4-08-8500/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-8500 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Väärteoasi Ago Pohlak’u kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 7.08.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,003730 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Ago Pohlak, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx Kaitsja: v. adv. Olev Kuklase, AB Kuklase Partnerid, Pronksi 3, 10124 Tallinn Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond Kohtuistungil osalesid Ago Pohlak ja tema kaitsja Olev Kuklase ning kohtuvälise menetleja ametnik Ralf Lahesoo Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse 7.08.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,003730 ja teha uus otsus. Süüdi tunnistada Ago Pohlak LS § 7422 lg 3 järgi ja karistada teda rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 5400 (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 7.08.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2510,08,003730 on karistatud Ago Pohlakut liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 rikkumise eest. 14.07.2008.a kella 8.38 ajal juhtis xxxxxxx-xxxxxxxx- tee
2. kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 102 +- 4 km/h võrra, sõites kiirusega 48 km/h. Sellega pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset on menetleja arvestanud, märkides väärteomenetluse lõpetamise aluse puudumise ja põhjendused. Väärteo eest on karistuseks määratud rahatrahv 6000 krooni, s.o 100 trahviühikut. Kaebuse asjaolud ja taotlus Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et otsus tuleb tühistada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad väärteo tunnused) järgnevatel põhjustel:
3. kuigi on nõus, et sõitis kiirusega 48 km/h, ei nõustu sellega, et sellise kiirusega ületas teel lubatud kiirust 50 km/h, sest kuidas saab kiirusega 48 km/h sõites ületada lubatud kiirust 102+-4km/h võrra;
4. otsuses toodud väärteokirjeldusest ei nähtu LE § 124 p 1 rikkumine;
5. kohtuväline menetleja ei ole märkinud, miks ei arvestanud, et eessõitva traktori tõttu ei saanud kuidagi kiirust ületada asulapiires;
6. kiirusemõõteseadme protokollist ei selgu, kus täpselt politseiauto seisis, kas vasakul või paremal teepeenras, parklas või kõrvalteel;
7. protokollist ei selgu, kas kasutati statsionaarset või teisaldavat seadet ja kui kaugel asus mõõtmise hetkel mõõtjast sõiduk, mille kiirust mõõdeti, ega märgitud mõõtja asukohta;
8. pole võimalik kontrollida mõõtmise metoodika juhendi täitmist;
9. tuvastamata on väärteo toimepanemise aeg ja koht;
10. ei ole selge, kes seadet testis;
11. protokollis puudub viide menetlustoimingu aluseks olevale menetlusõiguslikule sättele;
12. puudub kiirusemõõtmise seadme kontrollimise tulemus;
13. ei ole märgitud kes ja kuidas on teostatud heli test;
14. sellele protokollile on alla kirjutanud keegi, kelle kohta puuduvad andmed;
15. tunnistaja ütlused on vastuolulised ja pinnapealsed;
16. tunnistaja on vormistanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli;
17. mõõtetulemus ei ole jälgitav protokollis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli vormistamisel järgitud VTMS §-s 49 kehtestatud nõudeid. Protokoll ei ole käsitav tõendina. Isikut on karistatud ilma väärteo toimepanemist kinnitavate tõenditeta. Seetõttu taotleb otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse kohta Kohtuväline menetleja ei pea kaebust põhjendatuks. Tegemist on eksitusega otsuse väärteokirjelduses. Vahetusse on läinud kiirusemõõteseadme lugem ja suurima lubatud sõidukiiruse vahe. Otsuse tegija ei märganud infosüsteemi sisestamisel tekkinud viga. Kasutatud on teisaldatavat kiirusemõõteseadet, milleks oli Stalker Dual nr DS
18. Taatlustunnistus kinnitab töökõlbulikkust. Töölepanekul teeb seade automaatselt testi ja helihargiga testib seadet ametnik. Testid tehakse mõõtevahendi kasutusjuhendi ja mõõtemetoodika järgi, mistõttu protsessi kirjeldust protokollis ei pea olema. Kuivõrd mõõtevahend on taadeldud ning selle kasutamise on heaks kiitnud akrediteerimiskeskus, väljastades tunnistuse akrediteerimise kohta, võib liiklusjärelvalve käigus kasutada kiirusemõõtevahendit, mis ei mõõda ega salvesta objekti kaugust mõõtjast. Seesugust nõuet ei sätesta ka mõõtevahendid kasutusjuhend ja mõõtemetoodika. Protokolli alguses on viide, et sõidukiiruse mõõtmine toimus liiklusjärelvalve ehk riikliku järelevalve käigus. Seetõttu ei saa lähtuda menetlustoiminguid reguleerivatest väärteomenetluse sätetest. Järelvalvetoimingu protokollimisel ei ole keelatud kasutada protokollija abi. Samuti ei välista kasutamist tunnistajana. Tunnistaja ei ole läbi viinud ühtegi menetlustoimingut. Tema osalemine ei ole vastuolus KrMS § 66 lg 2 sätestatuga. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Tunnistajate ütlused kohtuistungil K. Meier on tõendanud oma osalemist sõiduki kiiruse mõõtmisel. Paarimees seisis paremal pool teepeenral, kui mõõtis kiirust. Paarimees määras asukoha kilomeetri posti järgi. 2 Mõõtevahendina kasutati Stalker Dualit. Testi tegi paarimees kella kaheksa paiku. Fikseeris autonumbri vaatamisega. Mõõdetava sõiduki kiirus oli suur, mistõttu ei olnud võimalik peatada sõidukit. Sellel ajal ei olnud temal mõõtja pädevust, oli protokollijaks, kirjutas protokollile alla. Sõiduk liikus üksinda teel. Mõõtmise ajal oli kuiv päiksepaisteline ilm. I. Huopalainen on tõendanud oma osalemist kiiruse kindlakstegemisel koos paarilise K. Meieriga. Nende sõiduk seisis paremal pool teed. Väätsa alevi keskuse poolt lähenes see sõiduk, mille kiirus sai fikseeritud. Suure kiiruse tõttu on see meelde jäänud. Aparaadi testis tema. Seletab kohtule testimise viisi. Mõõtekoha lähedal ei peaks olema kõrgepingeliini ega alajaama. Nende olemasolu puhul ütleb metoodika, et võivad häirida. Protokollija kandis protokolli tema poolt öeldud andmed. Sõiduk oli sellel ajal üksi teel. Fikseerimise momendil võis olla sõiduk 100 m kaugusel. Sõiduk sai peatatud paar kilomeetrit edasi Paide poole. Sõiduki kiirus oli suur, mistõttu ei saanud kohe peatada. Peale peatamist sai juhile näidatud kohta, kus kiirust mõõdeti. Kohtuistungil menetlusalune isik ja kaitsja jäid kaebuse asjaolude juurde. Politsei vastus ega hilisemad seletused ei ole muutnud seisukohta. Protokollija peab metoodikat teadma, et ta saaks aru protokolli koostamisel märgitust. Märkimata on politseiauto asukoht. Samuti ei selgu protokollist, kas kasutati statsionaarset või teisaldavat kiirusemõõtjat ja kui kaugel oli mõõtjast sõiduk mõõtmise hetkel. Puudub aeg ja koht. Ükski tõend ei kinnita üheselt väidetava teo toimepanemise kohta. Helisignaal on märkimata. Helisignaali puhul on tunnistajate ütlused vastuolulised. Meier väidab, et helisignaali polnud, teine tunnistaja aga, et oli. Samuti ei teata metoodikat. Materjalidest on näha alajaam ja kõrgepingeliini olemasolu mõõtenurgas. Testida tuleb aparaati ka kohapeal. Tunnistajad ei ole seda kinnitanud. Tuvastatud rikkumised on metoodikast tulenevad. Ei nähtu kes ja millistel tingimustel seadet testis. Protokollija andmed puuduvad, samuti mõõtevahendi kohta. Õige ei ole, et kiiruse fikseerimine ei ole väärteomenetluse toiming. Tunnistaja on osa võtnud menetlustoimingust, s.o koostanud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, mistõttu ei saada kasutada tunnistajana. Mõõtevahendi veapiir on teadmata. Otsus tuleb tühistada. Kohtuväline menetleja ametnik selgitab, et Stalker Dual mõõdab kogu aeg, ka siis kui objekte ei ole ja tabloole ilmub näit liikuva objekti korral. Rahuolukorras testimine nii toimubki. Helisignaal on abistav vahend. Katkendliku heli puhul esinevad häired. Alajaam ja elektriliin ei paista mõõdetavas kohas. Alajaam ei mõjutanud. Mõjutamisel hakkab seade numbreid tablool loopima. Mõõta saab ainult otse, sest tegemist on statsionaarse seadmega. Saab ainult antenni keerata. Kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 lg 1 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 3 sätestab väärteona mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetrit tunnis. Karistuseks oli
19. detsembrini 2008 rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile (tl 17) on kasutatud liiklusjärelvalves kiirusemõõteseadet Stalker Dual DC83448 tüübikinnitustunnistusega (tl 49), mis kehtib 16.12.2015.a. Testimine on toimunud 14.07.2008 kell 8.
