1-08-168 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 20.mai 2009.a Tallinn 1-08-168 Eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg 13.mail 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung ja koht Deniss Zõkovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 Kriminaalasi järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. septembri 2008.a otsus üldmenetluses Süüdistatav Deniss Zõkov ja kaitsja Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Alla Jakobson Prokurör Endla Ülviste Deniss Zõkov, 38003310255, ei tööta, elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxxx, varem karistatud 29.12.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 203 lg 2 ja KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 10 kuu Süüdistatav vangistusega, millest 4 kuud kuulus ärakandmisele koheselt, 1 aasta 6 kuud jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata, vahi all alates 11.09.2007.a Kaitsja Vandeadvokaat Alla Jakobson RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 12. septembri 2008.a otsus Deniss Zõkovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 20. mail 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 12. septembri 2008.a otsusega mõisteti D. Zõkov üldmenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 6 aasta vangistusega. 2. D. Zõkov mõisteti süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo, omandas 21. juunil 2007.a Hiina Rahvavabariigist Shangaist temale kuuluva firma S. G. OÜ nimel suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) valmistamiseks vajalikku lähteainet, so 200 liitrit gammabutrürolaktooni (GBL), mille vedas hoiule XXXXXXXXX XXXXXX vallas XXXXXX külas asuvasse suvilasse. Osa gammabutrürolaktoonist (GBL-
- st)viis ta oma elukohta Tallinnas XXXXXXXXX X-XX, kus valmistas sellest suures koguses, so 2167,12 grammi 53%-list psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB) sisaldavat vedelikku (puhast ainet 1148,57 grammi). Valmistatud 53%-lise gammahüdroksübutüraadi (GHB-
- st)lahusest 2139 grammi hoidis ta temale kuuluvas sõiduautos Mercedes Benz ning 28,12 grammi oma elukohas Tallinnas XXXXXXXXX X-XX, kuni politsei need ained 26. juunil 2007.a läbiotsimiste käigus ära võttis. 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides taotlesid D. Zõkov ja tema kaitsja kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse osas, sest peavad mõistetud karistust liiga rangeks. Apellatsioonide motiivide kohaselt on D. Zõkov invaliid, kes on 80% osas töövõimetu. Harju Maakohtu 7. aprilli 2006.a määrusega kohaldati tema suhtes sundravi ning alates 28. aprillist 2006.a viibis ta psühhiaatriakliinikus sundravil. Käesolevas kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiis tuvastas D. Zõkovil paranoidse skisofreenia ja sõltuvuse mitmest psühhoaktiivsest ainest, mistõttu vajab püsivat ravi. Apellantide hinnangul on ekspertarvamus ebaselge ja kohtus üle kuulatud ekspert ei osanud kohtule selgitada, miks ei tule D. Zõkovi suhtes kohaldada sundravi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostanud ekspert andis 15. veebruaril 2008.a arvamuse, et D. Zõkov ei olnud septembrist 2005.a kuni 28. maini 2007.a võimeline psüühilise seisundi tõttu oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning ei ole võimeline kohtus esinema ja vastutust kandma, mistõttu on tema suhtes näidustatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamine. Seega on eksperdid andnud erinevaid arvamusi D. Zõkovi vajaliku ravi kohta ning seda tuleb kindlasti arvestada karistuse mõistmisel. D. Zõkov on haige inimene, kellele ei saa vanglas tagada piisavat ravi ja hooldust. Nii pika vangistuse jooksul halveneks D. Zõkovi tervis märgatavalt. D. Zõkov palub karistuse mõistmisel arvesse võtta veel seda, et oma süü suurusest sai ta aru alles pärast kuriteo toimepanemist. Seetõttu taotlevad süüdistatav ja tema kaitsja D. Zõkovi karistamist sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. 4. 19.novembril 2008.a. arutas Tallinna Ringkonnakohus kohtuotsusele esitatud apellatsioonkaebusi ja jättis 25.novembri 2008.a. kohtuotsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioon kaebused rahuldamata. 5. 1.aprillil 2009.a. tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 25.novembri 2008.a. kohtuotsuse Denis Zõkovi suhtes ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus jättis lahendamata küsimuse, kas D. Zõkovi võime oma teo keelatusest aru saada või seda juhtida võis temal esinevate psüühikahäirete tõttu olla oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes. Kolleegium märkis, et tehes viite KarS §-le 60 võimaldab KarS § 35 eriosa sanktsioonist madalamate karistusraamide kohaldamist. Olgugi et KarS § 35 kohaselt ei ole piiratud süüdivuse tuvastamisel karistuse vähendamine KarS § 60 alusel kohtule kohustuslik, leidis kolleegium, et selle tegemata jätmist tuleb kohtul eraldi põhjendada. Jättes süüdimatuse meditsiiniliste kriteeriumide esinemisel kontrollimata ja põhjendamata, kas isiku võime oma teo keelatusest aru saada või seda juhtida võis olla oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes, kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 362 p 1 mõttes ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses 5. