4-09-7629 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-7629 (2302,09,005773) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aare Kulli, ik: 35810235211, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Aare Kulli kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussare 16.04.2009 otsusele nr 2302,09,

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussare 16.04.2009 otsus nr 2302,09,

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 03.07.

1. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 03.08.
2. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 04.08.
3. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussare 16.04.2009 otsusega nr 2302,09,005773 karistati Aare Kullit LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et menetlusalune isik 24.03.2009 kella 15.55 ajal Tallinn-Narva tee
4. kilomeetril Kuusalu vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra, sõites kiirusega 124 km/h +/- 4 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Aare Kulli kaebuse, milles märgitakse, et kaebuse esitaja ei ole liikluseeskirja rikkunud, mistõttu taotletakse otsuse tühistamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, kuigi väärteomenetluses koostatud dokumentides on püsikiirusehoidja kiiruse andmed erinevad, siis pigem oli kiirus seatud 105 km/h. Sellel perioodil oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Püsikiirus oli seatud suurem, sest spidomeeter ei näita õigesti, samuti GPS, mida saab autole paigaldada, näitab 2-3 km/h vähem. Kiirus on alati lubatud piires. Tema juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla nii suur. Tunnistaja Külli Täheväli seletas, et sõitis koos kaebuse esitajaga. Ei usu, et sõidukiirus oli nii suur nagu fikseeriti. On sõitnud ka kihutajatega, kuid ta ei vaadanud spidomeetrit. Kui oleks liiga kiiresti sõitnud, siis oleks aru saanud. Ei tundunud liiga suur sõidukiirus olevat. Nägi seda kui kinni peeti, kuid mõõtmist ei näinud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteoasja materjalidega on väärteo toimepanemine tõendatud. Mõõteseaduse § 5 sätestab, et mõõtetulemus on jälgitav kui mõõtmist teostab pädev mõõtja, kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja jälgitakse mõõtemetoodikat. Põhja Politseiprefektuur on pädev mõõtja, kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli tegemist taadeldud mõõtevahendiga, millist oli samal mõõtmise päeva hommikul testitud ja lähtuti mõõtemetoodikast. Seega on saadud mõõtetulemus jälgitav ja aluseks karistuse määramisel. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et mõõdetud sõidukiirus ei saa olla õige. Kohus ei saa lähtuda kaebuse esitanud isiku arvamusest või tõendamata väitest kiirusemõõteseadmega fikseeritud sõidukiiruse kohta. Väärteoasjas on tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on kasutatud kiirusemõõteseadet Ultra Lyte nr UX 014750, millise kohta on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt 01.08.2003 väljastatud tüübikinnitustunnistus nr TJI 5-3/12.30.03, milline kehtib kuni 21.11.2012 ja millise seadme kohta on väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08/
5. Seadet testiti ka veel mõõtmisele eelnevalt sama päeva hommikul 24.03.2009 kell 08.00 ning seade oli töökorras. Eesti Akrediteerimiskeskus on Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse nr E129 erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Tunnistus kehtib kuni 11.12.
6. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 2 Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 24.03.2009 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Aare Kulli on rikkunud LE § 124 p 2 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohtus asub seisukohale, et pädev mõõtja on suuteline kindlaks tegema seda liikuvat objekti, mille liikumiskiirust ta mõõdab, kuivõrd ta teostab mõõtmist vastava metoodika alusel, pealegi ei liikunud sellel teelõigul samal ajal teisi sõidukeid, kelle kiirust saanuks mõõta, kuivõrd kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liikus sõiduk esimesel sõidurajal üksinda. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku väitest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme näitu, kuivõrd see on saadud Mõõteseaduses ettenähtud korda järgides. Mis puudutab Aare Kullile määratud karistust, siis menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Lisaks võib ühe põhikaristuse, so rahatrahvi kõrval kohaldada LS § 7422 lg 4 alusel ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmisena ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitanud isikule on rahatrahv määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades seda, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki kiirus ületas LS § 7422 lg 2 sätestatud piiri alammäära keskmises määras ja sellega pani toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo, siis asub kohus seisukohale, et määratud karistus on proportsionaalne kaebuse esitanud isiku süü suurusega. Vastavalt senisele praktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seejuures on kohtuväline menetleja millegipärast jätnud üldse tähelepanuta asjaolu, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal olid menetlusalusel isikul kustumata karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mis olnuks aluseks ka lisakaristuse kohaldamisele. Kohus ei saa aga kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 3