20. Seade on olnud töökorras. Seega vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel teel, hea nähtavusega, sademeteta ja valgel ajal ning kuiva teekattega kahesuunalisel teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 102 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud 3 sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust üle 40 km/h. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kiiruse ületamine on leidnud märgitud protokolliga tõendamist. Kiiruse ületamine on leidnud tõendamist ka tunnistajate ütlustega. Tõendamist on leidnud tunnistajate ütlustega politseiauto asukoht, milleks oli paremapoolne teepeenar. Mingit eksimist pole võimalik protokollist tuvastada, samuti seadme tehnilist riket, nagu menetlusalune isik on väitnud. Talle on ka tutvustatud kiirusemõõteseadme protokolli, mida tõendab menetlusaluse isiku oma käega kirjutatud seletus protokolli pöördel. Menetlusaluse isiku vastupidised ütlused või mitteeksisteerinud asjaolud on tõendamata. Tunnistajad on kohtus jäänud kiiruse ületamise juurde ja mõõtetulemuse saamisel ei olnud takistavaid asjaolusid ega teisi liikuvaid sõidukeid. Nad on jäänud kindlaks, et mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki kiirust. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kogumis tunnistajate ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 50 km/h. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud süüteo. Tegemist on LE § 124 p 1 nõude rikkumisega (suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h) ja väärtegu on õieti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 järgi. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi vaatamata sellele, et ta ise on teistsugusel arvamusel mõõdetud kiiruse näidu õigsusest ja ei pea näitu tema sõiduki kiiruseks. Väärtegu kuulub karistamisele. Kohus leiab, et kiirusemõõtmise protokollis märkimata jäetud politseiauto asukoht ja helisignaali esinemise märkimata jätmine ei muuda protokolli kui tõendit. Kohus ei nõustu kaitsjaga. Need märkimata jäänud andmed ei ole nii olulised ega kaalu tuvastatud väärteo asjaolusid üle. Seoses sellega, et kohus on tuvastanud väärteo toimepanemise kohtus uuritud tõendite abil ja see vastab väärteoprotokollis märgitud teo kirjeldusele ning seoses sellega, et vaidlustatud on otsuse väärteokirjeldus, teeb kohus. lähtudes VTMS § 132 p-st 2, uue otsuse, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse ebatäpse ja eksitava väärteokirjelduse tõttu. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Süü on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole menetlusalune isik tunnistanud oma süüd ega kahetsenud toimepandut ühegi menetluse ajal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ka kohtumenetluses. Karistusregistri teatise (tl 24) kohaselt on menetlusalusel isikul 2008.a veebruarikuust lubatud sõidukiiruse ületamine kahel korral mõne kuuse vahega. Sellekohaseid karistusi on kaks. Kiiruse ületamine on iga korraga kasvanud suuremaks. Seejuures pole menetleja kordagi võtnud kasutusele lisakaristust - juhtimisõiguse äravõtmist. Nii on menetlusalusel isikul kustumata väärteokaristusi kiiruse ületamise eest. See näitab, et varasemad karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest on põhjendatud karistamine süüteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse sätte järgi. Käesolevaks ajaks on seadusandja sanktsiooni karmistanud. Alates detsembrist 2008 toob selline väärtegu kaasa juhtimisõiguse äravõtmise kuni üheks aastaks. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt esitatud põhjused, miks ei ole võimalik teda karistada. Otsuses ei ole märkimata jäänud LE § 124 p 1 rikkumine, mille alusel on tegu kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi. Tunnistajad ega muud asjaolud ei ole kinnitanud eessõitvat traktorit ega üldse teisi sõidukeid mõõtmise momendil. Tunnistajate ütlused ei ole vastuolulised. Tunnistajad on jäänud selle juurde, et suur kiirus oli põhjuseks, 4 miks kohe ei suudetud sõidukit peatada. Tunnistaja I. Huopolainen ei tuvastanud enne mõõtmisele asumist mõõtmist takistavaid asjaolusid. Toimikusolevad dokumendid nagu aerofoto ja teised fotod (tl 41-45) ei näita selgelt ega üheselt, et mõõtmiskoha juures ja mõõtmisalas oleks selliseid võimsaid elektriliine ja alajaama, mis segaksid mõõtemetoodika järgi mõõtmistulemust või muudaks seda. Tee ääres kulgeb tavapärane elektriliin, mida on alati teede ääres olnud. Protokollist on jälgitav kiirusmõõteseadme kasutamise käik ja tulemus, mis selgitab millele on olnud tähelepanu pööratud. Kohtul puudub alus mitte uskuda tunnistajaid. Ei puudu väärteo koht ega aeg. Väärteoprotokollis on liikluseeskirja rikkumise kohaks märgitud Väätsa aleviku sisene teelõik, selle
21. kilomeeter, ja ajaks on märgitud
22. juuli 2008 kella 8.38 ajal. Kohtus on selgunud, et mõõdeseadet testis pädevust omav politseiametnik I. Huopolainen. Kohus on kontrollinud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikat (politseipeadirektori 18.11.2005 käskkiri nr 189, edaspidi nimetatud - metoodika) ja liiklusjärelvalve teostamise korda (VV 20.02.2001.a määrus nr 67, edaspidi nimetatud - kord). Politseiametnik I. Huopolaineni poolt korra § 13 rikkumist kohus ei tuvastanud. Kohus ei kahtle, et ametnik on saanud väljaõppe ja tal on pädevus tehniliste vahendite kasutamisel. Korra § 20 järgi peab mõõtevahend olema läbinud metroloogilise kontrolli. Mõõtevahend on läbinud kordustaatluse (tl 60). Korra § 29 lubab varjatut liiklujärelvalvet teostada teisaldava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Metoodika järgi kasutatakse kiiruse mõõtmisel statsionaarselt sõidukisse paigutatud seadet, mis võimaldab mõõtmist nii sõites kui seistes. Kohus ei tuvastanud metoodikas märgitud kasutamisulatuse, mõõtekoha valimise, mõõtmise aluste ja mõõtetulemuste protokollimise rikkumisi. Aerofotolt on näha, et mõõtmist sai teostada sirgelt sirgel teelõigul. Metoodika p 6.5 järgi on lubatud mõõtjal kasutada protokollijat. Protokollija ei teostanud mõõtmist ega teinud muid otsustusi või menetlustoiminguid, vaid kandis protokolli mõõtjast politseiametniku poolt antud andmeid. Nende õigusaktide järgi pole kohustuslik protokolli märkida: kas kasutati statsionaarset või teisaldavat seadet ja kui kaugel asus mõõtmise hetkel sõiduk mõõtjast, samuti pole eraldi kohustuslik märkida testimise tulemust või helitesti või kuidas seda teostati. Vastupidi menetlusaluse isiku väidetele on kohus arvamusel, et politseiametnik on täitnud metoodika juhendit. Sellest protokollist on veel näha, et protokolli ülesehitus lähtub politseiprefektuuri enda sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikast (märgitud lisa 1), mitte VTMS § 49 sätestatust. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asjas ei esine arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada ning seda, et lubada ei või endale ka juhuslikku kiiruse ületamist. Rikkumine ei ole esmakordne. Isikule on liiklus- ja karistusparktikas selgeks saanud, mida toob endaga kaasa kiiruse ületamine või muu liiklusalane rikkumine. Menetlusalune isik ei ole rahatrahvidest järeldusi enda jaoks teinud. Kohtuväline menetleja on jälginud väärteomenetlusõigust ja juhindunud karistuse kohaldamise alustest. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 7.08.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,003730 esitatud kaebus ei ole rahuldatav. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §dest 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7422 lg
23. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 27.08.2009.a. kohtumäärusega 3-7-1-1-1-72 Resolutsioon: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 4 märgitud aluste puudumise tõttu Jätta Ago Pohlaku kaitsja vandeadvokaat Merle Järvala kassatsioon menetlusse võtmata. 5 6