← Eesti

4-09-10754/3

4-09-10754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-10754 (2316,09,006791) Kohtunik Märt Toming Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs 20.05.2009 koostatud otsus nr 2316,09,006791 Mihkel Rinki karistamises LS § 7435 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7435 lg 21 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, LS § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Kaebuse esitaja Mihkel Rink, ik: 38310300344, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
  3. Jätta Mihkel Rinki kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
  4. Tagastada Mihkel Rinki esitatud kaebus Mihkel Rinkile ühes käesoleva määruse ärakirjaga. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 190, 192, 193 lg 1 sätetele võib kohtumenetluse pool käesolevale määrusele esitada määruse koostanud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui määrus oli koostatud kirjalikus menetluses, siis päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs 20.05.2009 koostatud otsusega nr 2316,09,006791 karistati Mihkel Rinki LS § 7435 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7435 lg 21 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, LS § 7430 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Mihkel Rink esitas 12.06.2009 kell 22.20 faksi teel Harju Maakohtule kaebuse otsuse tühistamiseks, taotledes temale määratud lisakaristuse tühistamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Väärteoasjas on 27.04.2009 koostatud väärteoprotokolli märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.05.
  5. Väärteoprotokollile on menetlusalune isik märkinud, et on väärteoprotokolli kätte saanud 27.04.2009, mida kinnitas oma allkirjaga. Väärteoasjas 20.05.2009 koostatud otsuse on menetlusalune isik allkirja vastu kätte saanud 28.05.2009 ning samas otsuses on üheselt mõistetavalt märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, õigus esitada kaebus Harju Maakohtule. Seega kui vastavalt väärteoprotokollis märgitud andmetele oli kohtuvälise menetleja juures otsus kättesaadav alates 27.05.2009, siis oli kaebuse esitamise viimane kuupäev 11.06.2009, milline tähtaeg on ka väärteootsuses märgitud. Kaebus on esitatud 12.06.2009 öösel vastu 13.06.2009, so üks päev pärast edasikaebe tähtaja lõppemist. Kaebuses ei ole aga sõnagi märgitud sellest, et kaebus on esitatud pärast edasikaebe tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole ka taotlenud kaebetähtaja ennistamist, rääkimata kaebetähtaja möödalaskmise põhjendamisest mõjuvatel põhjustel. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega taolisest sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaega ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saagi kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte ning ei saa ka tähtaja ennistamise osas seisukohta võtta, rääkimata kaebuse läbivaatamisest. Märt Toming kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.