4-09-2923/7

4-09-2923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kl 12.00 Väärteoasja nr 4-09-2923 (VP 009146) Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Maris Paadi kaebus Tallinna Transpordiameti 12.02.2009 otsusele väärteoasjas VP 009146 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Maris Paat (IK 47708282772; elukoht xxx, töökoht MTA, EV kodanik) Kohtuväline menetleja: Tallinna Transpordiamet Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2009.a algus kell 10:35 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Maris Paat kohtuvälise menetleja -Tallinna esindaja T Rüütelmaa Transpordiameti- RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 134, 135 kohus otsustas:
2. Maris Paadi (Paat) kaebus rahuldada.
3. Tühistada Tallinna Transpordiameti otsus väärteoasjas VP 009146 12.02.2009 Maris Paadi süüditunnistamise kohta väärteos liiklusseaduse § 74´37 lg 1 alusel ja tema karistamise kohta rahatrahviga 7 trahviühikut, so 420 krooni ning lõpetada nimetatud väärteos menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Maris Paadi teos väärteo tunnuste puudumisega . 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 15.05.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 12.02.2009.a otsusega väärteoasjas nr VP 009146 karistas Tallinna Transpordiameti peakontrolör Maris Paati liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, s.o 420 krooni. Otsuse kohaselt parkis Maris Paat 16.01.2009.a sõiduki Citroen reg. nr xxx Tallinnas Lootsi 7 liiklusmärkide 384, 579 ja lisatahvli 891b (v.a. NC lubadega) mõjupiirkonnas, rikkudes sellega liikluseeskirja (LE). Maris Paat esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetluses kaitseõigust ja muid menetlusõigusi, väärtegu on tõendamata, otsus on puudulik ja põhistamata. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud protokollis esitatud tõenditele, milleks on vastavalt protokollile fotod ja avaldus. 16.01.2009.a kuupäevaga fotosid, millel on jäädvustatud Citroên reg. nr XXX, on kolm. Teised kaks fotot on kuupäevadega 01.08.2008.a ja 07.08.2008.a. Ühel fotodest on kujutatud üldvaade väljakust ja esiplaanil mõjualamärk 384, selle all lisateatevahend 891b tekstiga „välja arvatud Lootsi Arenduse OÜ lubadega ning osutusmärk
4. Viis kuud enne sündmust tehtud fotode väärteotoimikusse lisamine on kaebajale arusaamatu. Fotosid ei ole ka tõenditena vormistatud. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on süüdistus esitatud liiklusmärkide 384, 579 tt 891b, va NV lubadega mõjupiirkonnas parkimise eest. Tõend „avaldus“ on võltsitud, kuna sellel ei ole JT allkirja, vaid allkirja on andnud muu isik. Kohtuväline menetleja on jätnud kõlbmatu tõendi kõrvaldamata ja selle kõlbuliku tõendiga asendamata. Fotod saavad olla lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile üksnes täiendavaks olustiku või asitõendi talletamise mooduseks. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks sündmuskoha vaatlust teostada ega kuulata üle väidetavat väärteo tunnistajat, piirdudes menetluslikult vormistamata fotodega ja võltsimistunnusega avaldusega. Selline tegevus on vaadeldav kui olulise tõendi kogumata jätmine, tõenditevaheliste ebakõlade kõrvaldamata jätmine ja lubamatutele tõenditele tuginemine, mis viib järeldusele, et väärtegu ei ole tõendatud. Vastavalt Riigikohtu praktikale on sellise asjaolu eiramine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks esitatud vastulauses sisalduva ümberlükkamist või mingilgi moel kommenteerimist ja on piirdunud vaid vastulause kättesaamise fakti konstateerimisega. Otsuses vaid vastulause olemasolule viitamine ei vasta VTMS § 74 lg 1 p 8 tulenevale nõudele, vastulause käsitlemata jätmise tõttu on menetlus jäänud erapoolikuks ja ühekülgseks. Kohtuväline menetleja on piirdunud vaid väärteoprotokollipõhise süüdistuse kirjeldusega. Kuna otsusest ei nähtu, millist 3 materiaalõigusnormi menetlusalune isik rikkus, ei ole jälgitav, kas kohtuväline menetleja on süüdistuse sisu muutnud või jätnud selle võrreldes väärteoprotokolliga samaks. Kohtuväline menetleja on piirdunud vaid väärteo objektiivsete asjaolude kirjeldamisega, jättes absoluutselt käsitlemata väärteokoosseisu subjektiivse külje, teo õigusvastasuse ja süü. Kaebuse arutamise kohtuistungil 06.05.2009 jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja keeldus vastamast kohtuvälise menetleja küsimustele, kas ta parkis sõiduki kohta, kust see teisaldati, kas ta antud kohal liiklusmärke vaatas. Samas ta seletas, et vastulauses on ta kirjutanud, et parkis auto väärteoprotokollis näidatud kohas ja vastulauses on kajastatud tegelik asjaolu. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis nii kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kui kohtuistungil, et kaebus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlus on viidud läbi kooskõlas menetlusnormidega. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta parkis sõiduki kohta, kus kehtis parkimise keeld ilma vastava parkimisloata, kaebaja ei ole parkimisluba lisanud ka kaebusele. Teate õigusrikkumisest võib menetlejale edastada iga isik, sh Norde Centrumi turvatöötaja T . Väärteoasja nr VP 009146 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: - väärteoprotokoll nr VP 009146; - Avaldus Tallinna Transpordiametile palvega teisaldada Lootsi 7 Tallinn Norde Centrumi mere poolsest NC töötajatele ja kauba tarnijatele mõeldud parklast sõiduk Citroen xxx, avalduse esitajaks trükitud teksti kohaselt turvajuht JT, avaldusele allakirjutanud isikuks omakäelise teksti kohaselt T ; - 16.01.2009.a kell 12:54 foto, millel punane Citroen C4 reg nr XXX, sõiduki taustal näha kollane sein, sellel reklaamikiri „HESBURGER“; - 16.01.2009.a kell 12:54 foto, millel punane Citroen, sõiduki taustal näha teisaldussõiduk, parkla koos teiste sõidukitega, eemal sadamarajatised; - 16.01.2009.a kell 12:54 foto, millel punase sõiduki esiklaas ja armatuurlaud, pildistatud suunaga sõiduki sisemusse; - Maris Paadi vastulause; - Otsus väärteoasjas VP
5. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kohtuliku arutamise käigus ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et kohtuvälise menetleja poolt kaebusele esitajale süüksarvatud väärtegu LS § 74´37 lg 1 järgi on jäänud tõendamata. LS § 74´37 lg 1 kohaselt on karistatav sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Nimetatud süüteokoosseisu puhul on seega tegemist blanketse süüteokoosseisuga, mille konkreetne sisu on määratud parkimiskorda või –viisi reguleerivate õigusaktidega. Vaidlustatud väärteootsuse kohaselt rikkus Maris Paat LE nõudeid sellega, et ta parkis auto Citroen XXX 16.01.2009 kell 12.50 Lootsi 7 LM 384, 579 ja lt891b (v.a. NC lubadega) 4 mõjupiirkonnas. LE kohaselt tähistab liiklusmärk nr 384 parkimise keelu ala ja liiklusmärk 579 sõiduki sundteisaldust. Liiklusmärk nr 891b on lisateatetahvel, mis tähistab liiklusmärgi kehtivuse välistust. Väärteootsusest tulenevalt parkis Maris Paat tema kasutuses oleva auto Citroen XXX 16.01.2009 Lootsi 7 asuvale parkimisalale, kus kehtis parkimise keeld NC lubasid mitteomavate sõidukite suhtes, ja millise piirangu rikkujate suhtes oli võimalik rakendada sõiduki sundteisaldamist. Väärteootsuses viide M.Paadi poolt rikutud konkreetsele LE sättele puudub, kuid väärteoprotokolli kohaselt on selleks LE § 152 p 1, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Eeltoodust tulenevalt on asjas esmalt vajalik tuvastada väidetava LE rikkumise konkreetne koht, so kas M.Paadi poolt parkimine leidis aset kohas, kus ilma NC loata parkida ei olnud lubatud. Kohtu hinnangul kohtuväline menetleja ei ole kogunud asjas piisavalt tõendeid, mis võimaldaks määratleda konkreetset kohta, kuhu kaebuse esitaja 16.01.2009 Lootsi 7 aadressil oma auto parkis ja kas selles kohas parkimise ajal parkimispiirang kaebuse esitaja sõidukile kehtis. Koostamata asjas sündmuskoha vaatlusprotokolli on kohtuväline menetleja piirdunud ainult kolme fotoga sõidukist Citroĕn xxx 16.01.2009 kell 12:54, millest võib järeldada, et nimetatud sõiduk oli pargitud nimetatud ajal joonitud parkimisalal mingi hoone seina ääres, millel on Hesburgeri silt, kuid millisel konkreetsel parkimisalal nimetatud sõiduk sel ajal asus, fotode alusel järeldada ei ole võimalik, sest selle kohta ei nähtu fotodes mingit viidet. Kohtu arvates ei korva sõiduki Citroĕn konkreetse asukoha fikseerimata jätmist ka Tallinna Transpordi-ametile 16.01.2009 adresseeritud T /T avaldus, kuna sellest võib küll järeldada, et ilma loata Citroĕn xxx oli 16.01.2009 pargitud Lootsi 7 Tallinn Norde Centrum merepoolsesse NC töötajatele ja kauba tarnijatele mõeldud parklasse, kuid kus konkreetselt asus 16.01.2009 nimetatud parkla ja kus selles parklas asus sundteisaldamisele kuuluv auto, selle avalduse alusel ei ole võimalik tuvastada. Võttes arvesse avalduses toodud täpsustust „merepoolne parkla“ võib järeldada, et Lootsi 7 Norde Centrumi juures asub(s) ka mingi muu parkla, kus ei kehti(nud) analoogiline parkimispiirang. Kaebuse esitaja ise on oma kaebusele lisanud väidetavalt väärteotoimikust kopeeritud foto 01.08.2008 kell 17:42 hoovist, kus on ümbritsevatel hoonetel mitmeid silte ja liiklusmärgid 384 ja 579 koos lisateatetahvliga 891b millel tekst „Välja arvatud Lootsi Arenduse OÜ lubadega“ (millist fotot väärteotoimikus ei ole). Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et sellise 01.08.2008 dateeritud foto alusel ei ole võimalik seostada teda talle süüksarvatud 16.01.2009 LE rikkumisega, seda enam, et nimetatud fotolt (koopialt) nähtuv parkimisepiirangu välistus ei kehtinud NC, vaid Lootsi Arenduse OÜ lubade suhtes. Kuigi kaebuse esitaja on oma vastulauses kinnitanud, et parkis 16.01.2009 oma kasutuses oleva sõiduki Citroen xxx Lootsi 7 kaubanduskeskuse Norde Centrum parklasse, kus kehtis parkimispiirang, ja kinnitas vastulauses sedastatu õigsust ka kohtuistungil, ei ole sellist kaudset omaksvõttu võimalik hinnata rikkumise konkreetse asukoha tuvastamata jätmist täielikult korvava tõendina, kuna ka selle alusel ei ole võimalik tuvastada rikkumise konkreetset kohta, mis on LE § 152 p 1 ja LS § 74´37 lg 1 koosseisude seisukohalt obligatoorselt vajalik ja ilma milleta kohtu hinnangul nimetatud väärteo toimepanemist tõendatuks lugeda ei saa. Riigikohus on mitmetes lahendites (3-1-1-37-08; 3-1-1-43-07) märkinud, et kui kohtul tekivad asja arutamisel kahtlused väärteo tõendatuse osas, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Kohtu hinnangul olukorras, kus kohtuväline menetleja on üheltpoolt jätnud protokolliga fikseerimata parkimispiiranguga parkimisala asukoha ja väidetavalt piirangut rikkunud sõiduki asukoha sellel, teiseltpoolt aga piirdunud sõiduki suhtes selliste fotodega, millest samuti ei või üheselt ja tõsikindlalt järeldada sõiduki 5 asetsemist parkimispiiranguga parkimisalal, puudub kohtul võimalus korvata kohtuvälise menetluse puudusi muude tõenditega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et LS § 74´37 lg 1 alusel kaebuse esitajale Maris Paadile süüksarvatud väärtegu on jäänud tõendamata. Selles kontekstis puudub kohtul vajadus anda hinnangut teistele M.Paadi kaebuses toodud väidetele (tõendi võltsimine, vastualusega mittearvestamine, LE-le viite puudumine väärteootsuses), mis on samuti suunatud väärteootsuse tühistamisele ja sellest lähtuvalt kuulub asjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Viktor Brügel Kohtunik