4-09-9070/8

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-09-9070 03.juulil 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Ilja Maltšukov juuresolekul, kaebuse esitaja R Š (ik xxx) seadusliku esindaja JŠ ja tema kaitsja adv.Riine Lumiste ning kohtuvälise menetleja esindajate Kadi Muts ja Helen Kommussar osavõtul arutas

1. ja 29.juunil 2009.a. avalikul kohtuistungil JŠ kaebust 1) Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palits 05.05.2009.a. otsusele väärteoasjas nr.2316,09,005936 ja 2) Põhja PP Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Õnne Merilo 11.05.2005.a. otsusele väärteoasjas nr.2316,09,005949
2. Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 05.05.2009.a. otsusega karistati R Št LS § 7419 lg.1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 9000.-krooni. 13.04.2009.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB1122830 kohaselt rikkumine seisnes selles, et 13.04.2009.a. kell 00.15 Tallinnas Pärnu maanteel Sakala tänava ja Estonia pst vahel R Š juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, juhtis sõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, sõiduk oli vastavalt kehtestatud korrale registreerimata, rikkudes sellega LE § 76 p.1, 220; LS § 20 lg.1 nõudeid ning pannes sellega toime LS § 7419 lg.1; § 741 lg.1 ja 743 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. Põhja PP Kesklinna politseiosakonna 11.05.2005.a. otsusega karistati R Št AS § 71 järgi rahatrahviga 9 trahvühikut, so 540.- krooni. 13.04.2009.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB1109921 kohaselt rikkumine seisnes selles, et 14.01.2009.a. (kuupäeva on ”13.04”-ks parandatud 06.05.2009.a. määrusega) kell 00.15 Tallinnas Pärnu mnt 17 R Š olles alaealine on tarvitanud alkohoolset jooki (tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused 0,19mg/l) millega rikkus Alkoholiseaduse § 46 ja pani toime AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse esitaja kaebuses taotles LS § 7419 järgi määratud karistuse vähendamist, sest R Š on alaealine ja oma isesesvat sissetulekut ja AS § 71 järgi määratud karistuse tühistamist, sest tegemist on topeltkaristusega. Kaebuse esitaja arvamusel on protokoll koostatud vigadega ja temale jäi arusaamatuks, kuidas protokoll koostati öisel ajal ilma vanema, kaitsja ja tõlgi osavõtuta. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja kaebuse juurde ja taotlesid otsuse nr.2316,09,005949 tühistamist ning otsusega nr.2316,09,005936 määratud karistuse vähendamist. Kohtuvälise menetleja – Põhja PP liiklusmenetlustalituse esindaja arvamuse kohaselt otsus on õige ja muutmisele ei kuulu. Kohtuvälise menetleja – Põhja PP Kesklinna politseiosakonna kirjaliku arvamuse kohaselt nõustus kohtuväline menetleja kaebusega väärteomenetluse lõpetamise osas; kohtuistungil Põhja PP Kesklinna politseiosakonna esindaja avaldas arvamust, et otsus on õige ja muutmisele ei kuulu, viidates Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-3-
4. 2 Kohus, tutvunud väärteoasjade materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja JŠ, alaealise R Š, tunnistaja MG’i ja kohtuvälise menetleja esindajad leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada – mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud karistust vähendada. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjade arutamisel ja otsuste tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta mõlemal korral üle kuulatud. Väärteotoimikus nr.2316,09,005936 asuvad järgmised tõendid: - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, mis on koostatud 13.05.2009.a. kell 00.15 ning mille kohaselt mõõdeti R Š väljahingatavas õhus joove 0,27mg/l, pöördel tehiolude kijreldus: kontroll teostati 13.04.2009.a. kell 00.15 liiklusjärelevalve käigus pimedal ajal, on kirjeldatud, et R.Šl suust oli alkoholilõhn; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 13.04.2009.a. kell 00.15; - menetlusaluse isikuna R.Š seletas, et on süüdi ja rohkem nii ei tee; - tunnistaja MG (politseiametnik) kinnitas kohtuistungil, et 13.04.2009.a. öisel ajal liikus kesklinnas mootorratas ilma tuledeta, nad peatasid mootorratta ning selgus, et mootorratast juhtis juhtimisõiguseta ja alkoholilõhnadega alaealine. Edasi tegelesid väärteo vormistamisega Kesklinna PO politseiametnikud. Alaealine rääkis, et soovis sõita Balti Jaama ja palus mitte vanematele helistada. Väärteotoimikus nr.2316,09,005949 asuvad järgmised tõendid: - joobe tuvastamise protokoll 13.04.2009.a. kell 00.30 tuvastati R Šl alkoholi tarvitamise tunnused, mõõteriista reaktsioon 0.19mg/l; - menetlusaluse isikuna seletas R.