4-09-8921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-8921 (2230,09,001825) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Ott

§ 741lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni.

Menetluse liik VTMS § 120 korras Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Julgestuspolitsei Menetlusalune isik: Ott Mets, IK: 38302190313, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ott Metsa kaebus Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabli M Gross 10.05.2009 koostatud otsusele nr 2230,09,

§ 741

lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni määratud karistuse kergendamise ja otsuse täitmise tingimuste osas. 2. Tühistada Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabli M Gross 10.05.2009 koostatud otsus nr 2230,09,

§ 741

lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni määratud karistuse osas ja otsuse täitmise osas.

1. Teha uus otsus ning määrata Ott Metsale LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühiku ulatuses, so 3000 (kolm tuhat) krooni.
2. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi 3000 krooni tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 6 kuu jooksul 500 krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või nr 10220034796011 AS SEB Eesti Ühispank viitenumbriga
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 05.06.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 06.07.
5. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 07.07.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabli M Gross 10.05.2009 koostatud otsusega nr 2230,09,001825 karistati Ott Metsa LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni selles, et menetlusalune isik 10.05.2009 kell 00.55 juhtis Põhja pst 17 juures suunaga Soo tänava poole Tallinnas mootorsõidukit BMW 320 registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus LE § 70 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Ott Mets kaebuse, milles palus vaidlustatud otsus tühistada karistuse osas ja teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, so 2400 krooni ning määrata karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt 200 krooni kaupa. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja rikkumist iseenesest ei vaidlusta, tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Samas leitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on mõistnud ülemäärase karistuse, mis ei ole kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Karistus on määratud oluliselt üle LS § 741 lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasjas puuduvad süüd raskendavad asjaolud, mille on kiirmenetluse otsuses fikseerinud ka kohtuväline menetleja. Samas ei ole tal ka kehtivaid karistusi väärtegude toimepanemise eest, sest varasemad karistused on kustunud. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse ja selle ositi kandmise üle otsustamisel palutakse arvesse võtta tema majanduslikku olukorda puudutavaid asjaolusid. On praegu vabaabielus ning elukaaslane ootab last. Elukaaslasel on veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamise eest kahekesi hoolitsevad. Seetõttu palutakse neid asjaolusid arvesse võtta ja vähendada trahvi suurust, võimaldades trahvisumma tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Samas nõustub kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega. O.Mets juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Juht ei teostanud õppesõitu. Kaebaja palub vähendada määratud rahatrahvi, põhjendades seda kehtivate rikkumiste puudumise ja ülalpeetavate rohkusega. Kaebajale määratud rahatrahvi summa suuruse otsustamisel on arvestatud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest vastava kategooria mootorsõiduki ohutu käitlemise võtteid mittetundva juhi suhtes. Mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki ohutu käitlemise võtteid tundmata võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Sündmuskohal antud ütlustes ei ole O.Mets põhjendanud või kahetsenud oma rikkumist, mis andnuks menetlejale signaali, et ta on mõistnud oma teo tõsidust ning karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka väiksema rahatrahviga. Karistus määratakse lähtudes konkreetsest teost ning selle eest seadusega ette nähtud karistusest ning tuvastatud süüd kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Karistuse määramisel ei saa arvestada varasemate rikkumiste puudumist, sest õiguskuulekas käitumine on iga kodaniku kohustus, mitte võimalus koguda boonuspunkte. Omakäeliselt antud ütlustest nähtub, et kaebaja ei mõista oma teo raskust, vaid lähtub mugavusest. Kaebaja ei ole oma ütlustes väljendanud oma teo suhtes kahetsust, mida menetleja oleks saanud käsitleda karistust kergendava asjaoluna, samuti ei maininud ta ülalpeetavate suurt arvu. Eeltoodust tulenevalt on igati põhjendatud kaebaja karistamine 2 rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast veidi suurema rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse õigust omamata. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiividega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusaluse isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et „Juhtisin autot BMW numbriga xxx, juhtimis õigust mul ei ole, käin autokoolis. Kuna autoga oli vaja käija remondis siis olin sunnitud seda ise tegema. Kuna mu elukaaslane, kes muidu sellega sõidab ei saanud tulla. Remont võttis kaua aega. Pidin sõbra ja ta tüdruku veel koju viima, ning siis ise ka auto ära panema. Kirjutatud oma käega“. Eelmärgitud tekstist ei nähtu mingit kahetsuse avaldust, vaid märgitakse sõiduki juhtimise põhjendus. Taoliste andmete põhjal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja ei ole oma ütlustes oma teo suhtes kahetsust väljendanud. Pigem nähtub sellisest selgitusest süüks arvatava teo toimepanemise tahtlus ja sellist tegu ei saagi toime panna ettevaatamatusest, vaid ainult teadlikult ja tahtlikult. Seega seatakse ohtu nii ennast kui kõrvalisi isikuid teadlikult ja tahtlikult. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses esitatud üherealine väide, et „rikkumist iseenesest ei vaidlusta, tunnistan oma süüd ja kahetsen toimepandut“ on kaebusesse lisatud vaid selleks, et saaks põhjendada karistuse kergendamist. LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo tunnuste tuvastamine menetlusaluse isiku käitumises on kohtuvälise menetleja kasutuses olevatest andmebaaside andmetest üheselt tuvastatav ja sellel kas menetlusalune isik vaidlustab rikkumist või mitte või kas ta tunnistab süüd või mitte, ei ole mingit tähtsust, sest süü tehakse kindlaks menetlusaluse isiku ütluste väliselt muude objektiivsete tõenditega. Karistust kergendava asjaoluna saaks kahetsust hinnata vaid juhul kui see on koheselt avaldatud ja menetlejale tajutav, kuid kaebusesse muuhulgas kahetsuse sissekirjutamine ei ole enam tõsiseltvõetav. Seetõttu ei saa kohus seda kaebusesse formaalselt märgitud kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvestada. Kaebuses on tehtud viiteid ka kaebuse esitanud isiku ülalpidamiskohustusele, mis peaks karistuse määra puhul olema arvestatav kui kaebuse esitanud isiku majanduslikku olukorda kirjeldav asjaolu. Seejuures on märgitud ka konkreetne ülalpeetavate arv. Ometigi ei ole selle väite kohta esitatud mitte ühtegi tõendit, mis väidet kinnitaks, kuigi esitatud väitest võiks teha järeldusi, et väide puudutab konkreetseid ja tuvastatavaid isikuid. Kohus asub seisukohale, et sellises olukorras ei ole esitatud väide majandusliku olukorra ja ülalpidamiskohustuse kohta tõendatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet karistuse ülemäärase ranguse kohta, so seda, et karistus on põhjendamatult määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, siis kohus nõustub sellise etteheitega. Vastavalt kohtupraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui süüdlase käitumises esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis määratakse karistus vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või seda ületavana. Vaidlusaluses väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning esitatud kaebuses esitatud formaalset kahetsust ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Väärteoasjast ei nähtu ka seda, et kaebuse esitanud isikul olnuks väärteo toimepanemise ajal kehtivaid väärteokaristusi. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitanud isikule karistuse määramine üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra on põhjendamatu ning isiku suhtes tulnuks kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Mis puudutab karistuse tasumise määramist ositi 12 kuu jooksul, siis kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et ta nõustub rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega, jättes märkimata tähtaja pikkuse. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole olnud määratava karistuse ositi tasumisele vastu, leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes võib kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid. Samas leiab kohus, et seaduses ettenähtud ositi tasumise maksimaalse tähtaja kohaldamine ei ole põhjendatud, kuivõrd rahatrahvi ositi tasumiseks kaebuses esitatud 3 põhjus on kaebusega tõendamata ja peale selle muutuks määratava karistuse kustumise tähtaeg selle ositi tasumise tähtaja võrra pikemaks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja vaidlustatud otsus osaliselt tühistamisele määratud karistuse osas ning kohus teeb uue otsuse, kergendades kaebuse esitanud isikule määratud karistust ning määrates rahatrahvi ositi tasumisele. Märt Toming kohtunik 4