1-07-11238/5

Kriminaalasi nr 1-07-11238 M Ä Ä R U S Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 01.september 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-11238 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalhooldusametnik Liisi Traus Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Rainer Kääriku suhtes karistuse täitmisele pööramiseks Prokurör Katrin Lindpere Süüdimõistetu RAINER KÄÄRIK elukoht xxx Kaitsja kokkuleppel Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Mitte pöörata täitmisele Rainer Käärikule 18.10.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Käesoleva määruse koopia edastada kriminaalhooldusametnikule, prokurörile, Rainer Käärikule ja tema kaitsjale. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Rainer Käärikut karistati 18.10.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks 03.11.2005.a. 03.10.2007.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega vabastati Rainer Käärik talle 18.10.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Määrus jõustus 16.10.2007.a ja Rainer Käärik vabanes karistuse kandmiselt 16.10.2007.a. 2 03.10.2007.a määruses on märgitud: „Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 16.10.2007.a ja Rainer Käärik vabaneb vangistusest 16.10.2007.a, siis 1 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust) ei pöörata Rainer Kääriku suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta 9 kuu ja 15 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,5,7,8,9 ning KarS § 75 lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - Tammiste küla, Rõngu vald, Tartumaa; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile, • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, et hõlbustada süüdismõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist (näiteks „Eluviisitreening õigusrikkujale“ või mõnes sõltuvusprobleemi lahendamiseks vajalikus programmis jmt); • asub ametlikult tööle hiljemalt 15 päeva jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis, • vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni süüteomenetluste, see on kriminaal-ja väärteomenetluste, s.h ka haldusõiguserikkumiste menetluste, käigus temalt väljamõistetud rahaliste nõuete (menetluskulude, tsiviilhagide jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta maksekviitungid või muud kohustuse täitmist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale. • allub elektroonilisele valvele 3 (kolme) kuu vältel – elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (KarS § 75-1 lg 4); • ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonda (Kalevi 1, Tartu, I korrus) kriminaalhooldaja (Liisi Trausi või mõne teise kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja) juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates (Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 5 lg 4 alusel). „ 04.08.2009.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdimõistetu Rainer Kääriku kohta koostatud erakorraline ettekanne. Erakorralise ettekande kohtusse saabumise ajal oli kohtunik Heli Sillaots puhkusel. Kohtunik Heli Sillaots oli puhkusel 06.07.2008 – 24.08.2009.a k.a. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt rikkus Rainer Käärik kohustust, mitte tarvitada alkoholi. R.Käärikul tuvastati 22.06.2008.a alkoholijoove. Ettekandes märgitu kohaselt tarvitas R.Käärik alkoholi, kuna oli tüdruksõbrast lahku läinud. Kriminaalhooldusametnik Liisi Trausi koostatud ja kriminaalhooldusosakonna talitusejuhataja kinnitatud erakorralises ettekandes märgitu kohaselt pole kriminaalhooldusametnikul KarS § 76 lg 5 alusel muud võimalust kui taotleda karistuse kandmata jäänud osa täitmisele pööramist, kuid samas ei pea ametnik vangistuse taaskohaldamist otstarbekaks, kuna R.Käärik on eluga vabaduses kohanenud. Kohtu seisukoht 2 3 Kohus on seisukohal, et kuna käesolevaks ajaks on 22.06.2008.a alkoholijoobes viibimisest möödunud enam kui 1 aasta ning ka katseaeg on käesolevaks ajaks lõppenud (erakorralises ettekandes märgitu kohaselt lõppes katseaeg 31.07.2009.a) ja Rainer Käärik läks peale rikkumist 26.06.2008.a A-kliinkusse sõltuvusvastasele ravile ja läbis selle ning 22.06.2008.a alkoholijoobes viibimine on olnud Rainer Kääriku ainukeseks rikkumiseks kogu katseaja vältel ning ülejäänud osas on katseaeg kulgenud igati positiivselt ja eesmärgipäraselt (vt erakorralisse ettekandesse märgitut), siis kujunenud olukorras ei ole Rainer Kääriku suhtes kandmata vangistuse osa täitmisele pööramine enam otstarbekohane ja proportsionaalne. Rainer Käärik läks ise alkoholijoobes viibimise järgselt sõltuvusvastasele ravile, läbis selle ja järgneva katseaja kestel rohkem rikkumisi toime ei ole pannud ning täitis kontrollnõudeid ja kohustusi. Rainer Kääriku resotsialiseerumine on käesolevaks ajaks saavutanud sellise taseme, et tema uuesti vanglasse saatmine ei ole enam põhjendatud ja vajalik meede. Heli Sillaots kohtunik 3