Obsah (4)

§ 17§ 7437§ 7462§ 7435

4-09-2477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2009.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-09-2477 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väär

) § 7462 lg 1, § 7437 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi

§ 17

lg 10, EMÜ Määruse nr 3821/85 art 15 lg-te 2 ja 7, LE § 143 ning teede- ja sideministri 18.mai 2001.a. määruse nr 50 rikkumise eest. Väärteokirjelduse kohaselt juhtis Gunnar Pint 29.jaanuaril 2009.a. kella 22.57 paiku xxxxxx xxxxxxx vallas veokit, mille kontrollimisel puudus juhikaardilt salvestus ajavahemikul 23.01.2009.a. kella 18.17-st kuni 26.jaanuari 2009.a. kella 08.31-ni, samuti ei olnud juhil antud ajavahemikus esitada sõidumeeriku salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega teisi seaduslikke dokumente. Ka juhtis ta veokit, parkides sõiduki pimedal ajal väljaspool asulat sõiduteele, mis ei olnud parkla ega puhkekoht (sõiduk tähistamata), takistades oma tegevusega liiklust. Gunnar Pint juhtis veokit, millele olid paigaldatud lisaääretuled, mis asusid välisgabariidist kaugemal kui 400 mm. Kaebuse esitaja leiab, et talle süüks pandav valesti parkimine on üldsõnaline.

§ 7437

lg 2 järgi vastutusele võtmiseks peab sõiduki parkimine olema ohtlik teistele liiklejatele või häirima oluliselt liiklust. Antud kiirmenetluse otsusest need asjaolud ei nähtu. Gunnar Pint`i sõiduk asus põlluvaheteel, kus ei toimunud mingit liiklust ning ka politseinikud parkisid oma sõiduki sarnaselt Gunnar Pint`i poolt juhitud sõiduki ette, pidamata parkimist ebaseaduslikuks. Veel leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud otsuses märgitud koordinaatidega ei ole määratletud asukoht xxxxxxxx ning Gunnar Pint viidatud punktis ei viibinud. Ka ei nähtu otsusest, konkreetselt milliseid lisaääretulesid on silmas peetud, selgusetu on nende asukoht sõidukil. Asjas puuduvad igasugused tõendid, mis üldse kinnitaksid mingite tulede mõõtmist ja mõõtmistulemusi. Seonduvalt

§ 7462

lg-ga 1 heidab kaebuse esitaja ette, et vaidlustatud otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, milles konkreetselt Gunnar Pint`i rikkumine seisnes, mis oleks tal pidanud kaasas olema või mis oleks pidanud olema märgitud. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-56-07 on leidnud, et kohus on seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega ega saa selle piiridest väljuda. Rikkumise kirjelduses peavad piisava selgusega ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Kuna vaidlusaluses otsuses on rikkumise kirjeldus koostatud puudulikult, ei ole võimalik tuvastada otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Ka leiab kaebuse esitaja, et Gunnar Pinti ülekuulamise protokoll ei sisalda asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ning neid Gunnar Pint`i ütlusi ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et puudub seaduslik alus Gunnar Pint`ile mõistetud karistuse tühistamiseks. Väärteomenetluse alustamisel selgitati Gunnar Pint`ile tema õigusi ning kiirmenetluse erisusi võrreldes üldmenetlusega. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega ning andis ka selgeid ja üheselt mõistetavaid ütlusi. Ka pole antud rikkumine Gunnar Pint`ile esimene ning ta pidi aru saama talle süüks pandavatest rikkumistest. Kohtu seisukoht Kaebuse esitajat on karistatud

§ 7462

lg 1 järgi selle eest, et ta juhtis veokit, kuid ei esitanud kontrollijale nõutavaid sõidumeeriku salvestuslehti, juhikaarti ega käsikirjalisi kandeid, väljatrükke ega teisi seaduslikke dokumente ajavahemikul 23.-26.jaanuar 2009.a. Gunnar Pint on ise antud ajaperioodi kohta seletanud, et tal olid sel ajal puhkepäevad ning veokiga sõitis teine juht, samas on ta teadlik, kuidas tuleb töö- ja puhkeaeg fikseerida. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist on öeldud, et määruse tõhusa rakendamise 2 tagamiseks on äärmiselt oluline, et teedel kontrolli teostavad asjakohased asutused oleksid võimelised tuvastama, et antud päeva ja sellele eelnenud 28 päeva sõiduaegadest ja puhkeperioodidest on nõuetekohaselt kinni peetud. LE § 71 kohaselt juht peab võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist.

§ 17

lg 10 sätestab, et kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhi kaardi või muud dokumendid nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta artiklis 15 sätestatud ulatuses ja tingimustel. Määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikkel 15 lõike 7 punkt a kohaselt, kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga I lisa kohaselt, peab ta suutma kontrollametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

1. i)jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
2. ii)juhikaardi selle olemasolul ja iii) kõik jooksva nädala ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Volitatud kontrollametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või trükkides välja sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid või muul moel iga teist tõendussuutlikku dokumenti (määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikkel 15 lg 7 punkt c). Gunnar Pint ei eita, et tal ei olnud esitada juhikaardilt salvestust, sõidumeeriku salvestuslehti ega ka käsikirjalise kandega salvestuslehti ega muid dokumente ning seda tõendavad ka sõidumeeriku salvestuslehed (tl 18-19). Tunnistaja T. T. sõnul sai Gunnar Pint õigusrikkumise avastamisel aru antud rikkumisest ning andis selle kohta ka seletuse (tl 16). Usutav on kohtu arvates kohtuvälise menetleja seisukoht, et pikaajalise autojuhina viited vaidlustatud kiirmenetluse otsuse puudulikule rikkumise kirjeldusele, mis ei võimaldanud tal oma rikkumisest aru saada, ei ole tõsiseltvõetavad. Veel on Gunnar Pint`ile süüks pandud seda, et ta sõitis veokiga, millele olid paigutatud lisaaääretuled ning esitatud on selle kohta ka foto (tl 10). Kuigi Gunnar Pint on kaebuse esitamisel väitnud, et ta ei saa aru, milliseid lisaääretulesid on silmas peetud, on 30.jaanuaril 2009.a. fikseeritud Gunnar Pint`i poolt juhitava sõiduki, tüübikood N3, valgustus- ja valgustussignalistasiooniseadmete mittevastavus teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardil, mille on allkirjastanud ka Gunnar Pint. Samuti on antud kontrollkaardil märge puuduste kõrvaldamise kohta (tl 17). Tunnistaja T. T. kinnitusel Gunnar Pint lisaääretulede osas nende mittevastavuse avastamisel mingeid vastuväiteid ei esitanud ning ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on tunnistanud, et lisaääretuled olid valesti. Vaidlusaluse otsuse rikkumise kirjelduse kohaselt asusid lisaääretuled välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ning viidatud on teede- ja siseministri 18.mai 2001.a. määrusele nr 50. Eksitav on kohtuvälise menetleja viide nimetatud määruse koodile 203. Teede- ja sideministri 18.mai 2001.a. määrusega nr 50 vastu võetud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1“ kood 211 on kehtestanud nõuded eesmistele ääretule laternatele ning selle lg 2 p a kohaselt ei tohi alumiste eesmiste ääretule laternate välisserva kaugus sõiduki külgservast ületada N kategooria sõidukil 400 mm, seega on väärteokirjeldus kooskõlas antud määruses sätestatuga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Gunnar Pint LE § 143 sätteid, kuna parkis tähistamata sõiduki pimedal ajal väljaspool asulat sõiduteele, mis ei olnud parkla ega ka puhkekoht, takistades oma tegevusega liiklust ning auto paigutus nähtub ka fotodelt (tl 11; 41). LE § 143 kohaselt tohib väljaspool asulat sõidukit parkida üksnes parklas või puhkekohas. Gunnar 3 Pint`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt kavatses ta antud kohas ööbida ning on väitnud, et põlluvaheteel auto peatamine ei kujutanud endast ohtu teistele liiklejatele ega häirinud oluliselt liiklust, kuna mingit liiklust seal ei toimunudki. Samas nähtub tunnistaja T. T. seletusest, et kõnealuselt teelt viis vähemalt ühe elumaja juurde, ka nähtub eelpoolnimetatud fotodelt, et teine auto Gunnar Pint`i autost poleks mööduda saanud, mistõttu kaebuse esitaja poolt väidetu, et tema poolt liiklust ei häiritud, pole usutav. Kaebuse esitaja on viidanud ka politseinike enda ebaõigele parkimisele, kuid politseinikele on antud järelevalvemenetluse teostamiseks laiemad õigused ning seda ka parkimise osas LE § 48 järgi. Lisaks on kaebuse esitaja esitanud vastuväiteid seoses sellega, et vaidlustatud otsuses märgitud väärteo toimepanemise koha koordinaadid ei ole õiged, kuid otsusele kantud koordinaatide kinnituseks on kohtuväline menetleja esitanud väljavõtte kaardist (tl 50) ning vaidlust ei ole selles, et teo toimepanemise kohaks on xxxxxxx maakond xxxxxx vald, mistõttu jätab kohus kaebuse esitaja vastavad vastuväited tähelepanuta. Kohus nõustub kaebuse esitaja viidetega Riigikohtu lahenditele osas, et rikkumise kirjelduses peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, kuid kohus ei nõustu etteheidetega selle kohta, et Gunnar Pint`i poolt toimepandud rikkumise kirjeldus on koostatud puudulikult, kuna kõigi kolme Gunnar Pint`ile süüks pandava väärteo osas on kajastatud teo objektiivne koosseis. Ka puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Gunnar Pint`i tegelikku mittenõustumist kiirmenetlusega ning tema ütluste andmist aresti hirmus. Tulenevalt eeltoodust on kohtu arvates Gunnar Pint`i tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 7462

lg 1, § 7437 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Nii nagu kohtuväline menetleja nii ka kohus ei leidnud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

§ 7462

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamisnõuete või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7437

lg 2 kohaselt karistatakse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ja

§ 7435

lg 1 kohaselt muude, antud juhul mittenõuetekohaste lisaääretulede eest, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud KarS § 63 lg 1 kohaselt isikule eri süüteokoosseisude eest ühe karistuse, mis vastab raskeima seadusesätte järgi keskmisele karistusele ning on kohtu arvates Gunnar Pint`i süü suurust ja tema varasemat karistatust arvestades põhjendatud. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Gunnar Pint`ile mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5