4-09-10625/3

Väärteoasi nr.4-09-10625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Menetluse liik 15.07.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,09,002772 Koit Tõnisson, isikukood: 37601205211, elukoht: xxx Kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,09,002772 muutmata ning Koit Tõnissoni kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 7419 lg 1 ja LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut summas 15000 krooni ja LS § 7419 lg 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Koit Tõnisson 26.04.2009.a kella 08.30 ajal Tallinna-Narva 22.km, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 67 km/h võrra, sõites kiirusega 162+-5 km/h (lubatud kiirus teelõigul 90 km/h). Väärteo toimepanek on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, mille kohaselt on Koit Tõnissonil alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,76 mg, menetlusalune isik oli tuvastamise 2 tulemusega nõustunud ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobunud, samuti kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ületas asulavälisel teel lubatud 90 km/h sõidukiirust 67 km/h võrra, sõites kiirusega 162+- km/h. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 47 lg 1, § 20 lg 3 sätteid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 3 järgi. Kohtuväline menetleja arvestas asjaoludega, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, menetlusalusel isikul on varasemast kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Sellest lähtudes asus seisukohale, et tuleb kohaldada lisakaristust. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse osalist tühistamist – juhtimisõiguse äravõtmise osas. Koit Tõnisson põhistab oma kaebust sellega, et ta väga kahetseb, et selline situatsioon juhtus, tema töökoht asub 100 km eemal elukohast, peres on kolm alaealist last, kellest noorim 7-kuune. Seega karistus mõjub kogu perele. Kohtuistungist osa võtta ei soovinud. Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus oma kirjalikus vastuses kaebusele nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: Väärtegu on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, isikul tuvastati alkomeetriga Lion 500 alkoholijoove 0,76 mg/l, joobeseisundile viitavate tunnustena on ära märgitud ka alkoholilõhn suust, silmade sidekestade punetus ning häiritud tasakaal ja kergelt taaruv kõnnak. Liiklusjärelevalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollist nähtub, et isik ületas asulavälisel teel lubatud 90 km/h sõidukiirust 67 km/h võrra. Alkoholijoobes sõiduki rooli istudes võttis Koit Tõnisson teadlikult riski, joobes juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Vastavalt LS § 2 lg 1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Istudes sõiduki rooli joobes ei suuda inimene tajuda enda ümber toimuvat adekvaatselt. Karistuse määramisel on arvestatud isikut iseloomustavaid andmeid ja teo üldohtlikku viisi, mistõttu kohtuvälise menetleja arvates on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, K. Tõnissoni suhtes kohaldatud karistus, sh ka lisakaristus on sanktsiooni keskmises määras. Kohtu seisukoht Menetlusalune isik ei vaidlustanud väärteo toimepanemist. Tema poolt väärteo toimepanek on täielikult tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega: protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, mille kohaselt tuvastati kaebajal alkoholijoove 0,76 mg/l, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt ületas ta lubatud kiirust 67 km/h võrra ja teiste toimiku materjalidega. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse vähendamiseks puudub alus. Isik on toime pannud kaks raskemait liikluseeskirja rikkumist, tema lühikesest seletusest, mis on kantud väärteoprotokolli, selgub, et mingeid mõjuvaid põhjusi alkoholijoobes autot juhtida tal ei olnud. Arvestades seda ning tal tuvastatud joobeastet, saab teha järelduse, et Koit Tõnisson teadlikult ja tahtlikult istus rooli, tulles varahommikul peolt, teades, et on eelnevalt, tõenäoliselt öö läbi tarvitanud alkoholi, 3 seega pidi oma seisundist aru saama. Kuid hoolimata sellest, arvestades enda mitteadekvaatset seisundit, oleks pidanud olema eriti ettevaatlik ja tähelepanelik, kuid vastupidi, ületas lisaks kiirust ja liikus asuvälisel teel, kus on lubatud kiiruseks 90 km/h, kiirusega 162+-km/h. Taolise kiirusega asuvälisel teel liikumine on iseenesest äärmisel ohtlik ja mõtlematu tegu ja joobeseisundis olekus kujutas Koit Tõnisson endast reaalset ohtu mitte ainult iseendale, vaid ka teistele liikluses osalevatele ja liikluseeskirju austavatele inimestele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt otsuses väljaöelduga, et määratud karistus 250 trahviühikut on proportsionaalne, taoliste väärtegude toimepanemise eest on kokku võimalik maksimumkaristusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja juhtimisõiguse äravõtmist kuni 9 kuud. Silmas tuleb pidada ka seda, et Koit Tõnissoni on varem karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest, käesoleval ajal omab ta kehtivat karisust. Arvestades toimepandud tegude raskust ja kaebaja isikut, on kohus seisukohal, et ei ole põhjendatud lisakaristuse osas otsuse tühistamine. Menetlusaluse isiku kõrvalises maakohas elamise ja alaealiste laste olemasolu seotus juhtimisõiguse vajadusega ei ole lisakaristust välistav asjaolu. Sellisel juhul peab isik ise olema eriti hoolas ja täitma liikluseeskirju. Eeltoodu alusel jätab kohus Koit Tõnissoni kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 110, § 111. Julia Vernikova Kohtunik