4-09-7747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15 juuni 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kirjalikus menetluses Väärteoasi Kristo Plakso kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel M. Luuk 26.04.2009.a. koostatud kiirmenetluse otsusele 10220882896147; kaebuse esitaja Kristo Plakso (ik. 38310300333), elukoht: xxx Menetlusosalised kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132- RESOLUTSIOON 135 otsustas:
- Jätta Kristo Plakso poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel M. Luuk 26.04.2009.a. koostatud kiirmenetluse otsuse 10220882896147 peale rahuldamata, kohtuvälise menetleja tehtud otsus muutmata.
- Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 2 vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: 11.05.2009.a. esitas Kristo Plakso Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel M. Luuk poolt tehtud kiirmenetluse otsuse 10220882896147 peale. Kohtule esitatud kaebuses, teatades, et tal ei ole seoses ajanappuse tõttu kohtuistungist osa võtta, taotles Kristo Plakso temale kiirmenetluse otsusega määratud trahvisumma vähendamist või määratud karistuse kandmisest vabastamist. Kohtule esitatud kaebuses on Kristo Plakso märkinud, et kiirmenetluses kirjeldatud sündmus leidis aset 26.04.2009.a. Tallinnas, Männiku tees alguses kuid arvestades asjade kulgu peab ta selgitusi alustama kaugemalt ja nimelt, on kaebuse esitaja selgitanud, et auto MB reg nr. xxx, millega ta liikus kuulub ta emale. Tulles vastu viimase palvele, pani tema – Kristo Plakso autoteenindusse kirja aja, et vahetada autol lähitule pirn. Töö teostamise päevaks sai reede 24.04.2009.a. Autole paigaldati mõlematesse lähituledesse uued xenontüüpi pirnid ja teostati tulede kontroll. Tööd vastuvõttes veendus ta, et kõik töötas nagu peab ja ta lahkus töökojast. Järgmisel korral kasutas ta sama autot alles pühapäeval 26.04.2009.a õhtul. Linnas liigeldes märkas ta, et kaasliiklejad vilgutasid talle korduvalt mingil põhjusel tulesid. Ta eeldas, et midagi on valesti ning peatas masina. Lähemal uurimisel selgus, et lähitulede valgusvihk oli suunatud tunduvalt kõrgemale, kui see olema peaks ning ilmselt pimestas see kaasliiklejaid, millest olid tingitud ka märguanded – kaugtuledega vilgutamise näol, mida süvendas veelgi hilisest kellaajast tingitud pimedus. Antud hetkel oli tema – Kristo Plakso nõutu ja seda sellepärast, et tuled olid alles teeninduse poolt reguleeritud. Kuna ta oli kodule juba üsnagi lähedal, siis pidas ka mõistlikumaks kasutada lähitulede asemel udutulesid, et mitte pimestada kaasliiklejaid ning ta jätkas oma teekonda. Mõned meetrid enne kodu pidas politsei ta kinni ja uuris talt, mis põhjusel ta kasutab linnaliikluses udutulesid. Ta selgitas inspektorile udutulede kasutamise põhjust ja näitas ka visuaalselt, et lähituledes ilmnes äsja mingit sorti rike ning tema – Kristo Plakso veel märkis, et pidas valesti nähtavaid lähitulesid ohtlikuks. Politseinik nõustus temaga ning veendus, et lähituledega on tõesti mingi probleem ega osanud samuti nõu anda. 3 Kristo Plakso on kohtule esitatud kaebuses veel märkinud, et ta on teadlik, et linnaliikluses on udutulede kasutamine keelatud ning ta toimib ka vastavalt, kuid käesoleval hetkel ta siiski leiab, et see väike vahemaa, mis tal läbida oli jäänud, oli mõistlikum läbida udutulesid kasutades, kui ohustada kaasliiklejaid pimestavate lähituledega. Kristo Plakso on kaebuses selgitanud, et tema on tutvunud ka Viini teeliikluse konventsiooni artikliga 32, millise kohaselt udutulede kasutamine lähitulede asemel on Euroopa Liidus lubatud ning sellele tuginedes leiab ta, et ka tema teguviis ei olnud väär. Kristo Plakso on kohtule esitatud kaebuses juhtinud kohtu tähelepanu veel sellele, et kokkuvõtlikult inimlikust seisukohast oli antud hetkel udutulede kasutamine mingil määral õigustatud ja seda, hoidmaks ära ebameeldivusi, mida oleks võinud põhjustada rikkis lähituled. Lisab ta veel seda, et ta ei kasuta kunagi udutulesid lihtsalt niisama, kui selleks ei ole vajadust, kuid antud hetkel oli see ohutum. Kristo Plakso on selgitanud kohtule, et kuna ta on veel üliõpilane, maksab õppemaksu enda sisetulekust ja iga kroon on talle väga oluline, mida süvendab veel ka hetkeline keeruline olukord majanduses, siis trahvi maksmine käib talle üle jõu. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel M. Luuk poolt 26.04.2009.a. koostatud kiirmenetluse otsusest 10220882896147 nähtuvalt rikkus Kristo Plakso LE § 180 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7435 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et Kristo Plakso 26.04.2009.a. kella 22.30 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, Vabaduse pst/ Männiku teel liikudes Värava tn suunas juhtis mootorsõidukit (MB reg nr. xxx), kasutades hea nähtavusega, hästi valgustatud teel tänaval eesmisi udutulesid. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel M. Luuk luges isiku poolt toimepandud väärteo tõendatuks Voldemar Teras ülekuulamisel tunnistajana antud ütlustega. Kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku - Kristo Plakso poolt toime pandud väärteos kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning määras Kristo Plakso’le karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku s.o. 1200,00.- krooni ulatuses. 4 KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT: 20.05.2009.a. edastas Harju Maakohus kohtuvälise menetlejale Kristo Plakso poolt esitatud kaebuse koos kaebusele lisatud materjalidega, paludes kohtuvälisel menetlejal hiljemalt
- juuniks 2009.a. esitada kirjalikult omapoolne seisukoht kaebuse esitaja Kristo Plakso esitatud kaebuse põhjendatuse osas. 02.06.2009.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlusetalituse kohtuesindusgrupi komissar A. Hirs koostatud seisukoht, milles kohtuväline menetleja märkis, et nemad nõustuvad, kui Kristo Plakso kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kuid palub jätta kohtul Kristo Plakso poolt esitatud kaebus rahuldamata, selgitades, et väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele, juhtides kohtu tähelepanu veel sellele, et Kristo Plakso’t on korduvalt liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud ning antud juhul on isikule määratud rahatrahv alla keskmise määra, märkides, et maksimaalselt on antud teo eest võimalik määrata 50 trahviühikut, antud juhul on aga määratud 20 trahviühikut. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja Kristo Plakso poolt 11.05.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel M. Luuk poolt 26.04.2009.a. väärteoasjas nr. 2302,09,007697 tehtud kiirmenetluse otsusele ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Käesolevat väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele: Nimelt ei ole kaebuse esitaja Kristo Plakso vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsust sisuliselt, vaid üksnes talle määratud rahatrahvi. Kaebuse esitaja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et trahvi maksmine käib talle ülejõu ning seda eelkõige just seetõttu, et on veel üliõpilane, et ta peab oma sissetulekust õppemaksu maksma ning olulist osa mängib ka hetkeline keeruline olukord majanduses. Kohtule esitatud kaebuses on Kristo Plakso märkinud, et vaatamata sellele, et ta on teadlik sellest, et linnaliikluses on sõidukiga liigeldes üksnes udutulede kasutamine keelatud, leiab ta siiski, et tema poolt toime pandud teguviis ei olnud eelpool kirjeldatud situatsioonis väär vaid pigem õigustatud. 5 Kohus peab kaebuse esitaja Kristo Plakso selliseid väiteid ja suhtumist toime pandud väärteosse ennastõigustavaks. Arvestades eeltoodut ja nimelt, et kaebuse esitaja ei vaidlusta kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, samuti, et käesoleva väärteoasja menetlemisel on menetlusalune isik selgitanud, et tõesti ta kasutas sõidukil udutulesid, pidades seda ohutuse mõttes vajalikuks kuna lähituled ei näidanud nii nagu peaks, pimestades vastutulijaid ning tunnistaja V. Teras ütlusi selle kohta, et tema täites 26.04.2009.a. kella 22.30 ajal Tallinnas Männiku tee / Vabaduse pst tööülesandeid, märkas, sõiduautot MB Ch 600 reg nr. xxx, mis liikus Värava tn suunas, hea nähtavusega ajal, asulasisesel valgustatud teel ja, millel põlesid ainult udutuled, sõiduki kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Kristo Plakso, kes põhjendas oma rikkumist sellega, et oli sõiduki lähitulede pirnid ära vahetanud, kuid, millised vajasid reguleerimist, kuna pimestavad teisi, sõidukiga läheb hooldusesse järgmisel nädalal – loeb kohus menetlusaluse isiku – Kristo Plakso poolt toime pandud väärteo tõendatuks. Kohus asub seisukohale, et Kristo Plakso pani temale süüksarvatava väärteo toime tahtlikult. Kristo Plakso’le süüks arvatav väärtego, mis on Liiklusseaduse § 7435 lg 1 s.o mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine ja nimelt - eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb (LE § 180) – loeb kohus õigesti kvalifitseerituks. Märgitud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühiku ulatuses (LS § 7435 lg 1). Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja on viimasele karistuse määramisel arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega ja karistus LS § 7435 lg 1 järgi s.o rahatrahv summas 1200.- krooni on määratud sanktsiooni alla keskmise määra. Kohus asub käesolevas väärteoasjas seisukohale, et vaatamata sellele, et kaebuse esitaja Kristo Plakso on temale varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid tasunud, ei ole viimane oma suhtumist muutnud, st temale – Kristo Plakso’le mõistetud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud, isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist, antud asjaolu on tõendatud menetlusaluse isiku karistusregistri õiendi väljavõttega, millisest nähtub, et Kristo Plakso’t on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Kristo Plakso elustiiliks, kohus juhib tähelepanu sellele, et Kristo Plakso teades, et teda on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud oleks pidanud seda enam jälgima oma liiklusalast käitumist. 6 Eelpool toodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks Kristo Plakso’le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi s.o 1200,00.- krooni suuruse rahasumma vähendamist samuti ka tühistamist ning seda seetõttu, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud käitumisnormidesse ja teistesse kaasliiklejatesse. Kohus leiab, et Kristo Plakso peab hakkama tunnetama oma vastutust liikluses osalejana, arusaama oma toimepandud teo keelatusest, rikkudes liikluseeskirju, suhtudes liikluskorda hooletult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ning tervise. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et talle käib trahvi maksmine üle jõu ja et majanduses on hetkel keeruline olukord ei ole antud juhul piisavaks seaduslikuks aluseks kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale kohaldatud karistuse – rahatrahvi määra vähendamiseks või tühistamiseks, kohus jätab eelpool märgitud kaebuse esitaja poolsed väited tähelepanuta, pidades neid paljasõnalisteks, seda seetõttu, et kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millised võimaldaksid kontrollida esitatud väidete tõepärasust. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus kaebuse esitajale on põhjendatud ja seaduslik, samuti arvestades asjaolu, et kaebuse esitajale süüks arvatav väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning Kristo Plakso on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik