§-st 56 lg 1 kohus otsustas: Jätta Jaan Kargulevi kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 24.12.2008.a otsus väärteoasjas nr 2376,08,011147 muutmata. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 19.05.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 24.12.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2376,08,011147 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Jaan Kargulevi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni ning võttis temalt LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena ära juhtimisõiguse viieks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis J. Kargulev 05.12.2008.a kell 16:30 Harjumaal Loksa linnas Tallinnas tn 22 mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega rikkus Jaan Kargulev LS liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid. Jaan Kargulev esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, vaidlustas otsuse mõistetud karistuse osas. Kaebaja taotles uue otsuse tegemist, millega karistada teda väiksema rahalise karistusega, määrates vastavalt
Kaebuse kohaselt on mõistetud karistus kaebajale väga range. Kaebaja vajab juhtimisõigust eelkõige töötamiseks põllumajanduse alal, millest omakorda sõltub suuremal määral ka tema varaline seisund. Kaebaja elab maakohas, kus on väga raske teenida korralikku raha, põhiliseks tuluallikaks on põllumajandusest saadavad viljad. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, palus selle rahuldada. Tunnistas end süüdi selles, et oli alkoholijoobes, kinnitas, et purjus peaga ta autot ei juhtinud. Oli sõitnud peale lõunat poe juurde ja seal joonud sõbraga peaaegu kaks pudelit viina kahe peale. Kui ta auto juurde läks, oli ta küll purjus, kuid autoga ta siis ei sõitnud. Läks auto juurde üksnes selleks, et poest ostetud toit autosse panna. Mäletab kindlalt, et ei sõitnud autoga, oli kokkulepe minna sõbra juurde ja jätta auto poe juurde. Võtmed kukkusid autosse, ta isegi ei käivitanud autot, sõiduki mootor oli külm ja turvamees M leidis hiljem võtmed autost. Kogemata liigutas käigukangi ja auto hakkas kallakul iseeneslikult liikuma ning tagurdas vastu puud. Politseis ütles, et tagurdas ise vastu puud, kuna vastasel korral lubati ta Maardusse politseiosakonda viia. Kinnitas et mõistab tegusõnade „tagurdama“ ja „veerema“ tähenduse vahet, et tagurdamine tähistab auto juhtimist ja veeremine iseeneslikku liikumist. Mäletab sündmusi poe juures, aga mitte protokolli koostamist. M tunneb nägupidi, vaenu nad omavahel ei tunne, ei oska selgitada, miks M on andnud ütlusi, et ta tagurdas autoga. M tuli siis kui auto oli natukene tee peale veerenud ja kaebaja oli 15 m autost eemal. Kõige tähtsam on, et juhtimisõigust ei võetaks ära, kaebaja elatub põllumajandusest, käib autoga kartuleid müümas ja on kalamees ka, vahetab kala toiduainete vastu ja see ongi minu kogu sissetulek. Elab talus koos abikaasaga, koduse olukorra tõttu aetakse teda kogu aeg sealt minema ja kaebajal ei ole kuskil mujal elada. Talu asub teedest eemal, transport seal ei käi. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja eksitab kohut, ta on õigusrikkumise toime pannud ja väärtegu on tõendatud. Kogu menetluse vältel on kaebaja andnud vastuolulisi ütlusi. Kohtuvälises menetluses kirjutas ta, et oli purjus, sõitis poodi ja tagurdas vastu puud, samas kohtus on seletanud, et ta ei ole autot juhtinud ja et auto lihtsalt ise veeres vastu puud. Vastuse küsimusele, kummad ütlused on õiged, annavad tunnistaja AM ütlused, mis haakuvad täielikult kaebuse esitaja väärteoprotokollis antud ütlustega. Sõiduki juhtimisega on tegu ka juhul kui kaebuse esitaja ise roolis ei olnud, kuid põhjustas auto liikumahakkamise. Kaebaja kahetsus ei ole siiras. Väärteoasja nr 2317,08,003251 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: väärteoprotokoll AB 1085347, 05.12.2008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, 05.12.2008.a protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, 05.12.2008 kell 16.30 kinnipeetute üleandmise akt, AM tunnistajana ülekuulamise protokoll, Jaan Kargulevi volikirjad T P , 19.12.2008.a Jaan Kargulevi avaldus, GAS kinnituskiri, 24.12.2008.a väärteootsus, 27.01.2009.a KKO õiend Jaan Kargulevi kohta. Kohus avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja AM’i poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused, mille kohaselt märkas ta 05.12.2008.a kella 16:30 paiku Loksa linnas korrakaitsepatrullis viibimise ajal, et sõiduauto Audi80 reg nr XXX tagurdas parklast üle sõidutee ja sealt edasi kraavi ja jäi seisma pärast tagumise otsaga vastu puud sõitmist. Rooli tagant väljus nähtavalt joobes Jaan Kargulev, kes üritas sündmuskohalt põgeneda, kelle tunnistaja kinni pidas ja konstaablile üle andis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et Jaan Kargulevi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. VTMS 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ehkki kaebaja on kohtule esitatud kirjalikus kaebuses märkinud, et allkirjaga väärteoprotokollis tunnistas ta oma süüd väärteo toimepanemisel, on ta edasises kohtumenetluse väärteo toimepanemise siiski vaidlustanud. Samuti on Jaan Kargulev vaidlustanud tema suhtes kohtuvälises tehtud otsusega mõistetud karistuse. Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Jaan Kargulev oli 05.12.2008.a kell 16:30 Loksal alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ning kaebaja enda vastavate ütlustega. Kaebaja väitel tema aga osundatud ajal ja kohas mootorsõidukit ei juhtinud, ta läks autosse üksnes poest ostetud kaupu panema ja liigutas kogemata käigukangi, mille tagajärjel auto hakkas iseeneslikult tagurpidi liikuma ja tagurdas vastu puud. Kohus on seisukohal, et väide käigukangi üksnes tahtmatust liigutamisest, mistõttu auto alustas iseeneslikku liikumist, on paljasõnaline ja lükatud ümber tunnistaja AM ütlustega ning kaebaja enda käitumisega vahetult sündmuskohal. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta nägi Jaan Kargulevi väljumist auto juhiistmelt pärast seda kui auto oli liikunud vastu puud. Ka on kaebaja ise andnud vahetult pärast õnnetust ütlusi, mille kohaselt ta tagurdas vastu 4 puud, kaebaja on kohtuistungil ka kinnitanud, et mõistet „tagurdama“ mõistab ta juhi initsiatiivil toimunud sõiduki liikumisena. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja ütluste tõelevastavuses ja nende tõepärasust kinnitab ka kaebaja enda algne arusaam oma käitumisest sündmuskohal. Samas on kohus seisukohal, et ka juhul kui Jaan Kargulev ei viibinud tõepoolest auto tagurpidi liikumise ajal selle roolis, vaid oli üksnes liigutanud käigukangi sõiduki tagurpidi liikumist võimaldavasse asendisse, käitus Jaan Kargulev sõidukit juhtides. Üksnes mootorsõiduki liikumise ajal selle roolis mitteviibimine sõiduki juhtimise võimalust ei välista. Mõiste "mootorsõiduki juhtimine" sisustamisel saab juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.12.2003.a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-146-03. Riigikohus on osundatud otsuse punktis 5 märkinud, et „Mõiste "mootorsõiduk" on Liiklusseaduse Lisas 1 piisava täpsusega reguleeritud, mõiste "juhtimine" on aga defineerimata. Küll sisustavad nii Liiklusseadus kui ka Liikluseeskiri mõiste "juht" - see on isik, kes juhib sõidukit, ratsa- või veoloomi. Sellest tulenevalt on juhtimisena käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. /…/ mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. /…/ Seega käsitleb Liikluseeskiri teatud juhtudel mootorsõiduki roolis viibivat isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine.“ Kuivõrd ka käigukangi asendi muutmine auto liikumahakkamist võimaldavasse asendisse on käsitletav tegevusena sõiduki kulgemise suunamiseks, oleks Jaan Kargulevi tegevusega täidetud LS § 7419 lg 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ka juhul kui ta ei oleks sõidukit vahetult selle liikumise ajal suunanud. Kohus on seisukohal, et tõendatuks saab lugeda väärteo tahtliku toimepanemise. Nimelt loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kaebaja viibis auto liikumise ajal auto juhiistmel, kus ta sõidukit juhtis. Kaebaja on möönnud, et oli auto liikumise ajal joobes ja et ta seda asjaolu ka sel ajal teadis, vastupidise võimatust kinnitab ka joodud alkoholi kogus. Olles teadlik oma joobest ning joobes sõiduki juhtimise keelatusest, teadis kaebaja, et joobes juhtimisega teostab ta LS § 7419 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Kuna
lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei välistaks kaebaja teo õigusvastasust ega LS § 7419 lg 1 koosseisule vastava teo toimepanemist vastava tahtluse puudumine. Kaebaja tegevuses esineks LS § 7419 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivne tunnus ka juhul kui sõiduki kulgemise suunamine toimus üksnes ettevaatamatusest. Jaan Kargulevi käitumises teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. Kohus ei ole asja läbivaatamisel ka tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks asjas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Seega saab väärteoasja materjalide alusel lugeda üheselt tuvastatuks, et Jaan Kargulev pani 05.12.2008.a kell 16:30 Loksal toime LS § 7419 lg 1 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. LS § 7419 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ja LS § 7419 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Antud asjas on kohtuväline menetleja karistanud Jaan Kargulevi LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 12 600 krooni ning võtnud temalt § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena ära juhtimisõiguse 5 (viieks) kuuks. Kohus juhindub Jaan Kargulevile mõistetud karistuse hindamisel
, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 5 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsest eesmärgist. Kohus on seisukohal, et suures koguses kanget alkoholi joonuna sõidukit juhtiva isiku, kelle tegevuse tulemusel toimub ka õnnetus, süü on sedavõrd suur, et nõuab isiku karistamist karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras. Kaebaja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei kahetse mitte teo toimepanemist, vaid selle tagajärjena talle mõistetud karistust, seega ei ole tema kahetsus käsitletav karistust kergendava asjaoluna
Kohus peab põhjendatuks karistada Jaan Kargulevi LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 210 trahviühikut, so 12 600 krooni.
Käesolevas väärteoasjas rahatrahvi ositi maksmise võimalust anda saavate mõjuvate põhjuste esinemist tõendatud ei ole. Samuti on põhjendatud ka Jaan Kargulevi suhtes lisakaristuse kohaldamine. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides selleks, et kaebaja mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine on täiesti lubamatu. Arvestades liiklusalaste väärtegude suurt hulka ja sealhulgas joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste raskeid tagajärgi õigustavad üldise õiguskorra kaitsmise huvid võtma tarvitusele meetmeid (sh mootorsõiduki juhtimisõiguse piiratud ajaks äravõtmine lisakaristusena), mis mõjutaksid nii konkreetset süüdlast kui kõiki teisi liikluses osalevaid ja osaleda kavatsevaid isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud lisakaristuse tähtaja muutmist. LS § 7419 lg 2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristust kolmest kuust üheksa kuuni, Jaan Kargulevi suhtes on kohaldatud karistust kestvusega 5 kuud, mis on vähem kui lisakaristuse keskmine määr. Väärteoasjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et juhtimisõiguse viieks kuuks äravõtmine tooks kaebajale kaasa talumatuid negatiivseid tagajärgi. Väited selle kohta, et kaebaja vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ja elatise teenimiseks ei anna alust hoiduda lisakaristuse kohaldamisest. Karistuse üheks eesmärgiks ongi mõjutada süüdlast karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mootorsõiduki juht peab nii liikluses kui oma igapäevase elu ja töö korraldamisel ise pidevalt arvestama sellega, et teatud liiklussüütegude toimepanemisel võidakse kohaldada tema suhtes lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kui isiku töö või elukoha asukoht või eluviisid eeldavad mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, siis tuleb isikul endal käituda seda õigust säilitaval viisil. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 1, 134 ja 135,
§§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3 jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja a kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.