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav D. Zõkov ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga tuli alljärgnevatele järeldustele. Vaidlustatud kohtuotsusega on tuvastatud Deniss Zõkovi süü kuriteos, mille ta pani toime 2007.a. juunikuus. Apellatsioonis ei vaidlustata Deniss Zõkovi süüd KarS prg. 184 lg 2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Vaidlustatud on Deniss Zõkovile mõistetud karistust kuna Deniss Zõkov on haige inimene, kes vajab ravi ka karistuse kandmise ajal ja seda tuleks apellandi arvates arvestada ka karistuse mõistmisel. Maakohus, mõistis Deniss Zõkovile karistuseks 6 aastat, so. karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära. Reaalse vangistuse mõistmist põhjendas maakohus järgmiselt. Deniss Zõkovi suhtes tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr. 1/15/27/108 oleva eksperdiarvamuse kohaselt esinevad süüdistataval paranoidne skisofreenia ja sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, mis aga temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei välistanud tal võimet aru saada oma tegude iseloomust, sh. nende keelatusest ning oma käitumist juhtida. Seega oli Deniss Zõkov kuriteo toimepanemise ajal süüdiv. Sama eksperdiarvamuse kohaselt vajab Deniss Zõkov püsivat ravi, kuid mitte aktiivse haiglaravi näol. Ta on suuteline viibima tugevalt kontrollitud tingimustes, kus on tagatud psühhiaatrilise abi kättesaadavus. Seega ei välista eksperdiarvamus maakohtu seisukohast vangistusega karistamist, kuna ka vanglates osutatakse psühhiaatrilist abi. Asjaolu, et Deniss Zõkovile on määratud töövõimetus 80%, ei saa olla aluseks tema tingimisi karistusest vabastamiseks, sest vangistuses viibimine ja töö tegemise võime ei ole omavahel seotud. Konkreetse vangistusmäära valikut on maakohus põhjendanud oma otsuses samuti, märkides, et KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Deniss Zõkovi suhtes ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kuid võttes arvesse tema haigust, võib vangistus olla alla sanktsiooni keskmist. Kaitsja poolt taotletud minimaalse või minimaalsele lähedase vangistuse mõistmine ei ole siiski põhjendatud, sest Deniss Zõkovi poolt valmistatud GHB-d sisaldavat vedelikku oli väga suures koguses – üle kahe liitri, milles puhta GHB kogus -1148,57g - ületas puhta aine suure koguse 38 korda (arvestades suure kogusena 30g) ja ilmselgelt ei olnud selline kogus mõeldud ainult enda tarbeks. Arvestades, et Deniss Zõkov on ka varem toime pannud KarS §s 184 ettenähtud kuritegusid, on minimaalsest rangema karistusega karistamisel ka eripreventiivne eesmärk. Seega on otsusest väljaloetav, et maakohus arvestas juba karistuse mõistmisel ja konkreetse vangistusmäära valikul Deniss Zõkovi haigust nagu seda taotlevad apellandid. Tallinna Ringkonnakohtu 25.novembri 2008.a. kohtuotsusest nähtub, et apellatsioonikohus nõustus maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. Riigikohtu otsus 1.aprillist 2009.a. kohustab apellatsioonikohut käesoleva kohtuotsusega võtma seisukoha küsimuses , kas D. Zõkovi võime oma teo keelatusest aru saada või seda juhtida võis temal esinevate psüühikahäirete tõttu olla oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes. KarS § 35 võimaldab eriosa sanktsioonist madalamate karistusraamide kohaldamist ning selle tegemata jätmist tuleb kohtul eraldi põhjendada. Tuvastatud on, et D. Zõkovi oli vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toimepanemise ajal süüdiv, kuid temal esinevad psüühikahäired. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses võtnud seisukoha Deniss Zõkovi süüdivuse osas ja seda ei vaidlustata ka apellatsioonis. Kohtukolleegium on seisukohal, et Deniss Zõkovil tuvastatud psüühikahäire – paranoidne skisofreenia ja sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest ei anna automaatselt alust lugeda ta kuriteo toimepanemise ajal piiratult süüdivaks. Toimepandud kuritegu eeldas süüdlaselt häid arvutialaseid teadmisi, sest vaidlusaluse aine kättesaamiseks Hiina RV-st kasutas Deniss Zõkov internetikeskkonda, pidades kirjavahetust meilitsi ning sai hakkama ka kauba tellimise ja kättesaamise vormistamisega. Ta oli muretsenud ka muud lähteained, mis on vajalikud GHB valmistamiseks. Seega tegutses Deniss Zõkov eesmärgipäraselt ning ei ole alust rääkida impulsiivsest käitumisest. Ka sai Deniss Zõkov väga hästi aru toimepandava teo keelatusest ning juhtis ka oma käitumist vastavalt sellele. Nimelt, suurem osa tellitud vedelikuga oli ära peidetud suvila garaaži. Ta ei hoidnud kogu lähteainet oma elukohas. Hakkama sai Deniss Zõkov ka GHB valmistamisega, samuti sõiduauto juhtimisega. Seega ei saa rääkida ka isiksusehäire olulisest mõjust Deniss Zõkovi töövõimele ja igapäevaelu korraldamisele. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et D.Zõkovi suhtes ei kuulu kohaldamisele KarS prg. 35 ja sellest tulenevalt KarS prg. 60 sätted. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus mõistes Deniss Zõkovile 6 aastat vangistust, on arvestanud juba tema haigust.. See on väljaloetav nii maakohtu otsusest, kuid kohtukolleegiumi arvates väljendub selgelt ka temale mõistetud karistusmääras ja seda arvestades ühelt poolt KarS prg. 184 lg 2 sanktsiooni ülemmäära ja teiselt poolt toimepandud kuriteo tehiolusid, s.h. ka puhta GHB kogust, mis ületas puhta aine suure koguse 38 korda, samuti Deniss Zõkovi varasemat kokkupuudet narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Kohtukolleegium leiab, et Deniss Zõkovi käitumine kuriteo ettevalmistamisel, selle toimepanemise ajal ja ka kuriteo järgselt, ei anna alust enamaks karistuse kergendamiseks. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 12.septembrist 2008.a. Deniss Zõkovi suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Jüri Paap