteokirjeldus väärteoprotokollis on järgmine: „hoone on pooleldi lammutatud, karkass lahtine, ohtlik naabritele“. Kohus leiab, et eelkirjeldatu on tegelikult hoone seisundi kirjeldus ning võiks olla teoga põhjuslikus seoses olev tagajärg. Tegelikult ei ole võimalik väärteoprotokollis väärteokirjelduse kohal asuvast lausest tuvastada, millist konkreetset tegevust või tegevusetust menetlusalusele isikule ette heidetakse. Kohus leiab, et väärteoprotokollis olevatel ridadel, kus on kirjas väärteo lühikirjeldus, puudub teokirjeldus täielikult. Kuna väärteoprotokollis ei ole kirjas konkreetset tegu, mida menetlusalusele isikule ette heidetakse, siis ei ole ka kohtul võimalik süüteokoosseisu tunnuseid tuvastada. Lisaks märgib kohus veel järgmist. Väärteo toimepanemine on süüks arvatud juriidilisele isikule. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
2. juuni
3. a otsuses nr 3-1-1-38-08 välja toodud alljärgneva seisukohta: „Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada.“ Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis ei ole kirjas, kes oli see juhtivtöötaja või organi liige, kellele arvatakse süüks juriidilise isiku huvides süüteo toimepanemist. Haapsalu Linnavalitsus on oma vastuses kaebusele leidnud, et väide, et Linnavalitsus pole teinud kindlaks juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja süülist ning õigusvastast tegevust/tegevusetust. Kohus ei nõustu Haapsalu linnavalitsuse seisukohaga. Väärteoprotokollis on kirjas, kes on juriidilise isiku OÜ Haapsalu Ärimaja seaduslik esindaja. Mitte kellegi suhtes ei järgne süüdistuse esitamist tulenevalt ainult asjaolust, et äriregistri kannete kohaselt on isik juhatuse liige ja et tal on õigus esindada osaühingut ka üksinda ja ka mitte sellest, kui isik esindab juriidilist isikut väärteomenetluses seadusliku esindajana. Nagu eeltoodud Riigikohtu lahendist nähtub, on juriidilise isiku vastutus võimalik vaid läbi selle, et väärteomenetluses peab olema kindlaks tehtud, et keegi juhtivtöötajatest või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Sellist asjaolu nähtuvalt väärteoprotokollist käesolevas väärteoasjas tuvastatud ei ole. Linnavalitsus on aga leidnud, et asjaolu, et V K on väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku seadusliku esindajana ja et äriregistrist nähtub, et ta on juhatuse liige, kelle on õigus äriühingut ka üksi esindada ongi piisav, et karistada OÜ Haapsalu Ärimaja väärteo toimepanemises. Tegelikult on aga käesolevas väärteoasjas juriidilise isiku vastutuse aluseks olevate seaduses sätestatud aluste esinemine kindlaks tegemata. Järgnevalt on Linnavalitsus oma vastuses leidnud, et juhatuse liikme tegevuse õigusvastasus ja süülisus seisnes antud juhul tegevusetuses. Sellise väitega on Linnavalitsus väljunud 4 Ärakiri 4-09-2578 väärteoprotokolli piiridest, sest väärteoprotokollist ei nähtu, et kellelegi tegevusetust ette heidetakse, väärteoprotokollis on kirjas hoone seisund. Kohus märgib, et Riigikohus on
4. oktoobri
5. a otsuse nr 3-1-1-80-06 leidnud, et: „Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine. Samuti tuleb kontrollida, kas nõutav tegu on objektiivselt eeldatav, s.t kas isikul oleks olnud võimalik teha nõutav tegu. Süülise vastutuse põhimõttest tulenevalt ei ole mõeldav isiku karistamine selle eest, et ta ei tegutsenud, kui tal ei olnudki võimalik talle pandud kohustust täita.“ Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna käesoleva väärteoasja väärteoprotokollist ei selgu asjaolud, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo ning millise koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, siis ei ole maakohtul võimalik süüteokooseisu tunnuseid tuvastada ja väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku Haapsalu Ärimaja OÜ suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Just nendesamade puuduste tõttu oleks pidanud ka kohtuväline menetleja lõpetama väärteomenetluse juba kohtuvälises menetluses, sest ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud vääreoprotokollis oleva teokirjeldusega. Kohus märgib, et otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja väljunud tema enda poolt koostatud väärteoprotokolli piiridest, mis on aga jäme väärteomenetlus õiguse rikkumine, sest ei võimalda isikul teostada kaitseõigust. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise aeg 2008.aasta, otsuses aga 2008-2009.aasta. Haapsalu Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud väärteotoimikus on tl 2-3 ja tl 4 ühe ja sama kuupäevaga, ühe numbriga väärteootsused (üks osaliselt käsikirjas, teine trükitud kujul). Otsused aga ei ole identsed. Väärteoprotokollis ja tl 4 väärteootsuses olevale teokirjeldusele: “ Haapsalus Posti 43/Tallinna mnt 1 hoone on pooleldi lammutatud, karkass lahtine, ohtlik naabritele“, on tl 2-3 olevasse otsusesse lisandunud „… ja möödujatele, lammutatud ehitusmaterjalide varisemise oht“. Miks on toimikus kaks otsust, milledes sisaldub erinev teokirjeldus, on täiesti arusaamatu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus tuleb rahuldada ja Haapsalu Linnavalitsuse 03.02.2009 otsus väärteoasjas nr 07/2008 tuleb tühistada ning OÜ Haapsalu Ärimaja suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 lausel. Menetluskulud. Kaebuses on kaebuse esitaja esitanud taotluse hüvitada kaebuse esitajale väärteoasjas kantud menetluskulud. VTMS § 134 lg 1 kohaselt maakohus juhindub kohtuotsust tehes VTMS § 109-111, arvestades VTMS § 134 lg 2 ja 3 ettenähtud erisusi. VTMS § 111 p 8 sätestab, et kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega peab kohus lahendama menetluskulude hüvitamise taotluse kohtuotsuse tegemisel. Kohtule ei ole esitatud menetluskulusid tõendavaid dokumente ja seetõttu tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133 p 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3 ja 199 lg
6. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5