Š, et sõitis sõbranna juurde ja tahtis koju sõita. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas nr.2316,09,005949 on kohtuväline menetleja teinud õige otsuse, tegemist ei ole topeltkaristusega. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr.3-1-1-3-08 ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Kohus leiab, et alaealise poolt alkoholi tarvitamine ei ole hõlmatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Need väärteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja ei ole kantud ühisest tahtlusest: süüteokoosseis oli juba täidetud siis, kui alaealine alkoholi tarvitas. Seejärel, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, oli täidetud teine süüteokoosseis. Lähtvalt eeltoodust jätab kohus väärteoasjas nr.2316,09,005949 tehtud otsuse muutmata. Väärteoprotokollis väärteo toimepanemise ajaks märgitud kuupäeva ”14.01”, mis on R Š sünnipäev on õigeaegselt nõuetekohaselt parandatud määrusega, mis ei toonud kaasa kaitseõiguse või menetlusõiguse rikkumist. Kaebus oli esitatud korraga kahe otsuse peale, kohus arutades kaebust hindab kahes väärteotoimikus asuvaid tõendeid kogumis. Põhjendatud oli kohtuvälise menetleja esindaja taotlus võtta väärteotoimiku nr.2316,09,005936 materjalide juurde väärteotoimikus nr.2316,09,005949 asuv joobe tuvastamise protokoll. 3 Kaitsja väide, et väärteotoimikus nr.2316,09,005936 asuv protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta tuleb tõendite hulgast välja jätta, sest see on vormistatud 13.05.2009.a. kuupäevaga, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Esiteks, et nimetatud protokolli pöördel on kirjutatud õige kuupäev ”13.04.2009.a.” Teiseks, kinnitas tunnistaja MG, et alaealine lubadeta ja alkoholilõhnadega mootorrattur peeti kinni 13.04.2009.a. Kolmandaks, kogu väärteotoimikust nähtub üheselt, et väärtegu oli fikseeritud 13.04.2009.a. (väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, isikusamasuse tuvastamise õiend). Kohus peab esinevat viga kuupäeva ühes numbris tehniliseks veaks, mis ei ole oluline menetlsõigusenormi rikkumine VTMS § 150 mõistes, sest sama dokumendi pöördel on õige kuupäev kirjutatud ja teiste tõenditega on kuupäev kindlaks tehtud. Peale selle R S joove tuvastati teistkordselt 13.04.2009.a. kell 00.
5. Samuti menetlusalune isik kinnitas, et oli alkoholi tarvitanud ja juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja menetlusaluse isiku ütlused on samuti tõend väärteoasjas. Kaebuse esitaja väide, et väärteprotokoll koostati alaealisele öisel ajal ilma vanemate, kaitsja ja tõlgi osavõtuta, ei ole asjakohane: just vanemad vastutavad selle eest, kus viibib nende alaealine laps öösel; kaitsja osavõtt väärteoprotokolli koostamisel ei ole kohustuslik ning kirjutades ütlusi omakäeliselt kinnitas R.Š, et on väärteoprotokolli sisust aru saanud, ehk seda oli tõlgitud ja selgitatud. R.Š rikkumine oli õigesti kvalifitseeritud ja vajas karistuse määramist. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja avaldas kahetsust kohtuistungil, ka menetlusaluse isikuna kirjutas Š, et on süüdi ja rohkem nii ei tee. Kohus hindab selliseid alaealise poolt omakäeliselt kirjutatud sõnu puhtsüdamliku kahetsusena. Tegemist on alaealisega, kes väljendas kahetsust ning sellega tuleb arvestada. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kergendavat asjaolu – kahetsust arvestatud, vähendab kohus R Šle joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest mõistetud karistust. Karistuse määramisel arvestab kohus ka asjaolu, et R Š on vanemate ülalpidamisel ja omab iseseisvat sissetulekut ainult siis, kui koolivaheajal ajutiselt töötab. Seega rahatrahvi suurus avaldab mõju rohkem vanematele, kui alaealisele endale. Alaealisele endale avaldavad mõju politsei poolt kinnipidamine ja kaebemenetlus. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 111, 132 p.2 ja § 135, 155, 156 kohus o t s u s t a s: JŠ kaebus rahuldada osaliselt.
6. Tühistada osaliselt Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palits 05.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr.2316,09,005936 – määratud rahatrahvi suuruse osas: teha asjas selles osas uus otsus ja määrata LS § 7419 lg.1 järgi karistuseks R Š’ile rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000.- (kolm tuhat) krooni. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr.10220034796011 või Swebangas nr.
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber
9. Põhja PP Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Õnne Merilo 11.05.2005.a. otsus väärteoasjas nr.2316,09,005949 jätta muutmata. 4 Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik: