S § 9 lg 1 alusel antakse jahimaa kasutusse jahipiirkondande kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. JahiS § 8 lg 2 punkt 2 alusel lisatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loale maaomaniku või – valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või –valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld. Padise jahimeeste selts Padise jahipiirkonna kasutajana ei ole sõlminud kirjalikku lepingut või kirjalikku nõusolekut UT kuuluva kinnitus jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta, samuti ei ole sõlmitud kirjalikku jahipidamise keeldu. JahiS § 44 lg 2 alusel tohib eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikese loojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. 27.07.2008 Hendrik Nõmm poolt kinnistul teostatud jahipidamise peale esitas kaebuse maaomanik UT, kuna ta ei ole andnud nõusolekut oma maa peal jahipidamiseks. JahiS § 44 lg 1 kohaselt ei tohi jahi korraldamise käigus kahjustada teiste isikute õigusi. Vastavalt JahiS § 44 lg 4 vastutab jahi nõuetekohase korraldamise eest üksikjahil jahiloa saanud isik. Hendrik Nõmm üksikjahi läbi viijana ei omanud 27.juulil 2008 õigust jahipidamise teostamiseks UT kuuluval kinnistul. Hendrik Nõmm rikkus JahiS § 44 lg 1, mille kohaselt jahikorraldamise käigus ei tohi kahjustada teiste isikute õigusi ega takistada maaomaniku või tema volitatud esindajat kinnisasja kasutamast. Hendrik Nõmmele määrati
Hendrik Nõmm palub vaidlustatud otsuse tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendab Hendrik Nõmm sellega, et tema ei ole rikkumist toime pannud, sest
lg 2 lubab eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust kuni päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Arvestades JahiS § 3 lg 1, § 8 lg 2p2 ja § 44 on alusetu kohtuvälise menetleja seisukoht nagu ei peaks maaomanik UT teadma, et keeld jahi pidamiseks talle kuuluval kinnistul peaks olema kirjalikult väljendatud ja asjaomastele isikutele teatavaks tehtud. Kinnistu omanikud on üheselt kinnitanud, et neil ei ole H.Nõmme vastu toimunud jahipidamisega seoses mingeid pretensioone. Ajas puudub avalik menetlushuvi. Kaebuse esitaja Hendrik Nõmme end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt pidas 27.juuli 2008 Pae vallas jahti. Omas jahi pidamiseks kõiki vajalikke dokumente, sealhulgas suurulukiküttimise luba. Kuna kütitav sokk ei asunud tavapärase jahimaa peal, siis küsis selle jahtkonna ülema Andres Ri käest üle, kas nimetatud kohas on piiranguid jahi pidamiseks, kas maaomanik on keelanud jahipidamist või sätestanud muid tingimusi. Helistas Pae jahtkonna esimehele Andres Rile, kes on hästi teadlik selles piirkonnas toimuvast ja sellistest piirangutest ja keeldudest, mis võiksid jahipidamist reguleerida. Sai selgesõnalise vastuse, et ühegi maaomaniku poolt seatud tingimust või piirangut selles kohas ei ole jahipidamiseks. Ühtki eramaad tähistatavat silti, piiret või aeda ei näinud. Küttis soku ja mõni aeg pärast küttimist tuli küttimiskoha juurde maaomanik UT, keda tunneb varasemast seoses T koerte probleemiga. Hiljem jõudis kohale ka ET. Kaebaja sai T sõimata. Asjaolude arutamine võttis paar tundi. Vabandas vanapaari ees, sest eesmärk ei olnud neile teha meelehärmi. On üle 10 aasta jahiga tegelenud ja jahi järelvalvega Keskkonnainspektsioonis üle 4 aasta. Tunneb õigusakte põhjalikult. Keskkonnaministeerium andis kirjalikus vastuses sama seisukoha seaduse tõlgenduse kohta, mis oli kaebajal. Väärteoasja põhjuseks peab Keskkonnainspektsioonist lahkumist ja erasektorisse suundumist. Arvan, et see oli isiklikult tema vastu suunatud. ARon Padise jahimeeste seltsi ühe hooldusala - Pae jahtkonna- , kus toimus jahipidamine esimees. Ei saa välistada, et UT on tema suhtes mingi vihavaen seoses vana väärteoasjaga, mida kaebaja menetles. Lk 5 olevat hoonet nägi sel päeval, kuid hoonel olnud märki ei näinud. Märgi kohta sain infot Keskkonnainspektsioonilt ja pärast käis seda vaatamas. Lähenes kinnistule teisest nurgast ja nii, et hoone oli küll näha aga kuskil 120-150 meetrit eemal. Pae jahtkonna ala on 6500-7000 hektarit ja eraomandit on seal 100-1000 omanikku. Pae jahtkonna alal on varem osalenud ühisjahtidel, harva ka üksikjahtidel. Üksikud kinnisasja omanikud on keelanud oma kinnisasjal jahi pidamise. Nad on teatanud sellest jahiseltsi administratsiooni juhatusele. On kuulnud selllest Pae jahtkonna esindajalt AR, O K Risti jahtkonnas, Madise jahtkonnas P P ja Padise jahtkonnas J R . Peamiselt peab jahti Risti jahtkonnas ja seal on teadlik, kus on piiratud maaomaniku poolt jahipidamine. Omanikud on teavitanud sellest kirjalikult, kas jahiseltsile või Keskkonnaametile, kes on siis neid kirjalikult teavitanud. Sel päeval läbis mitmeid kinnistuid, sest jahiteekond algas mitu küla eemal. Teised autos olnud isikud jahis ei osalenud. Seltskond viibis autos ja auto oli kruusatee ääres NõvaHarju maanteel, kus keerab T kinnistule. Auto oli küttimise ajal kaebajast maksimum 100-120 meetrit eemal. Nõva- Harju maanteelt tulles ei olnud ühtegi märki näha, et tegemist on eramaaga. S külg kus see märk on, on paralleelne asfaltteega ja asfalttee on kruusateega risti. Märk on asfalttee poolses küljes vasakut kätt. Maja on asfaltteest 120-130 meetrit. Ühtki hüvitusnõuet ei ole esitatud ja ei ole lubanud ka midagi hüvitada. Lahkus Keskkonnainspektsioonist töölt 2006 aastal. Tihtipeale pöördusid inimesed inspektsiooni poole ja sellised juhul oli üheks tööülesandeks selgitada inimestele, et vastavalt seadusele peaksid nad keelamise vormistama kirjalikult ja mõistlik oleks see olnud adresseerida mõlemale asutusele: nii jahi piirkonnale, kui Keskkonnateenistusele. 2 Tunnistaja AR andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on Padise jahiseltsi, Pae jahtkonna vanem. 27.juulil 2008 Hendrik Nõmme helistas ja küsis, et tahab jahile minna, kas keegi on keelanud omal maal ja siis tunnistaja lubas talle, jahikeeldu neil seal ei olnud. Nõmme küsis, et tal on soku laskmisluba, kas ta võib sokku lasta seal ja tunnistaja ütles, et võib küll. Jahti võib päevavalgel pidada, kui piiranguid ei ole. Kui inimesed ei taha, et nende maapeal jahti peetakse, siis peab olema maa märgistatud, et eramaa märgid, eramaa märgid metsanurkadesse. Pae jahtkonnas ei ole ühtegi kinnistut märgistatud eramaa märkidega. PK on ainult suusõnaliselt öelnud, et ei taha, et tema maal jahti peetakse. T ei ole keeldu saanud, ei kirjalikku ega suulist. T heinamaa peal märke ei ole. Ainuke märk on hoonel, mis on asfalttee juures. Seal on märk pandud maja külge aga metsamaa peal ei ole ja põldudel ei ole ka. See märk on liiklusmärk, see ei käi jahi kohta vaid auto kohta. On varem jahi käigus T maalt mööda sõitnud. Kuna märgistus puudub, ei saa välistada, et on ka T maal jahti pidanud. Pärast vahejuhtumit Hendrik Nõmmega ei ole T vestlust olnud, et nad ei taha, et nende maal jahti peetakse. Jahipidamisel arvestavad ka seda kui isik on suuliselt öelnud, et ei taha, et tema maal jahti peetakse On olnud jahivanem 26 aastat. Tunnistaja ET andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 27.juulil 2008 aastal oli põllul. Tume masin sõitis majast natuke mööda ja jäi seisma. 2 meest tuli välja. Seisid seal ja siis masin sõitis edasi küla poole. Masin sõitis tagasi ja keeras Harju-Risti poole. Mingi hetk käis üks pauk ja kitsepead olid põllu pealt kadunud. Läks abikaasa juurde ja ütles, et sokk lasti vist maha. Abikaasa võttis auto ja sõitis sinna. Nägi, et üks mees kummardas. Läks ka sinna ja mees ütles, et sokk oli maha lastud ja autosse pandud. Autos istus veel teine mees. Viimasel ajal ei ole nende maal jahti peetud. Vabariigi algaastatel tuli seda ette. Armastab loomi ja jahipidamine ei meeldi. Ise ei ole kellelegi öelnud, et ei taha jahipidamist enda maal. Abikaasa on rääkinud, kuid ei tea kus ja kellele. Abikaasa on öelnud, et ta on rääkinud seda, seal on jahimehed käinud ja siis poe juures või kuskil on ta näinud jahimehi ja siis on rääkinud. See oli juba 1990-ndate alguses. Lauda juures, kus autod keeravad ringi, on eramaa märk. Ei tea kui suur nende kinnistu on . Metsa polt lähenedes on olemas vaiad ja siht. Vallas on plaanid, kust saab piiridega tutvuda. Ei mäleta millal maa nende omaks sai. Hendrik Nõmme vabandas raha maksta ei tahtnud. Pretensioone tema suhtes ei ole. Laut on suure tee ääres ei ole elumajaga kõrvuti. Sildi panid lauda peale, sest mingid kihutajad hakkasid seal ringi sõitma ja pikanäpu mehed käisid seal. Ei taha, et tema maal jahti peetaks, kuid marju korjata lubab. Tunnistaja UT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 27. juuli õhtul oli toas kui naine tuli ja ütles, et väljas lasti sokk maha. Võttis auto ja sõitis sinna. Seal seisis must masin, tumedate akendega. Mees ütles, et lasi soku maha ja, et sokk on autos. Küsis mehelt mis õigusega ja kas tal luba on. Mees näitas luba, kuid tunnistaja kätte seda ei andnud. Helistas politseisse ja looduskaitse inspektorile. Inspektor tuli järgmine päev kohale. Käisid selle koha peal kus kits maha lasti. On kõigile öelnud, et tema maapeal loomi ei lasta. Kõigile jahimeestele keda teadis ja ümbruskonna jahiseltsi liikmetele. Piirkonna jahiseltsi ülem on K. K küsis tunnistajalt üks kord, kas ta on kirjalikult teatanud sellest, et ei soovi et tema maa peal lastakse. Kes tahab luba, see tuleb tunnistaja käest küsima seda luba, mitte tema ei jookse iga jahimehe järgi. Laudal on silt eramaa ja viibimine keelatud selline standardmärk. AR on naaberküla mees, teab et ta on jahipidamisega seotud. Helistas sel õhtul politseisse, kuna leidis, et see oli tema valduse omandirikkumine ja see sokk, keda 2 aastat on seal näinud üle päeva lasti maha. See šokeeris teda ja oli väga pahane selle peale. Kogu talle kuuluv maa on 63 hektarit. Tähistamaks eravaldust on teepeal 1 märk. Ei luba relva kasutamist oma territooriumil, fotoaparaadiga pidagu jahti niipalju kui tahes. Kohalikust jahipiirkonnast ei ole keegi tulnud tema juurde, et sõlmida kirjalik keeldumine või nõusolek jahipidamise keelamise kohta. kinnistu kuulub Harju-Risti jahtkonna alla, kus on K pealik. Pärast sündmust teab, et on Pae jahtkond, mille pealik on R. Ei teadnud täpselt millise jahtkonna alla kinnistu kuulub. Sel õhtul süüdistas Nõmme, et kuidas ta julges tunnistaja maale laskma tulla. Hendrik Nõmme vabandas. Tunnistajale tekitati soku laskmisega moraalne kahju. Lauda ja elumaja vahelt tuleb läbi kruusatee. Laut on majast 10 kuni 3 20 meetrit. Sildi pani lauda külge kui käisid metallivargused, et vargaid ära hoida. Iga nurga peale ei jõua silte panna. Võõra jaoks peab olema neid tähiseid terve maa läbi tikitud, aga omaküla meestele peaks olema väga hästi teada teise mehe valdus. Tänaseks on Padise jahiseltsi peakontorisse kirjutanud, et ei soovi enda maal jahipidamist. Enne 27.07 ei kirjutanud, sest arvas, et kõik selle ümbruskonna jahimehed peaksid olema teadlikud ja ühe suure jahi ajal ei pargitud tema maale vaid jäeti autod tee äärde. On põhimõtteliselt jahi pidamise vastu. See oli ainuke sokk sel territooriumil. Ei ole ka nüüd Pae jahtkonna ülemat R teavitanud keelust, ei tea miks peab tema ise sinna minema. Padise jahiseltsile kirjutas pärast Nõmme juhtumit. Seeni ja marju lubab korjata. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Härra ja proua T kinnitasid, et nad on korduvalt piirkondlikele jahimeestele ja neile, kes on neile teadaolevalt piirkonna kas esimehed või jahtkonna vanemad, rääkinud et nad ei luba oma kinnistul jahti pidada. Kui isikule kuulub kinnistu ja keegi teine soovib realiseerida sel kinnistul mingit seadusest tulenevat õigust, siis ta on kohustatud sellest teavitama kinnistu omanikku. Nõusolekut peab küsima see isik, kes soovib seda õigust realiseerida. Kui isiku huvi on õigust realiseerida, siis ta vastavalt sellele peab veenduma ka selles, et kas ja millisel kinnistul midagi lubatud on. Härra T ütles, et ta konkreetselt keelab jahipidamist, marjaliste ja seeneliste osas ta ei keela. Härra R ütlused tunnistajana olid väga ebalevad ja tundub, et härra R ei tea päris hästi, mis tal seal Pae jahialas toimub, kuid samas oli ta väga hästi kursis sellega, et ka suuline keeld tähendab seda, et nimetatud kinnistul jahti pidada ei tohiks. See ei ole talle uudis, ta on varem nimetatud keelu järgi toiminud. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et Nõmme on pannud toime jahiseadus §44 lg1 sätestatud väärteo, mille kohaselt ta siis otseselt on kahjustanud härra T õigusi. Menetluses on tuvastatud kõik asjaolud ja hinnatud kogutud tõendeid objektiivselt. Seoses sellega palub tulenevalt VtMS §132 lg1 jätta kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses väärteoasjas 01049408 muutmata ja kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja esindaja asus seisukohale, et kinnistu, millel jahti peeti, ei olnud tähistatud ja piiratud selliselt, et seda oleks võinud mõista tähistatud ja piiratud kinnisasjana
tähenduses. Maaomanike ütlustest tuleneb üheselt, et silt ühel tee poolel oli mõeldud selleks, et hoida ära võõraste sisenemine konkreetsesse hoonesse. Sealhulgas, et selle hoone ees ei toimuks autode parkimist või autodega kiiruskatsete tegemist. Maaomanikud ei ole soovinud rahamaksmist, ega ole väitnud, et Nõmme kuidagi muul viisil nende õigusi või vara oleks kahjustanud. Sokku tapmine oli neile lihtsalt emotsionaalne löök. Jahipidamiseks on nõutav jahiloa olemasolu ja konkreetse looma laskmiseks oli Nõmmel nõutav luba olemas. Härra T ei tea täpselt, millise jahtkonna alla kuulub konkreetne kinnistu, millel kõnealune jaht toimus. Alles pärast seda, kui toimus Nõmme intsident, esitas härra T Padise jahiseltsile, kelle alla kuuluvad kõik 4 jahtkonda, sealhulgas ka Pae jahtkond, kus asub kinnistu, kirjaliku teate, et ta ei soovi jahipidamist oma maal. Keskkonnaministeerium on asunud
tõlgendamisel seisukohale, et eraisiku piiramata ja tähistamata kinnisasjal võib pidada jahti ilma maaomaniku nõusolekuta päikse loojangust päikse tõusuni. Maaomanikul on loomulikult võimalus, juhul kui ta soovib ja ei ole võimeline oma kinnisasja piirama või tähistama, teha keeldumine teatavaks kirjalikult jahipiirkonna kasutamist korraldavale jahiseltsile või konkreetsele jahtkonnale. Seda õigust ei ole aga kasutatud. R kinnitas, et Nõmme helistas talle ja küsis, kas nendel maadel jahipidamist on maaomanik piiranud või keelanud. Seega isegi sõltumata sellest, et kohustus sellist keeldu eraldi üle küsida otseselt asjaõigusest ja
st ei tulene, tegi Hendrik Nõmme seda siiski. Antud asjas puudub väärteokoosseis ja asja menetlus tuleks lõpetada. Juhul kui kohus peaks asuma teistsugusele seisukohale, on kaebaja arvates põhjendatud asja lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel lähtudes VtMS §30 Kohus uuris järgimisi dokumente: 4 - 28.07.2008 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt sündmuskohta Padise vallas, külas, maaüksusel, talus vaadeldi seoses 27. juulil 2008 soku laskmisega maaüksusel. Sündmuskoht fotografeeriti ja vaatlusel tuvastati, et talu juures, Vannika tee teeserval olid maasturi jäljed. Antud kohast läks jäljerada põllule, kus oli rohust laik, trampimisjäljed ja hüübinud veri, antud kohal oli maavaldaja loata kütitud sokk, laskjaks väidetavalt Hendrik Nõmme (lk 1- 5); - katastriüksuse väljavõte koos fototabelitega (lk 11- 15); - seoses Keskkonnainspektsiooni Põhja regioonis oleva kaebusega, mille menetlemist alustati seoses Padise vallas, külas, talu juures, maaüksusel 27.07.2008 soku küttimisega 30.07.2008 järelpärimine Ha-6-20/08/967-2 Padise Jahiseltsi tuvastamaks, kas Padise Jahiseltsil on maaüksuse omaniku UT sõlmitud jahipiirkonna kasutusõiguse kirjalik leping või nõusolek temale kuuluva maa jahimaana kasutamise kohta või kirjalik jahipidamise keeld (lk 18); - 04.08.2008 vastus järelepärimisele, milles teatatakse, et Padise vallas, külas elav UT ei ole endale kuuluvatel maaüksustel, mis jäävad Padise Jahimeeste Seltsi jahialale nendele teadaolevalt enne 27.07.2008 kirjalikult jahipidamist keelanud. Samuti ei ole nendele teadaolevalt viimane sellisest soovist teatanud Harjumaa Keskkonnateenistusele, kes on alati sellistest kiireloomulistest ja tähtsatest jahindusega seotud asjaoludest Padise Jahimeeste Seltsi koheselt teavitanud. Padise Jahimeeste Seltsi ja hr UT vahel ei ole kirjalikult vormistatud lepingut maaüksuse kohta (lk 20); - fototabel (lk 30); - füüsilise isiku väärteoprotokoll nr 01049408 (lk 45-49); - vastulause (lk 51-55); - Keskkonnaministeeriumi halduse ja õiguse asekantsleri Veeringu 17.02.2009 vastus nr 201/7239 H.Nõmmele. Vastuses on selgitatud jahi pidamise õigust maal, mille osas ei ole maaomanik seadnud tingimusi jahi pidamiseks ega keelanud jahipidamist ja nimelt: 1.
lõike 1 kohaselt on maaomanikul õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal seada tingimusi jahinduse korraldamiseks, pidada jahti (küttida) või keelata jahipidamist.
lõike 2 punkti 2 kohaselt lisatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loale maaomaniku või – valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või – valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld. Samuti on selgitatud, et tuginedes asjaõigusseaduses sätestatud üldisele regulatsioonile võõral kinnisasjal viibimise kohta on
lõikega 2 sätestatud, et eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, tohib jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tohib eraõigusliku isiku piiratud või tähistatud kinnisasjal või selle osal jahti pidada selle kinnisasja omaniku loal, kui jahti ei peeta loomade kaudu levivate haiguste tõkestamiseks.
lõike 2 punkti 2 sõnastus tuleneb, et tingimuste seadmine jahi pidamiseks oma maal või jahipidamise keelamine peab olema esitatud kirjalikus vormis, mis tuleb esitada nii jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejale või omanikule, aga ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastajale. Eeltoodud sätetest tuleneb, et maaomanikul, kelle kinnisasi on piiramata või tähistamata, on õigus seada tingimusi oma maal jahi pidamiseks või keelata jaht oma maal, mis peab olema vormistatud kirjalikult. Seadusest tuleneva õiguse realiseerimine on iga isiku vaba tahe. Kui maaomanik ei ole eelpool nimetatud õigust kasutanud, ei saa rääkida tema õiguste rikkumisest. 2. Kui tegemist on jahipiirkonda kuuluva maaga ja selle jahimaana kasutamiseks jahipiirkonna kasutusõiguse luba – maaomanik ei ole seadnud tingimusi oma maal jahi pidamiseks, samuti ei ole seda keelanud – ning kinnisasi, millel jahti peeti, ei olnud tähistatud ega piiritletud, siis ei ole tegemist jahi pidamisega keelatud kohas. 3. Tulenevalt
lõike 2 punkti 2 sõnastusest peaks maaomaniku tingimuste seadmine jahi pidamiseks tema maal või jahipidamise keelamine seal olema esitatud kirjalikus vormis. Sellega välditakse võimalikke hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi. Samas ei ole välistatud ka suuline nõusolek, näiteks, kui tegemist on piiratud ja tähistatud kinnisasjaga. Suulise kokkuleppe puhul peab olema tagatud, et mõlemad pooled on sellest tahteavaldusest ühtmoodi aru saanud. 4. Kui 5 kinnisasi on piiritlemata ja tähistamata, maaomanik ei ole seadnud tingimusi oma maal jahi pidamiseks ega keelanud seda, siis tulenevalt
lõikest 2 on sellisel maal jahi pidamine lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni. (lk 56-57); - 19.03.2009 otsus väärteoasjas nr 01049408 (58-63). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebuse esitaja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema ei ole talle
Ekumist toime pannud.
Vaidlustatud otsuse kohaselt rikkus Hendrik Nõmme
lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt jahi korraldamise käigus ei tohi kahjustada teise isikute õigusi ega takistada maaomanikku või tema volitatud esindajat kinnisasja kasutamast. Vaidlust ei ole fakti üle, et Hendrik Nõmmel oli kehtiv suurulukiküttimise luba metskits (soku) laskmiseks (lk 17). Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt ta ei ole kuidagi takistanud maaomanikku või tema volitatud esindajat kinnisasja kasutamast ega kahjustanud kellegi õigusi. Enne jahti küsis ta Pae jahtkonna ülemalt R , kas selles jahipiirkonnas on mõni maaomanik keelanud jahipidamise. R vastas, et ei ole. Kaebaja ütlusi kinnitab ka tunnistaja A. R, kelle ütluste kohaselt H.Nõmme helistas talle ja tunnistaja ütles, et seal piirkonnas jahipidamiseks maaomanike seatud piiranguid ei ole. Tunnistaja R ütluste kohaselt ei ole kinnistu omanik UT talle kui jahtkonna vanemale ei suuliselt ega kirjalikult teatanud, et ei soovi enda maal jahi pidamist. Tunnistaja ET ei tea kus või kellele tema mees UT on öelnud, et ta ei soovi kinnistul jahipidamist. Tunnistaja UT ütluste kohaselt tema kohalikke jahiseltse kirjalikult ei ole teavitanud sellest, et ta ei soovi, et tema kinnistul peetakse jahti, ta on teavitanud sellest suuliselt kohalikke jahimehi keda teab. Vaidlust ei ole faktis, et kinnistu jääb Pae jahtkonna territooriumile. Tunnistaja UT kinnitab, et ta ei ole öelnud Pae jahtkonna vanemale A.R , et ta keelab kinnistul jahipidamise. Kohtuväline menetleja on oma otsuses (lk 61) ka ise asunud seisukohale, et otsuses kirjeldatud tõenditega ei ole tõendatud, et UT oleks Padise jahimeest seltsi liikmetele suuliselt väljendatud seisukohta, et ta ei luba oma maa peal jahti pidada. Seega on kohtuväline menetleja otsust tehes ka ise jõudnud sisuliselt järeldusele, et U. T ei ole kasutanud oma õigust keelata talle kuuluval kinnistul jahipidamine. Tunnistaja UT oli tegelikult teadlik, et tal on vaja jahipidamise keelamiseks kinnistul esitada kirjalik avaldus, sest tunnistaja enda ütluste kohaselt küsis Harju-Risti jahtkonna ülem K temalt kas ta on juba kirjalikult teatanud, et ei soovi jahipidamist enda maal. Seega on kohtuväline menetleja oma otsust tehes ekslikult asunud seisukohale, et UT ei pea teadma, et keeldumine peab olema kirjalikult väljendatud. Tunnistaja UT enda ütlustest nähtub, et ta tegelikult teadis, et keeldumine peab olema kirjalik, kuid ta suhtus probleemi ükskõikselt ja ei teinud ise aktiivselt midagi oma õiguste (keelata jahipidamine enda kinnistul) realiseerimiseks.
lõike 1 kohaselt on maaomanikul õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal seada tingimusi jahinduse korraldamiseks, pidada jahti (küttida) või keelata jahipidamist. See säte annab maaomanikule õiguse oma kinnistul jahipidamine välistada või leppida jahipiirkonna kasutajaga kokku jahipidamise tingimused. See on maaomaniku õigus mitte kohustus.
lõike 2 punkti 2 kohaselt lisatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loale maaomaniku või – valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või – valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld.
lõike 2 punkti 2 sõnastusest tuleneb, et tingimuste seadmine jahi pidamiseks oma maal või jahipidamise keelamine peab olema esitatud kirjalikus vormis, mis tuleb esitada nii jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejale või omanikule, aga ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastajale. Eeltoodud sätetest tuleneb, et maaomanikul, kelle kinnisasi on piiramata või 6 tähistamata, on õigus seada tingimusi oma maal jahi pidamiseks või keelata jaht oma maal, mis peab olema vormistatud kirjalikult. Seadusest tuleneva õiguse realiseerimine on iga isiku vaba tahe. Kui maaomanik ei ole eelpool nimetatud õigust kasutanud, ei saa rääkida tema õiguste rikkumisest. Tunnistaja A.R ütlustest nähtub, et nad on praktikas jahipidamisel arvestanud ka neile omaniku öeldud suulisi jahipiiranguid ja ei ole siis nendel kinnistutel jahi pidanud. Tunnistaja UT enda ja A. Ri kokkulangevate ütlustega on tõendamist leidnud, et UT ei ole Pae jahtkonda - isegi mitte suuliselt - informeerinud oma soovist keelata jahipidamine kinnistul. Tunnistaja U.T ütlustest (ei ole tundnud huvi, millise jahipiirkonna alal kinnistu kuulub, kes tahab tulgu ise tema juurde) nähtub, et ta ei ole ise kasutanud talle
st § 3 lg 1 tulenevat õigust. Kui kinnisasja omanik UT ei ole ise realiseerinud talle kuuluvaid õigusi, ei saa rääkida ka teiste isikute (Hendrik Nõmme) poolt nende õiguste rikkumisest. Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt ei olnud T kuuluv kinnistu kuidagi piiratud või tähistatud. Kaebuse esitanud isiku ütlusi kinnitavad ka tunnistajad U ja E. T ning A. R, kes kõik kinnitavad, et kinnistu ei ole looduses tähistatud ja ainukeseks tähiseks on keelumärk kirjaga eravaldus lauda ühel küljel. Tunnistajate ja kaebuse esitanud isiku ütlustest nähtub, et seda märki on võimalik näha ainult juhul kui läheneda kinnistule märgipoolsest küljest. Kinnistule teiselt poolt lähenedes ei ole märki näha.
lg 2 kohaselt tohib eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Võõral maatükil viibimine on üks olulisemaid igameheõigusi ja kinnisomandi kitsendusi, mistõttu on oluline koht kinnisasja tähistamisel või piirmaisel. Tähistamise ja piiramise all ei tule mõelda kinnisajas piirimärke, piirisihte, piirikive ja- tulpi, mis on paigutatud kinnisasja kui katastriüksuse mõõdistamisel ja looduses tähistamisel. Maatüki piiramisena tuleb käsitleda igasugust tarastamist, piirdeaedade, kaasa arvatu karjaaedade tegemist, hoiatusmärkide ülesseadmist jne. Tähistusest peab mõistlikult käituvale isikule selgelt ilmnema, et tegemist on suletud territooriumiga. Kui tähistus on ebapiisav ning mittenähtav, on see omaniku riisiko, kui tema tahteavaldus ei jõua adressaadini. Tunnistajate ja kaebuse esitanud isiku kokkulangevatest ütlustest nähtub, et kinnistu ei olnud piiratud. Kinnistul oli ainult üks keelumärk, mida oli võimalik näha ainult kinnistule ühelt poolt lähenedes. Seega ei olnud kinnistu piiratud sellisel moel, et mõistlikult käituv isik oleks saanud sellest aru, et maatükil viibimine ja seega ka jahipidamine on omaniku tahte vastane. Väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole ümberlükatud kaebuse esitanud isiku ütlused, et tema lähenes kinnistule teiselt poolt ja ei näinud keelumärki. Väärteoasjas puuduvad ka igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et Hendrik Nõmme on takistanud 27.07.2008 jahipidamise käigus Uno või ETil või nende volitatud esindajal kinnisasja kasutamist. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Hendrik Nõmme on jahipidamise käigus kahjustanud teiste isikute õigusi. H.Nõmme tegi kõik endast sõltuva (helistas jahtkonna vanemale), et välja selgitada võimalikud piirangud, kuna aga omanikud neist jahtkonda või keskkonnateenistust teavitanud ei olnud, ei saanud H.Nõmme ka neist teada ja seega puudus tema käitumises nii subjektiivne kui objektiivne koosseis. Seega puudub väärteoasjas usaldusväärsete tõendite kogum, mis võimaldaks Hendrik Nõmme talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ning Hendrik Nõmme suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p 1, 132 p 3, 133, 134, Otsustas 7 1. Rahuldada Hendrik Nõmme kaebuse Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor E Parts 19.03.2009 otsuse väärteoasjas 01049408 tühistamiseks. 2. Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor E Parts 19.03.2009 otsus väärteoasjas 01049408 tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus selles sündmuses Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 29.mail 2009 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.