4-09-4504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01 juuni 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-4504 (2373,09,000475) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 7419lg 2; Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Endel Kraas, 35503120248, elukoht: xxx Kaitsja: Liina Naaber-Kivisoo, AB Lepik ja Luhaäär LAWIN, asukoht: Niguliste 4 Tallinnas RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Endel Kraasi kaitsja Liina Naaber-Kivisoo kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 17.02.2009 otsusele nr 2373,09,000475 Endel Kraasi karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2; Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks lisakaristuse tähtaja vähendamise osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 17.02.2009 otsus nr 2373,09,000475 Endel Kraasi karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2; Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks määratud lisakaristuse, so LS § 7419 lg 2; KarS § 50 lg 1 p 2 alusel määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaja osas.

1. Teha uus otsus, jättes Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 17.02.2009 otsus nr 2373,09,000475 Endel Kraasi karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 225 1 trahviühiku ulatuses, so 13 500 krooni muutmata, kergendades sama otsusega LS § 7419 lg 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel määratud lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks, määrates Endel Kraasile LS § 7419 lg 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 (kolm) kuuks.
2. Vähendatud lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so käesolevale otsusele kassatsioonkaebuse esitamise 30 päevase tähtaja möödumisest ja lõpeb 3 kuu möödumisel. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.07.2009 ning lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kulgemist arvestatakse alates 02.07.2009 ning lisakaristus lõpeb 3 kuu möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 01.06.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 01.07.
4. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.07.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 17.02.2009 otsusega nr 2373,09,000475 karistati Endel Kraasi LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2; Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 24.01.2009 kell 23.14 Tammelehe 21 maja juures Saue linnas Harju Maakonnas juhtis mootorsõidukit MB E320 registreerimismärgiga xxx, alkoholijoobes, millega rikkus LS § 20 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles leiti, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja nõustub ka põhikaristusena määratud rahatrahviga, mida näitab ka rahatrahvi tasumine. Kahetseb siiralt toime pandud väärtegu ja on valmis ka oma tegevuse eest vastutust kandma. Karistusena määratud rahatrahvi peab kaebuse esitaja küllaltki koormavaks, kuid proportsionaalseks tekitatud ohuga. Samas on kaebuse esitaja seisukohal, et lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuu pikkuseks perioodiks on tema suhtes asjakohatu ning liigselt koormav. Lisakaristus takistab olulisel määral kaebuse esitaja majandustegevust. E.Kraas töötab P ASs, mis asub xxx. Tööülesannete tõttu tuleb kaebuse esitajal sageli Tallinnas ja mujal piirkondades asuvaid kliente külastada, mistõttu mootorsõiduk on talle tööülesannete täitmise juures hädavajalikuks vahendiks. Kui juhtimisõigus võetakse ära 6 kuuks, siis pole tal võimalik tööülesandeid täita ja see piirab olulisel määral kaebuse esitaja elatise teenimise võimalusi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et toimepandud õiguserikkumine ja õiguserikkumise eest määratud karistus peavad olema proportsionaalsed. Lisakaristusena mõistetud 6 kuuline juhtimisõiguse äravõtmine on liigselt koormav, kuna põhikaristusena kohaldatud rahatrahvi ulatus oli piisav, et ta mõistaks oma teo tagajärgi. Kaebuse esitaja nõustub, et mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine kujutab endast väga rasket liiklusalast rikkumist, sest joobes juht seab ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Põhikaristus on kindlasti proportsionaalne kaebuse esitaja poolt tekitatud ohuga, kuid lisakaristus on liigselt koormav karistus eelkõige just ulatuse poolest ning väljub proportsionaalsuse põhimõtte raamidest. Kuue kuuline periood on liiga pikk ajavahemik, mistõttu kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse kergendamist juhtimisõiguse äravõtmise perioodi lühendamise näol. 2 Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et on rikkumise toimepanemises süüdi. Tema tegemistest sõltub perekonna ja teiste paljude inimeste heaolu, on firma juht. Kuna töö on hooajaline, siis hooaeg on käes. Kuna tööd on palju, siis ei tea millal ja kuhu jõuab, sest töö tegemine on häiritud, see aga väljendub teenistuses, kaudselt ka riigimaksudes. Pool karistusest on ära kantud. 5 aastat alkoholi ei tarvitanud, siis tekkis raske majandusseis, ei jõudnud töötajatele palka maksta. Kevade saabudes asi lahenes. Nüüd kaks kuud jälle ei tarvita alkoholi. Taotleb lisakaristuse vähendamist 3le kuule. Kaitsja leidis, et kaebusega on taotletud lisakaristuse vähendamist 3le kuule. Kuivõrd kaebetähtaeg on ennistatud, siis on kaks ja pool kuud juba lisakaristusest kantud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et ei ole vastu kui kohus vähendab lisakaristuse tähtaega kolmele kuule, kuid seda kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku seletused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, samuti kontrollinud E.Kraasi karistusandmeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuses on leitud, et määratud lisakaristus on menetlusalusele isikule liialt koormav, menetlusalusele isikule on mootorsõiduki juhtimine vajalik seoses töökohustustega ning menetlusalune isik kahetseb toimepandut. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik temale inkrimineeritud teo toimepanemist ja selgitas, et ta ei tarvitanud alkoholi aastaid, kuid raske majandusseisu tõttu tekkis hetkeks selline olukord. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas on kohtuväline menetleja asunud õigesti seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteona. Samas asub kohus seisukohale, et sellist tegu ei saa toime panna ettevaatamatusest, vaid ainult tahtlikult. Menetlusaluse isiku objektiivne käitumine näitab tahtluse olemasolu. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 2 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja lisakaristus keskmises määras. Vastavalt karistuspraktikale määratakse üldjuhul karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Käesoleval juhul on tegemist aga olukorraga, kus isik juhtis mootorsõidukit, olles keskmises alkoholijoobes ja mootorsõiduki juhtimise eesmärgiks oli alkoholi juurde ostmine. Arvestades taolist olukorda leiab kohus, et süü suurust arvestades on põhikaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana põhjendatud ja kohtu arvates puudub alus põhikaristuse kergendamiseks. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja teda on viie viimase aasta jooksul karistatud vähemalt üks kord aastas rahatrahviga ja rahatrahvid on tasutud. Kohus teeb sellest järelduse, et pärast iga rahatrahvi tasumist uue liiklusalase väärteo toimepanemine näitab menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ning menetlusaluse 3 isiku suhtes ainuüksi rahaliste mõjutusvahendite kohaldamine ei suuda saavutada eesmärki, so sundida isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes on igati põhjendatud ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Samas asub kohus seisukohale, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning vastavalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule siis kas karistust kergendatakse või raskendatakse. Käesoleval juhul on menetlusalune isik kahetsenud väärteo toimepanemist ning tema karistusandmetest nähtuvalt ei ole teda varem samalaadse lisakaristusega karistatud. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ei ole põhjendatud ja on ilmselgelt ülemäärane. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et esitatud kaebus lisakaristuse määra kergendamises on põhjendatud ja lisakaristuse määra võib vähendada ettenähtud sanktsiooni miinimummäärani, mis samuti on suhteliselt pikaajaline. Seega kohus tühistab vaidlustatud otsuse määratud lisakaristuse tähtaja osas ja teeb uue otsuse, kergendades määratud lisakaristuse määra. Mis puudutab kohtuistungil esitatud väidet selle kohta, et menetlusalune isik on temale määratud lisakaristusest ära kandnud 2 kuud ja 15 päeva, siis ei pea kohus taolist väidet asjakohaseks, kuivõrd karistust saab kanda alles karistusotsuse jõustumisest. Senini ei ole karistusotsus jõustunud. Kohus leiab, et kui isik on mõneks ajaks omal initsiatiivil loobunud mootorsõiduki juhtimisest, siis see on tema enese valik ja kindlasti kõigi poolt tervitatav, kuivõrd selline käitumisviis kaitseb loodust ja liiklejate vähenemisel väheneb ka oht liikluses. Märt Toming kohtunik 4